Kemikaaliohutus Silver Tõgen EV107 Näiteid ohtlikest ainetest · Bensiin · Läbipaistev aromaatse ja eetrit meenutava lõhnaga kergesti aurustuv eriti tuleohtlik vedelik. · Ohud Põlengus tekkiv soojuskiirgus ja suits, mahutite lõhkemisel tekkiv ülerõhk ja laialipaiskuvad killud. · Mõju tervisele Soojuskiirguse toimel saadud põletused ja suitsust põhjustatud hingamisraskused, ülerõhust tingitud põrutused ning laialilenduvatest kildudest põhjustatud haavandid. · Tegutsemine Väljas viibides liikuda risti tuulesuunaga ohualast kaugemale. Katta kinni hingamisteed. Ruumides sulgeda kõik uksed, aknad ja ventilatsiooniavad. Vältida sädeme teket! · Esmaabi Kannatanud toimetada ohutusse paika ja aseta kõhuli. Leegipõletuse korral kustuta teki või vaiba abil kannatanu rõivad ning alusta kiiresti jahutamist. Jahutamiseks ...
Ohtlikud Kemikaalid Kemikaal - Aine koosneb ühest keemilisest elemendist või on keemiliste elementide ühend. Valmistis on vähemalt kahe aine segu. Ohtlik kemikaal oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Kemikaali käitlemine - on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, müümine, kasutamine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus. Kemikaalid müüjale Müügil olevad ohtlikud kemikaalid peavad olema õigesti märgistatud. Kemikaalide õigesti märgistuse eest vastutavad tootjad ja maaletoojad. Märgistuse olemasolu peavad jälgima ka kõik edasimüüjad. Ohutunnused
Nii kaua kuni ohtliku ainega käiakse ümber nõuetekohaselt, ei kujuta ta ohtu inimesele ega keskkonale. Kemikaalidel on väga oluline osa meie igapäevaelus. Elu ilma kemikaalideta ei ole võimalik, ka looduslikud kemikaalid on ikkagi kemikaalid ja võivad oma olemuselt olla väga kahjulikud.Kemikaalid võivad mõjutada nii inimese tervist kui ka looduskeskkonda kogu oma eluea jooksul: vahetult - toimub otsene kokkupuude kemikaaliga kaudselt - nt esialgselt satub kemikaal keskkonda õhku, vette, pinnasesse; edasi saastunud toidu, joogivee, sissehingatava õhu toimel organismi. On väga oluline, et kemikaale kasutatakse nii, et nende ohtlikest omadustest tulenev võimalik kahju kasutaja tervisele, keskkonnale ja varale oleks välistatud või minimaalne. Oma olemuslikelt omadustelt ohtlikku kemikaali võib kasutamisel lugeda ohutuks, kui suudetakse tõestada ja tagada, et kemikaal ei põhjusta tervise- ega keskkonnariski, kui seda kasutatakse
See on ettevõtte kui importija kui ka tööandja kohustus. KELLENI JÕUAB OHUTUSKAART? Kui töökohal käideldakse ohtlikke kemikaale, peab olema ohutuskaart iga keemiatoote kohta, mis sisaldab mõnda ohtlikuks klassifitseeritud ainet. Tööstus- või erakliendil on õigus nõuda müüjalt iga ohtliku kemikaali ohutuskaarti. Lisateabe vajaduse korral tuleb müüjale esitada täiendavaid küsimusi. Ohutuskaart peab jõudma ettevõttesse mitte hiljem kui kemikaal ise. Ohutuskaardi elektrooniline üleandmine on samuti võimalik. Mõned müüjad ei ole oma kohustustest teadlikud või hoiduvad neid täitmast. Seetõttu võiks määrata ohutuskaardi esitamise juba ostu-müügi lepingus. Kui see ei aita, siis ostke kemikaale teistelt müüjatelt. MILLINE TEAVE PEAB OLEMA OHUTUSKAARDIL ? Ohutuskaardid peavad sisaldama kemikaali kohta teavet järgmise 16 kohustusliku rubriigi ulatuses: 1. kemikaali ja valmistaja identifitseerimine; 2
kontaktist kuumade pindadega või kuuma auruga. Lõikehaavad teravate servadega detailidega kokkupuutel või tööriistade ja seadmete oskamatul kasutamisel. Mürast tingitud kuulmiskahjustusi saab vältida, kui kasutada müra vähendavaid kõrvaklappe. Ohuteguriks on autotehniku töös ka vibratsioon, elektriliste või pneumotööriistade kasutamisel.Kuna auomehaaniku töös kasutatakse kemikaale on ka see suureks ohuteguriks. Ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda . Kemikaali ohtlikkuse alammäär on kemikaali kogus, millest alates see kemikaal võib kahjustada tervist, keskkonda. Ohutud töövõtted automehaaniku töös. Õli ja jahutusvedelik tuleb sõiduki agregaatidest välja lasta selleks ettenähtud nõudesse. Juhuslikult maha aetud ohtlik vedelik tuleb viivitamatult üle puistata absorbendiga ning see koguda määratud kohta.
„Hääletu Kevad“ Inimene on alati tahtnud, et tema kasulikkus ühiskonnale ning keskkonnale oleks suur ja tegutsemisviis efektiivne ja jätkusuutlik. Nagu aeg on näidanud pole see ainult positiivne olnud, sest inimene eneseteadmata on põhjustanud kohutavaid tagajärgi keskkonnale põllumajandussaaduste „tõhusamaks kasvuks“ ja kahjurite tõrjeks. Erinevate kemikaalidega pihustades, tahtes sellega eemaldada mingi kindla liigi putuka hävimist, ei toiminud nii nagu sooviti. Tõrjeks kasutatavate ainete hulk on nii suur ning neid tuleb aina juurde. Mida rohkem neid juurde tuleb, seda suuremas ohus on ka keskkond ning seda ümbritsev. Näiteks Ameerika Ühendriikides tuli igal aastal kasutusel viissada uut kemikaali, millega inimesed, loomad ja linnud pidid kohenama. Ei ole olemas niisugust mürki, mis hävitaks ainult mingi kindla putuka või kahjuri liigi. Tõrjet on tehtud palju aastaid ning tulemuselt on näh...
