Christoph Kolumbus (itaalia keeles Cristoforo Colombo, hispaania keeles Cristbal Colnja portugali keeles Cristvo Colombo) (arvatavasti 1451 arvatavasti Genova, Itaalia 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal letas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja judis Ameerikasse. Ta lhtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tttu peab laev judma Euroopast Kaug-Itta ka lne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad judsid Phja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal psiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tnu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sngitati silmed mber Sevillasse. Lpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transportida koos mehe prmuga i mbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu silmed judsid 1541. aastaks. Sinn...
oli avastanud India, mitte Ameerika mandri. Tänu Kolumbuse aevastusele tekkis Euroopal Ameerikaga püsiv kontakt vaatamata sellele, et põhjast tulnud viikingid olid Põhja-Ameerikat juba mitmeid kordi külastanud. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta algul siiski Valladoli kloostrisse, 3 aastat hiljem Sevillasse ning lõpuks 1541. aastaks sängitati tema säilmed ümber San Dominago katedraali. Kokku transporditi ka hilisemalt Cristoph Kolumbuse luid üheksa korda. Oma otsusest, leida meretee Indiasse esitas ta oma plaani algul Portugali kuningale, kes selle tagasi lükkas. Peale seda läks ta aga Hispaania kuningakotta ning tutvustas neile oma plaani. Kuningakoja ja Kolumbuse vahel sõlmiti leping ning Kolumbusele anti ,,Ookeani Admirali’’ tiitel ning ta ühendati kõigi avastatavate maade kuberneriks ja asekuningaks. Kuningakoja, eriti kuninganna Isabeli toetusel sooritas Kolumbus Ameerikasse neli merereisi
TALLINNA TEENINDUSKOOL Artur Nadarjan PK11-PE CRISTOPH KOLUMBUS Referaat Juhendaja: Annely Kallo Tallinn 2013 Artur Nadarjan Cristoph Kolumbus SISUKORD Sissejuhatus ...........................................................................................................3 Kolumbuse sünniaeg, perekond ja päritolu ...........................................................4 Teadaolevaid fakte elukäigu kohta .......................................................................5 Kolumbuse 4 ekspeditsiooni ja tema tegevus avastatud maade kubernerina .......7 Kolumbuse rännakud peale surma ........................
viisid Ameerikasse gripi (Assooridelt kaasavõetud sigadega) ja arvatavasti ka tuberkuloosi ning tõid Euroopasse süüfilise. Kolumbus rajas Ameerikas istanduste süsteemi ning alustas orjakaubandust (müütas vangistatud indiaanlasi Sevilla turul orjadeks). Tema järgi on nimetatud näiteks Lõuna-Ameerikas riik (Columbia), Kanadas provints (Briti Columbia), USA föderaalringkond (Columbia ringkond) ja 3 linna (Columbus), Panamas linn (Colon). Cristoph Kolumbus. Vana gravüür Kolumbuse retked Esimest retke alustati 3. VIII 1492 Palosest 3 laevaga (Santa maria, Niña ja Pinta). Kanaari saartest edasi algas eurooplastele tundmatu maailm. 12. X jõuti Ameerikasse maabuti väikesel saarel, mille Kolumbus nimetas San Salvadoriks (arvatavasti Watlingi või Samana Cay saar Bahaama saarestik). Edasi avastati Kuuba ja Haiti (Hispaniola, hispaania Española) saar
Suured maadeavastused ja nende tagajärjed Maadeavastuste põhjused Eurooplastele tuntud kaubateed olid langenud araablaste ja türklaste kontrolli alla. Oluliseks sai alternatiivse meretee leidmine Indiasse ja Kagu-Aasiasse. Usuti, et need maad on muinasjutuliselt rikkad. Esimesed maadeavastajad Peamisteks maadeavastuste pioneerideks said Pürenee poolsaare elanikud. Poolsaarel hea geograafiline asend. Sealsetel elanikel pikaajalised meresõidu kogemused. Maadeavastusi toetav stabiilne ja tugev riigivõim. Legendid Arvati, et ekvaatori kohal läheb vesi keema või muutub siirupitaoliseks. Kardeti, et ekvaatori läheduses võib päike ka eurooplased mustanahalisteks põletada. Kardeti meremonstrumeid Õudusjutt magnetmägedest. Tolleaegne maailmakaart Esimesed maadeavastused...