Halogeeniaurud on terava lõhnaga ja kahjustavad hingamisteid. Seetõttu tuleb kõik halogeenidega tehtavad katsed sooritada töötava tõmbega tõmbekapis. Võtame näiteks diklorometaani ehk värvieemaldi - selle aine tööstusliku kasutamisel on võimalik kaitsta töötajaid kui ka keskkonda kuid probleemid tekivad siis kui seda müüakse tavatarbijale. Diklorometaan on mürgine ja vähki tekitav kemikaal , millel on narkootiline mõju ja mis kahjustab tervist. Diklorometaan mõjub inimestele kiiresti. Selleks ajaks kui inimesed diklorometaani tunnevad on ohutuse piir juba kolmekordselt ületatud ja seetõttu on raske end selle eest juba kaitsta. Ka dikloroetaan ehk taimekaitsevahend on mürgine ja väga tuleohtlik .Kuulub püsivate orgaaniliste ainete hulka ja võib kanduda kaugele . Atmosfääris laguneb dikloroetaan 30300 päeva jooksul
MÕISTED Aine on üks keemiline element või on keemiliste elementide ühend. Kemikaal on aine või valmistis, mis on kas looduslik või saadud tootmismenetluse teel. Ohtlik kemikaal on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Segu / valmistis on vähemalt kahe aine segu. Kemikaaliohutus on väga lai valdkond. See algab tootearendusest ja marketingist, kuni jäätmete käitlemiseni. KEMIKAALIOHUTUS tagada tervise ja keskkonna kaitse kõrgel tasemel, nii praegustele kui tulevastele põlvedele, samas tuleb tagada majanduse tõhus, jätkusuutlik toimimine ja keemiatööstuse
Keemilised ohutegurid Mõisted · Keemilised ohutegurid on on ettevõttes käideldavad määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid (Kemikaaliseadus § 5 lõige 1) · Ohtlik kemikaal on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara · Kemikaali ohtlikkuse alammäär on kemikaali kogus, millest alates see kemikaal võib kahjustada tervist, keskkonda või vara · Kemikaali käitlemine on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, turustamine, kasutamine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus Statistika · 22% töötajatest hingab vähemalt veerandi oma tööajast sisse erinevaid ohtlikke kemikaale · Kantserogeenidega puutub kokku 32 miljonit töötajat · 2/3 EL-s enim kasutatavast 30 000 kemikaalist ei ole täielikult toksikoloogiliselt uuritud
laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; · õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; · masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid · Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. · Ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Kemikaali ohtlikkuse alammäär on kemikaali kogus, millest alates see kemikaal võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. · Kemikaali käitlemine on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, turustamine, kasutamine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus. · Tervishoiuamet, Tervisekaitseinspektsioon ja Kemikaalide teabekeskus on liid Bioloogilised ohutegurid
phenol%20A%20Final.pdf KEMIKAALI ISELOOMUSTUS Teaduslik nimetus on tal bisfenool A, 2,2 - bis (4 - hüdroksüfenüül) propaan. Valged kristallid hakkavad sulama 156 ~ 158℃ juures. Bisfenool on oluline orgaanilise keemia tooraine Peamiselt valmistamiseks epoksüvaiku (ligikaudu 65%) ja polükarbonaati (umbes 35%). http://et.swewe.net/word_show.htm/?1568310_1&Bisfenool 4 KOKKUVÕTE JA ARUTELU Bisfenool A on tööstuslik kemikaal, mida looduses ei leidu- Loodusesse sattudes käitub ta östrogeenina ning mõjub seetõttu organismidele halvasti. Tegemist on kemikaaliga, mis inimestele põhjustab rinna-ja eesnäärmevähi, varajast puberteedi, hormonaalset tasakaalutust, muutusi aju struktuuris ning südamehaigusi ja diabeeti. Veeorganismide puhul mõjub negatiivselt nende paljunemisele, kasvule ja arengule. Bisfenool A-ga puutuvad inimesed väga tihedalt kokku kuna seda kemikaali kasutatakse
Ohtlike kemikaalide märgistus Ohtlike kemikaalide märgistus Ohtlike kemikaalide sümbolid T Mürgine (toxic) kemikaali sissehingamisel,allaneelamisel või naha kaudu imendumisel võib tekkida tõsine tervisekahjustus või järgneda surm T+ väga mürgine (very toxic) kemikaali, mis sissehingatuna, allaneelatuna või naha kaudu toimununa põhjustab eriti ägedaid või pikaajalisi tervisekahjustusi ja isegi surma Xn kahjulik (harmful) Mitte nii kahjulik kui kemikaal tähisega T. Kemikaali sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võib tekkida tervisekahjustus. Seda võib kasutada ka teist tüüpi riskide väljendamiseks, näiteks allergiliste reaktsioonide puhul. Ohtlike kemikaalide sümbolid Xi ärritav (irritant) mitte nii kahjulik kui kemikaal tähisega C. Kemikaal põhjustab naha või ülemiste hingamisteede ärritust. C sööbiv (corrosive) kahjustab eluskudet, millele satub. Mõne aine pritsmed võivad põhjustada
................. 8 Toksilisuse, ohu ja riski analüüs.............................................................................. 8 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 10 2 Sissejuhatus Pentaklorobenseen on valge või värvusetu kristalliline, väga tuleohtulik, hüdrofoobne, iseloomuliku lõhnaga ning ruumitemperatuuril tahke mürgine aine. Antud kemikaal koosneb benseeniringist asendatud viie kloori aatomiga. Pentaklorobenseeni saab valmistada kõikide pentaklorobenseenide katalüütilise kloorimisega või kuumutades trikloroetüleeni 700 kraadini. Pentaklorobenseeni kasutati tule tekitamiseks, elektrolüütilistes vedelikes ning teiste kemikaalide tootmiseks, näiteks pentakloronitrobenseeni, kuid nüüd kasutatakse selle asemel nitrobenseeni, et vältida pentaklorobenseeni kasutamist. Pentaklorobenseeni kasutati varem
pihustatakse maitseainepulbriga ja viimaks pööratakse ümber aeglasemale konveierilindile nõnda, et krõpsud üksteise peale kukuvad. Sealt viiakse need edasi purkidesse, kust krõpsud jõuavad pahaaimamatute tarbijate suhu." Kartulikrõpsud on täis vähki põhjustavat kemikaali Kartulikrõpsude üks kõige ohtlikumaid koostisosi ei ole neile valmistamisel lisatud tahtlikult, vaid on hoopis krõpsude töötlemise kõrvalsaadus.Vähki põhjustav ja potentsiaalselt neurotoksiini mõjuga kemikaal akrülamiid tekib siis, kui süsivesikuterikkaid toite valmistatakse kõrgel temperatuuril – olgu siis küpsetades, praadides, grillides või röstides. Kõige suurema kemikaalisisaldusega toitude hulka kuuluvad kartulikrõpsud ja friikartulid, aga paljud toidud, mida valmistatakse või töödeldakse enam kui 100-kraadise temperatuuri juures, võivad samuti sisaldada akrülamiidi. Üldjuhul moodustub see kemikaal siis, kui toitu kuumutatakse piisavalt kaua, et
1933.a avastati see olevat kivisöetõrva koostises ning peagi avastati ka selle kantserogeenne toime. Aga juba 19. Joonis 1. C20H12 - bensopüreen Sajandil avastati paljudel kütusetootmise ettevõtete tootjatel pahaloomulist nahavähki. Laboratoorsete uuringutega, mille käigus määriti järjepidevalt laborirotte kivisöetõrvaga, tõestati bensopüreeni toksilisus. Meedias on kemikaal leidnud kajastamist 2006. Aastal, mil Venemaa keelas ajutiselt Läti konservide sisseveo riiki, kuna väidetavalt sisaldasid need liigselt bensopüreeni. Venemaal on lubatud piirkonsentratsioon ainele 1mg/kg, Euroopa liidus on lubatud 5 korda kõrgem sisaldus, 5mg/kg. Ka Eesti Veterinaaramet hoiatas inimesi Lätist pärit sprotikonservide eest, kuid kaupade importi ei keelatud. Laiemat vastukaja on leidnud ka korstnapühkijate vähki haigestumus: 18 saj. pani inglane Pott
võimalikest toimetest, oskusest neid vältida, hügieenst, isikukaitsest ja kaitsevahenditest, nende kasutamisest, töötaja ning tööandja kohustustest. 3 1. MÕISTED Keemilised ohutegurid on on ettevõttes käideldavad määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid (Kemikaaliseadus § 5 lõige 1). Ohtlik kemikaal on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Kemikaali ohtlikkuse alammäär on kemikaali kogus, millest alates see kemikaal võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Kemikaali käitlemine on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, turustamine, kasutamine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus. 2. KEEMILISED OHUTEGURID 2.1. TÖÖKESKKONNA KEEMILISI OHUTEGUREID ISELOOMUSTAVAD NÄITAJAD
täitmiseks sobiv , tagada tuleb töökohtade varustatus värske õhuga. Sobiva sisekliima määramisel tuleb arvestada töötajate arvu ruumis, töötajate vaimset ja füüsilist koormust, tööruumi suurust, kasutatavate töövahendite spetsiifikat ning tehnoloogilise protsessi laadi. Millised on töökeskkonna keemilised ohutegurid? Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda ja vara. Kemikaali ohtlikkuse alamäär on kemikaali kogus, millest alates see kemikaal võib kahjustada tervist, keskkonda ja vara. Millised on töökeskkonna bioloogilised ohutegurid? (1) Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada
Algsündmus, mis viib õnnetuseni, mille kulg ja tagajärjed on erinevad. Halvim juhtum- võimalik sündmus millel on halvimad tagajärjed 3 liiki_ 1. Tagajärjed on nii piiratud, et risk on tähtsusetu, sõltumata õnnetuse juhtumise tõenäosusest. 2. Tj on nii rängad et õnnetuse juhtumise tõenäosus peab olema väga väike et risk oleks vastuvõetav 3. Halvimad võimaliku tj võib jätta arvestamata, sest nende realiseerumise tn on väga väike Riski allikas on alati mingi kemikaal Ohu allikaks võivad olla mistahes tegurid- soojus, müra, võõrliigid gmo. Ökoloogiline risk on osa kkr-st Ohu põhjused: ained, energia(müra, kiirgus, vibra,), organismid(haigustekitajad gmo, võõrliigid) Kkrh hõlmab õnnetusjuhtumeid ja muid ohte inimese tervisele, loodus kk-le. Peamine tähelepanu on suunatud kem. Ohtlikkuse hindamisele ja klassifitseerimisele Mõisted: Eksponeeritus- mõjuri ja sihtobjekti kokkupuude Kkkorraldus-inimtegevuse korraldamine kk
Töökeskkonna ohutus puidutöökojas Füüsikalised ohutegurid 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; 3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid Ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Kemikaali ohtlikkuse alammäär on kemikaali kogus, millest alates see kemikaal võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Asbest- Oht asbestiga kokku puutuda on kõigil ehitus-, hooldus- ja koristustöötajail. Praegu on asbesti kasutamine Euroopa Liidus praktiliselt keelatud, kuid asbesti leidub endiselt, mistõttu võidakse sellega jätkuvalt kokku puutuda. Asbestikiud kujutavad sissehingamisel
Iseseisev töö nr.2 Tööinspektsiooni kodulehelt : http://www.ti.ee/index.php?page=809& Kemikaali seadus Mis on ohtlik kemikaal? Ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Mille alusel kemikaale identifitseeritakse? Kemikaal identifitseeritakse aine või valmistise nimetuse ja Euroopa kaubanduslike keemiliste ainete loetelu (European Inventory of Existing Commercial Chemical Substances, edaspidi EINECS), Euroopa uute keemiliste ainete loetelu (European List of Notified Chemical Substances, edaspidi ELINCS) või Chemical Abstracts Service'i (edaspidi CAS) numbriga.
ohutegurid või madal õhurõhk; · masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. · Kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada Keemilised tervist. ohutegurid · Kemikaal, mis kahjustab keskkonda. · Kemikaal, mis kahjustab vara. · Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid
Mille poolest erineb töötervishoiuarst perearstist? töötervisehoiu arst ei ravi, vaid suunab ravile, perearst aga on see kellele võib see suunamine aset leida, ning kes edasi tegeleb. Kes diagnoosib kutsehaiguse? töötervishoiuarst Kemikaliseadus Mis on kemikaali käitlemine? Kemikaali käitlemine on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, turustamine, kasutamine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus. Mis on ohtlik kemikaal ja ettevõte? Ohtlik kemikaal on kemikaali ohutuskaardi järgi ohtlikuks klassifitseeritud kemikaal Ohtlik on ettevõte, milles käideldakse: 1) vähemalt ühte ohtlikku kemikaal. Tule- ja plahvatusohtlikke kemikaale, terviseohtlikke kemikaale, keskkonnaohtlikke kemikaale, mille suhtarvude summa on võrdne või suurem kui 1. Kust saab kemikaali ohutuskaardi? Eesti Vabariigis kemikaali turustamise eest vastutav isik (valmistaja, importija, levitaja) peab esitama
TÖÖKESKKONNA KEEMILISED OHUTEGURID Kemikaal- aine või valmistis, mis on kas looduslik või saadud tootmismenetluse teel. (aine- üks keemiline element,valmistis-kahe või enama aine segu) Keemilised ohutegurid võivad esineda Gaasina Auruna Vedelikuna Aerosoolina Suitsuna Tolmuna Tahkena Kõige sagedamini sisenevad kemikaalid kehasse hingamisteede, naha ja seedekulgla kaudu, ning sealt edasi liiguvad mööda organismi laiali. (suitsetamine ka passiivne suitsetamine) Organismi sattunud keemiline aine imendub verre ja sealt edasi kudedesse ja maksa. Mõningatel juhtudel võib aine keemiline struktuur organismis muutuda ja mõni aine on organismis püsiv näiteks plii. Kemikaalid võivad olla Ärritavad Söövitavad jne Osad kemikaalid mõjuvad näiteks südamele, neerudele, maksale...ajavad oksele Kemikaalid jaotatakse keskkonnaohtlikud terviseohtlikud
jahutava ja valuvaigistava toimega, hoiavad haaval niiske keskkonna ning on lihtsad kasutada. Kui neid ei ole, siis kata haav puhta kuiva linase riide või käterätiga. Pärast esmaabi andmist otsi professionaalset abi. Ära pane põletushaavale või põletusele mitte mingeid muid aineid ega rahvameditsiinis tuntud vahendeid (või, õli, hapukoor, aaloe, mesi, vaseliin jne). 3.1 Esmaabi keemilise põletuse korral · Eemalda kiiresti ja võimalikult täielikult kemikaal nahalt! Loputa vastavat kohta nii ruttu kui võimalik ja korduvalt vähemalt 30 minuti jooksul, et eemaldada kemikaal ja peatada selle kahjustav toime. Happe või leelise sattumisel nahale loputa eriti hoolikalt ja kaua, happeid ca 2 tundi ning leeliseid kuni 12 tundi, st võimaluse korral ka lapse transportimise ajal haiglasse. Kunagi ei tohi hakata happest põhjustatud söövitust neutraliseerima leelisega ja vastupidi. Ütle arstile, milline kemikaal last söövitas, et arst oskaks
Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Mida tuleb ette võtta kui tootmises on juhtunud keemiaavarii? Valige üks või mitu: a. Peatada väljavool mahutist b. Ümbritseda lekkekoht piirdega ja evakueerida inimesed ruumist. c. Suurest kemikaali avariist, millega võib kaasneda keskkonnaresotus- ja süttimisoht teatada tuletõrjele ja keskkonnaametnikele d. Takista kemikaali sattumist kanalisatsiooni ja sealtkaudu veekogudesse. e. Imendada kemikaal absorbenti ja koguda see ohtlike ainete konteinerisse Tagasiside Õiged vastused on järgmised: Peatada väljavool mahutist, Ümbritseda lekkekoht piirdega ja evakueerida inimesed ruumist., Suurest kemikaali avariist, millega võib kaasneda keskkonnaresotus- ja süttimisoht teatada tuletõrjele ja keskkonnaametnikele, Takista kemikaali sattumist kanalisatsiooni ja sealtkaudu veekogudesse., Imendada kemikaal absorbenti ja koguda see ohtlike ainete konteinerisse Küsimus 6
elektriarvet: Kuidas katlakivi ennetada? Kasutada tuleks rauafiltreid või veepuhastussüsteemi. Viimane on kõige efektiivsem ja ökonoomsem meetod koduse joogi- ja tarbevee saamiseks. Reostuseosakesed uhutakse kanalisatsiooni ja puhastatud- filtreeritud vesi kogutakse tavaliselt köögikapi valamu alla paigutatud puhta joogivee paaki Kohvimasin puhtaks koduste vahenditega Kui katlakivieemaldit pole käepärast või kardad, et kange kemikaal rikub joogi maitse, lase vähemalt kord kuus kohvimasinast läbi söögisoodalahust.Kui masin jääb pärast soodaga töötlemist hoolikalt loputamata, tekib järgnevas tsüklis happe ja leelise reageerimise tulemusena ohtrasti süsihappegaasi. Järgmisena pane mahutisse parajalt hapu sidrunhappelahus, selle järel loputa masinat ühe- kahe tsükli puhta veega. Söögisooda eemaldab tõhusalt kõik kohvipulbrist sadestunud rasvajäägid ning hapu lahus lahustab katlakivi
BIOTSIID Tartu 2013 Biotsiidi definitsioon ning identifitseerimine Biotsiid (biotsiidne toode) on kasutamiseks ettenähtud olekus ja kujul toimeaine või toimeained või ühte või mitut toimeainet sisaldav valmistis, mis on ette nähtud kahjulike organismide hävitamiseks, tõrjeks, nende kahjustava toime ärahoidmiseks või muul viisil nende kahjuliku tegevuse ohjamiseks keemilisel või bioloogilisel teel. Lühidalt on biotsiid elusorganisme surmav kemikaal. Kasutatakse tihti meditsiinis, põllunduses, metsanduses ning tööstuses. Paljud biotsiidid on sünteetilised, kuid eksisteerib ka looduslike biotsiidide klass. Biotsiidid jaotatakse üldiselt kahte rühma pestitsiidid (kahjuritõrje, nt fungitsiidid, insektitsiidid, algitsiidid, herbitsiidid) ning antibakteriaalsed ained (nt germitsiidid, antibiootikumid, antiparasiidid) Klassifitseeritakse EL määruste järgi nelja erinevasse põhirühma, milleks on: 1
koekahjustuse süvenemine. Jahutamiseks kasutada jahedat, 18 kraadilist vett või spetsiaalseid esmaabigeele · Siduda haav puhtalt, vältimaks esmase infektsiooni teket. Haavale ei tohi asetada koduseid vahendeid (õli, muna, hapukoor, uriin) · Sidemeks võib olla pesupuhas lina Keemiline põletus · Keemilist põletust põhjustavad igasugused söövitava toimega kemikaalid Esmaabi keemilise põletuse korral · Eemaldada kemikaal nahalt võimalikult kiiresti, viies kontsentratsiooni miinimumini · Alustada koheselt haava loputamist voolava veega vähemalt 15 30 minuti jooksul · Jätkata haavade loputamist happe söövituse korral kuni 2 tundi, aluse söövituse korral kuni 12 tundi peale traumat · Villide avamine on kohustuslik!!! · Mitte kasutada esmaabiks neutraliseerivat ainet, kuna tekib oht põletushaava süvenemisele! Kiirguspõletus
Ohtlike kemikaalide märgistus Ohtlike kemikaalide märgistus Ohtlike kemikaalide sümbolid · T Mürgine (toxic) kemikaali sissehingamisel,allaneelamisel või naha kaudu imendumisel võib tekkida tõsine tervisekahjustus või järgneda surm · T+ väga mürgine (very toxic) kemikaali, mis sissehingatuna, allaneelatuna või naha kaudu toimununa põhjustab eriti ägedaid või pikaajalisi tervisekahjustusi ja isegi surma · Xn kahjulik (harmful) Mitte nii kahjulik kui kemikaal tähisega T. Kemikaali sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võib tekkida tervisekahjustus. Seda võib kasutada ka teist tüüpi riskide väljendamiseks, näiteks allergiliste reaktsioonide puhul. Ohtlike kemikaalide sümbolid · Xi ärritav (irritant) mitte nii kahjulik kui kemikaal tähisega C. Kemikaal põhjustab naha või ülemiste hingamisteede ärritust. · C sööbiv (corrosive) kahjustab eluskudet, millele satub
Pärnumaa Kutsehariduskeskus RISTSÕNA Koostaja Miko Torokvei Rühm E-09 Pärnu 2010 1.Mida analüüsib töökeskkonnanõukogu? 2.Töö mis ei toimu päevasel ajal? 3.Tööturuamet? 4.Millega saab tuld kustutada? 5.Üks kemikaal, mille liigne kasutamine on seadusega keelatud? 6.Asi mida tuleb kanda keevitamise ajal? 7.Neid tuleks tööd tehes kanda vältimaks puru sattumist silma? 8.Psühholoogiline töökeskkonna ohutegur? 9.Üks füüsikaline töökeskkonna ohutegur? 10.Mis peab olema tööruumis ehitajal kindlasti tagatud? 11.Asi, mida metsamees peab metsas olles alati kandma? 12.Füüsikaline töökeskkonna ohutegur? 13.Isik kes kontrollib tööohutust? 14
Kemikaalid meie elus Koostaja: Rühm: Juhendaja: Kuidas me puutume kokku kemikaalidega ? TOODE KEMIKAAL Laste tooted - Ftalaadid mänguasjades - Bisfenool A toitepudelites ja lauanõudes Toit ja vesi - Ftalaadid ja bisfenool A purgi- pudelikaantes Kodu ja kontori -Ftalaadid kaablites, liimides ehitusmaterjalid -Ftalaadid PVC toodetes (põrandakattematerjalid) Kodukeemia - Kunstlikud muskusühendid kodukeemia puhastusvahendites, pesupesemis- detergentides ja tooted pinnapuhastajates
lk 4 1.2 Ettevõtte ohtlikkuse määratlemine lk 5 2. Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele lk 6 2.1 Teabeleht lk 6 2.2 Riskianalüüs lk 7 2.3 Ohutuse tagamise süsteemi kirjeldus lk 9 2.4 Ohutusaruanne lk 11 2.5 Ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan lk 13 3. Kemikaalide käsitlemise nõuded lk 14 3.1 Mis on ohtlik kemikaal? lk 14 3.2 Ohtlike kemikaalide märgistamine lk 14 3.3 Töötajate ohutuse tagamine lk 15 Kokkuvõte lk 16 Kasutatud kirjandus lk 17 2 Sissejuhatus Terve maailm koosneb keemilistest elementidest ja nende ühenditest. Erinevate võimalike ühendite hulk on sisuliselt lõputu. Väga oluline on teada iga keemilise aine ehk kemikaali omadusi ja sellega seotud
Teda kasutatakse keraamikas, tsemendi ja värvide tootmisel ning toiduainetetööstuses, kus ta koos veega on kasutusel toitude ja kohvi soojendamiseks. Toiduainetes kasutatakse teda happesuse regulaatorina. Ka kasutatakse teda suhkru puhastamisel lisaainetest ning pagaritööstuses kui stabilisaatorit. Teda on kasutatud ka sisikondade puhastamiseks vorsti tootmisel, nende kasutamisel vorstinahana. Kaltsiumoksiidi kasutatakse ka insektitsiidina. Insektitsiid ehk putukamürk on kemikaal, mille ülesandeks on hävitada selgrootuid kahjureid. Kaltsiumoksiidi kasutatakse koduloomade seedimise kiirendamiseks näiteks suu- ja sõratõve puhul.
SUHKUR SUHKUR ON TÄNAPÄEVA TOIDUAINETE TURUL ÜKS KÕIGE OHTLIKUMAID AINEID!!! Jutt on sahharoosist, valgest kristallsuhkrust, mis on saadud rafineerimise teel suhkruroost ja suhkrupeedimahlast, eemaldades sealt vitamiinid , mineraalid, proteiinid, kiudained, vee ja teised sünergilised elemendid. Valge suhkur on tööstuslikult toodetud kemikaal, mida looduses ei leidu ja seetõttu ei sobi selline aine inimesele tarbimiseks. Teised suhkrud, nagu fruktoos (puuviljades), laktoos (piimas) ja maltoos (teraviljades), on neutraalse ained, millel on ka toiteväärtus. Suhkrurood lõigatult. Suhkrust Toorsuhkur on jämedakoeline, pruun ja kleepuv. Seda saadakse suhkruroomahla keetmisel ja ka see on tervislik toit, kuid sellist toorsuhkrut on läänes väga raske leida. Nn
valmistamisel. Olles hüdrofoobsed lahustuvad halogeeniühendid vees äärmiselt vähe küll aga lahustavad nad väga hästi teisi hüdrofoobseid aineid. Tänu sellele kasutatakse neid rasvade, õlide, vaikude jt materjalide lahustamiseks. Peamiselt kasutatakse fluor- ja kloroorgaanilisi ühendeid, sest broomi ja joodi ühendid on kallimad ja ka toksilisemad. Diklorometaan - CH2Cl2 tuntud ka kui metüülkloriid. Kasutatakse peamiselt värvi eemaldina. On tööstuslik kemikaal mida kasutatakse ka farmaatsiatööstustes. Diklorometaan on mürgine vähki tekitav kemikaal, millel on narkootiline mõju. See kahjustab inimese kesknärvisüsteemi, maksa ja neere. Põhjustab teadvuse kaotust ja on ohtlik ka südamele. Selle aine tööstuslikul kasutamisel on aga täiesti võimalik kaitsta nii töötajaid kui ka keskkonda. Probleemid tekivad aga siis, kui see jõuab tavakasutaja kasutusse. Diklorometaan mõjub inimesele väga kiiresti
Sisukord Sissejuhatus Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei tohi ohustada töötaja ega mõne teise seal viibiva isiku elu ja tervist. Töökoht ja töövahendid peavad olema tehniliselt heas seisukorras ja korrapäraselt hooldatud. Ohtude vältimiseks ettenähtud kaitsevahendid ja ohutusseadised peavad olema korrapäraselt hooldatud ja kontrollitud. Kõik leitud puudused, mis võivad mõjutada töötajate ohutust ja tervist, tuleb kõrvaldada võimalikult kiiresti. Oma referaadis annan põgusa ülevaate töökeskkonna ohuteguritest, kuid eelkõige keskendun ülekoormustraumadele ja nende vältimisele. 1.1.Ohutegurid Ohuteguri jagunevad viieks: Füüsikalised ohutegurid on: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; ...
d. Tervisekontrolli peavad läbima: · Toitu ja joogivett käitlevad töötajad · Laste ja noorukitega vahetult kokku puutuvad töötajad · Tervishoiu-, hoolekande- ja päästetöötajad · Majutusasutuste, ujumis- ja basseiniteenuste ning ilu- ja isikuteenuste töötajad · Ravimite valmistajad, pakkijad ja müüjad · Politsei- ja vanglatöötajad 18. Keemilised ohuregurid a. Ohtlik kemikaal kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. b. Kemikaalid võivad avaldada mürgist, sensilibeerivat, kahjulikku, sööbivat, kantserogeenset, mutageenset või teratogeenset toimet. c. Kemikaal võib organismi satuda suu, naha, hingamisteede kaudu. Kemikaali mõju organismis sõltuvalt ajast võib olla akuutne, alaäge, krooniline. d. Ohtlike kemikaalide töötervishoiu ja ohutuse nõuded:
Toitu ja joogivett käitlevad töötajad Laste ja noorukitega vahetult kokku puutuvad töötajad Tervishoiu-, hoolekande- ja päästetöötajad Majutusasutuste, ujumis- ja basseiniteenuste ning ilu- ja isikuteenuste töötajad Ravimite valmistajad, pakkijad ja müüjad Politsei- ja vanglatöötajad 18. Keemilised ohuregurid – a. Ohtlik kemikaal – kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. b. Kemikaalid võivad avaldada mürgist, sensilibeerivat, kahjulikku, sööbivat, kantserogeenset, mutageenset või teratogeenset toimet. c. Kemikaal võib organismi satuda suu, naha, hingamisteede kaudu. Kemikaali mõju organismis sõltuvalt ajast võib olla akuutne, alaäge, krooniline. d. Ohtlike kemikaalide töötervishoiu ja –ohutuse nõuded:
Aastast on lindaani tootmine ja kasutamine põllumajanduses keelatud 169 riigis, erandiks on meditsiinilistel eesmärkidel tootmine. Keskkonnasaaste Lindaani tootmine ja kasutamine on viimase 20 aasta jooksul tunduvalt vähenenud. Peamiseks põhjuseks on keskkonnareostus. Lindaani tootmine tekitab suures koguses heksaklorotsükloheksaani isomeeride jäätmeid. Hinnatakse, et "iga tonni lindaani tootmisel tekib umbes 9 tonni mürgiseid jäätmeid." Aine on väga toksiline veeloomadele. Kemikaal võib bioakumuleeruda mereloomades. Aine võib põhjustada veekeskkonnale pikaajalist toimet. Maailma tervishoiuorganisatsioon on liigitanud lindaani ,,mõõdukalt kahjuliku" alla. Lindaani tooteid, näiteks sampoonide ja kreemide, mida loputatakse pärast kasutamist satuvad üldkasutatavasse kanalisatsiooni. Isegi pärast ravi, lindaan püsib ja eritub ojadesse, jõgedesse, järvedes ja ookeanidesse. Lindaan on mürgine isegi väga väikestes kogustes. Üheks peatäide või sügeliste
piltkirjaga.lisaks on igal kemikaalil oma tähtsümbol. Töötaja kes käitleb kemikaale peab kindlasti vaatama kemikaalinõul olevat märgistust kemikaali kohta. Tervisekahjustuste vältimine: · Efektiivne väljaõpe ning juhendamine · Ohtlike kemikaalide ning töömetoodide asendamine vähem ohtlikega Selleks: Asendada pihustuslakkimine kardinlakkimisega;asendada orgaanilisi lahusteid sisaldavad värvid lahustuvate värvidega Iga kemikaal mida kasutatakse,peab olema pakendis,purgis,pudelis,konteineris.kemikaali pakend peab olema vastupidav ja kinlustama kemikaali ohutu käitlemise. 1. Riski kirjeldus-näitavad kemikaali käitlemiseks 2. Kemikaali nimetus 3. Importija,tootja 4. Ohutunnus 5. Ohutunnuste kirjeldus 6. Kemikaali kogus Asbest-arvatakse et maailmas on üks olulisemaid kutsekasvajate tekitajaid absent. Absendi ohtlikkus seisneb:peenikesed nähtamatud erikujulised kiud. Bioloogilised ohutegurid:
töövõimetuks muutvaid psühhokeemilisi mürke, pisaravoolust tektitavaid mürke ja ülemisi hingamisteid ärritavaid mürke. 1915. aasta jaanuaris kasutasid sakslased esimest korda sõjategevuses gaasi venelaste vastu. Kasutatav aine, mida sakslased nimetasid T-Stoffi-iks, ei olnud surmav, vaid üksnes pisaraid tekitav. See ei põhjustanud venelastele mingeid vaevusi, sest välitemperatuur oli nii madal, et kemikaal külmus ega aurustunud. 1915. aasta aprillis oli sakslaste käsutuses juba suur kogus väga surmava toimega kloori. See põhjustas lämbumissurma kopsudesse koguneva vedeliku ülehulga tõttu. 22. aprillil Ypres'i lähedal hakkas sakslaste poolt prantslaste kaevikute suunas hõljuma hallikasroheline pilv, millele järgnes äge tulistamine suurtükkidest ning varsti põgenesid tuhanded laskurid tagala poole, kõrist kramplikult kinni hoides, köhides, vaarudes ja näost siniseks muutudes
Halogeeniühendid tehnikas ja keskkonnas Kelly Jersman Laura-Ly Lotamõis Grete Zõbin Halogeeniühenditest Inimene on loonud ja kasutab laialdaselt väga suurt hulka mitmesuguseid halogeeniühendeid. Reageerimisvõimelt on halogeeniühendid asendamatud paljude ainete valmistamisel. Halogeeniühendid lahustuvad vees vähe, kuid lahustavad hästi teisi hüdrofoobseid aineid. Halogeeniühenditest (2) Halogeeniühendeid kasutatakse rasvade, õlide, vaikude, polümeeride ja teiste materjalide lahustamiseks. Tehnikas leiavad kasutamist peamiselt fluor- ja kloororgaanilised ained. Metüleenkloriid Metüleenkloriid ehk diklorometaan (CH2Cl2) on väga laialdaselt kasutuses lahustina. Diklorometaani sisaldab värvieemaldi. See on mürgine vähki tekitav kemikaal, millel on narkootiline mõju ja mis kahjustab tervist. Diklorometaan mõjub inimesele väga kiiresti. Kloroform Kloroform ehk triklorometaan (CHCl3) on samuti tuntud lahusti, mida on kasutatud ka na...
Ohtlike ainete vedu meretranspordis NIMI Ohtlike ainete vedu Ohtlike kaupade transporti merel reguleerivad rahvusvahelised ja Eesti Vabariigi õigusaktid. Meretranspordis lähtutakse rahvusvahelise mereorganisatsiooni IMO poolt kehtestatud reeglitest IMDG (Ohtlike kaupade veo eeskiri) 1) Meresõiduohutuse seadus Ohtlik last on: - Pakitult või mahtlastina veetav kemikaal või kemikaali sisaldav toode, materjal või valmistoode. Võib ohustada: - Inimese elu või kahjustada tervist, vara või keskkonda... nii sadamas käitlemisel, mereveol ja sisevetel vedamisel. 2) Meresõiduohutuse seadus Ohtlikku lasti veetakse: - SOLASe peatüki ning - MARPOL nõuete kohaselt. Ohtlikku lasti ei või laevale paigutada enne, kui kaptenile ja sadamakaptenile on üle antud ohtliku lasti deklaratsioon. NB
- kaitsevahend filtriga respiraator või tolmumask. Suurtes kogustes esinev pöögi- ja tammetolm võib olla vähki esilekutsuv kui sellega puututakse kokku pikema aja vältel. Keemilised ohutegurid Organismi sattumise teed: hingamisteede kaudu - orgaanilised lahustid, mis võivad olla aju- ning närvikahjustuste, hingamisteede vaevuste põhjuseks. Ohu allikas rullimine, valtsimine, pintseldamine ning pihustamine. - seedetrakti kaudu - naha kaudu kemikaal avaldab toimet sattudes nahale. NB! Mikrotraumad, vigastused nahal. Keemilise ühendi toime ulatus: võib avalduda mingi kehapiirkonna ulatuses ja edasi ei levi lokaalne toime; kemikaali üldtoime toksiline toime, ülitundlikkuse reaktsioonid (allergia), kantserogeene toime (kasvajate tekkimine). kokkupuude oleneb kemikaali hulgast ja ajast, mille jooksul ta mõjutab inimest. Kõikide kemikaalide kohta peab kaasas olema kemikaali ohukaart.
heledast kuusest. Lehtpuu (haava, lepa, kase jne) saematerjale ja höövelmaterjale kasutatakse reeglina siseviimistluses. ÜMARMATERJALID Korralik immutamine tänapäevaste puidukaitsevahenditega suurendab oluliselt puidu head vastupidavust. Immutamisega muudetakse puit seentele ja putukatele toiduks kõlbmatuks ning tänu sellele puit säilib. Puitmaterjalide eluiga pikeneb immutamisega 3-5 korda. Immutamise käigus viiakse puitu kaitsev kemikaal vesilahusega puidu rakkudesse, seejärel imetakse vesi puidust välja ja kemikaalid jäävad puitu. Kasutatakse veepõhist immutusvahendit, mis sisaldab vaseühendeid ja orgaanilisi asoolbiotsiide. Immutusvahend ei sisalda kroomi ja arseeni. Sõltuvalt kemikaalide kontsentratsioonist, mis puitu viiakse, saadakse erinev konserveerimisklass. Põhiliselt kasutatakse puitu, mille immutatmise klass on H-3 ja H-4. Immutusklassi H-4 puhul on kemikaalide kontsentratsioon suurem
lk 5). 6 Jaanika Priimägi Referaat KEEMILINE PÕLETUS Keemiliste põletuste puhul toimub söövitus. Keemilist põletust põhjustavad kontsentreeritud leelised (seebikivi, värskebetoon), kontsentreeritud happed (akuhape, torusiil, kontsentreeritud äädikas), kaaliumpermaganaat ja taimsed mahlad (ülased ja Sonsovõi karuputked). ESMAABI KEEMILISE PÕLETUSE PUHUL 1) Eemaldada kemikaal nahalt võimalikult kiiresti, viies kontsentratsiooni miinimumini. 2) Alustada koheselt haava loputamist voolava veega vähemalt 15-30 minuti jooksul. 3) Jätkata haavade loputamist happe söövituse korral kuni 2 tundi, aluse söövituse korral kuni 12 tundi peale traumat. 4) Villide avamine on kohustuslik !!! 5) Mitte kasutada esmaabiks neutraliseerivat ainet, kuna tekib oht põletushaava süvenemisele !
Mikroorganisimid mäletsejate maos toituvad tselluloosist ja produtseerivad kergeid rasvhappeid. 2. Ovovivipaaria? Selliseid loomi, kes kannavad oma mune kuni "koorumiseni" suguteedes, nimetatakse ovovivipaarideks (arusisalik, mõned haid, rästik), kuna nad oma järglased ilmale toovad, ehk sünnitavad. 3. Otsene kalorimeetria? Otsene kalorimeetria on meetod, kus organismi energiakulu leitakse eraldunud soojushulga mõõtmisel. 4. Semiokemikaalid? Signaali kandev kemikaal, neid on erakordselt palju. Semiokemikaale kasutatakse: – Kahjurite monitooringuks – Masspüügil arvukuse vähendamiseks – Paaritumise takistamiseks – Lõksudes (atraktant koos insektitsiidiga) – Kahjurite meelitamine kultuurtaimedest eemale 5. Neuroendokriinsüsteem? Hormoonide sekretsiooni mõnedest endokriinsetest kudedest reguleeritakse neurohormoonide abil, mis produtseeritakse neurosekretoorsete rakkude abil. 6. Antiafrodisiaakum
ainetest loobumisega. Õnnetuste ärahoidmiseks on tarvis osata neid õigesti kasutada. Kõigile kodudes kasutatavatele keemiatoodetele on ette nähtud ranged ohutusnõuded. Tootmisel kontrollitakse spetsiaalsetes laborites nende mürgisust, tuleohtlikkust ja muid kahjulikke omadusi. Sellest tulenevalt töötatakse iga kemikaali jaoks välja juhis, mille järgimine tagab toote kasutusohutuse. Kõigil kodustel keemiatoodetel on selline juhend kaasas. Kui seda kasutamisel järgida, siis ei tohiks kemikaal olla inimesele kuidagi ohtlik. Alati tuleb veel jälgida, et kodus ei kasutataks neid keemilisi aineid, mis on ette nähtud kasutamiseks tööstuses, põllumajanduses või mujal, sest sageli on siis ohutusnõuded ebapiisavad ja need võivad kujutada inimesele suurt mürgitusohtu. Kodudes kasutatavad kemikaalide kogused ja mürgisus on tunduvalt väiksemad, kui seda on tööstuses. Mitmesugustes tootmisettevõtetes kasutatavad kogused on aga sageli sellised, et kui
- Jahutamise tagajärjel tuleb põletuskoht katta puhta riidega ja soojalt. - Haav tuleb hoida puhtana. - Haavale võib panna vaid selleks ettenähtud ravimeid! Põletusele EI TOHI panna mitte mingeid muid aineid ega rahvameditsiinis tuntud vahendeid (õli, hapukoor, aaloe, mesi, vaseliin jt). (8) 4.2 Keemiline põletus Keemiline põletus tekib siis, kui kehapind puutub kokku happega või alusega. - Eemalda kiiresti kemikaal nahalt. - Loputa vastavat kohta nii ruttu kui võimalik ja korduvalt vähemalt 30 minuti jooksul, et eemaldada kemikaal ja peatada selle kahjustav reaktsioon. - Happe või leelise sattumisel nahale tuleb loputada eriti hoolikalt ja pikalt, happeid 2 tundi ja leeliseid 12 tundi. Võimalusel ka transportimise ajal haiglasse. - Söövitust ei tohi hakata neutraliseerima. - Tuleb välja selgitada kindel kemikaal, mis nahka kahjustas.
Sisukord: 1. Detergentide jaotumine a) pesemisvahendid b) puhastusvahendid 2. Mis on detergent? 3. Detergendi koostisosad 4. Kuidas jaotatakse detergente? 5. Detergentide ülesanded 6. Mis on seep? 7. Millest saadakse seepi? 8. Seebi head ja halvad omadused 9. Sünteetiliste pesemisvahendite head ja halvad omadused. 10. Milliseid lisandeid sisaldavad pesemisvahendid lisaks pindaktiivsele ainele? 11. Miks kasutatakse pesemisvahendites fosfaate? Millega fosfaate püütakse asendada? 12. Peasemisvahendite kasutamisega seotud keskkonnaprobleemid 1.Detergendid jaotumine: a)Pesemisvahendid- seebid, pesupulbrid, hambapasta, dusigeelid, sampoonid, nõudepesuvahendid b) puhastusvahendid- põrandapesuvahend, lahustid 2.Mis on detergent? Detergendid on sünteetilistes pesemisvahendites kasutatavad pindaktiivsed ained, mis lahustuvad teataval määral vees, neid kasutatakse puhastus- ja pesemisvahenditena. Detergent otseses...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