Tallinna 32. Keskkool Christoph Kolumbus ja avastusretked Ameerikasse Tallinn 2009 Sissejuhatus..........................................................................................................................................4 Christoph Kolumbus.............................................................................................................................5 Avastusretked........................................................................................................................................5 Esimene avastusretk.........................................................................................................................5 Teine avastusretk..............................................................................................................................5 Kolmas avastusretk..............................................................................
Eesti Hotelli ja Turismimajanduse Erakool Maaturism ME-21 Helena Siiroja JÄRVA-PEETRI KIRIK HEINRICH STAHL CHRISTIAN BEERMANN Referaat aines kultuurilugu Juhendaja: Piret Valgma Müüsleri, 2009 Referaat aines kultuurilugu........................................................................................................................1 Juhendaja: Piret Valgma...........................................................................................................1 Müüsleri, 2009...........................................................................................................................................1 1 Järva-Peetri kirik.....................................................................................................................................3 1.1 SISSEJUHATUS...................................
843 Verduni lepinguga jagati Frangi riik Ludwig Vaga poegade vahel. See sai aluseks Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa kujunemisele. 882 Vana-Vene riigi tekkimine 962 Otto I kuulutas välja Saksa-Rooma keisririigi 1054 kirikulõhe, Bütsantsi ja õigeusu kiriku eraldus 1066 Hastingsi lahing, William I Vallutaja kuulutati Inglismaa kuningaks 1119 Asutati Euroopa esimene Bologna ülikool 1337 1453 Saja-aastane sõda 1453 Türklased vallutasid Konstantinoopoli 1492 Cristoph Kolumbus purjetas üle Atlandi ookeani ja avastas nn Uue Maailma, Hispaania lõppes rekonkista 1494 Hispaania ja Portugal sõlmisid avastavate maade omavahel jagamiseks Tordesillase lepingu 1517 Martin Luther naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele indulgentsidevastased teesid 1555 sõlmiti Augsburgi usurahu 1572 Algas Madalmaade ületõus Hispaania võimu vastu ISIKUD Odoaker Germaani väepealik, kes kukutas viimase Lääne-Rooma keisri Attila Hunnide kuulsaim väepealik
Ameerikale. Koloonia-väljaspool emamaad paiknev asundus. Konkistadoor-Hispaania ja Portugali seiklejad ja rikkuste otsijad. Uus maailm-Ameerika esialgne nimetus. Eldoraado-kullamaa. Asteegid-Kesk-Ameerika põliselanikud. Indiaanlane-Ameerika põliselanik. Orjakaubanduse kolmnurk-Ameerikas,Aafrikas ja Euroopas inimeste ja kaupade vedu. Piprakott-rikkad inimesed kes ostis kokku palju vürtse. Henrique Meresõitja-portugali prints kes rahastas mereretki mööda Aafrika ida rannikut. Cristoph Columbus-1492 sügisel jõudis ta Ameerikasse, aga ise arvas et Indiasse. Vasco da Gama-avastas meretee Indiasse ümber Hea lootuse neeme kaudu aastal 1498. Hervan Cortes-Hispaania aadlik vallutas asteekide riigi 1519 ja avastas Kesk-Ameerika. Francisco Pizarro-konkistadoor 1532 vallutas inkade riigi. Amerigo Vepucci-sai aru et tegu on uue maailmajao ja mandriga ja pani sellele nimeks Ameerika enda nime järgi. Fernao de Magalhaes-ümbermaailma reis 1519 ise sai
Christoph Kolumbus Christoph Kolumbus oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kagu-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber Sevillasse. Lõpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transportida koos mehe põrmuga äi ümbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu säilmed jõudsid 1541. aastaks. Sinna jäid mõlemad kuni 1795. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare prantslastele ja Kolumbuse jäänused kaevati taas üles ja veeti seekord...
Saint John´s Church situates in Tallinn on the freedom square. It is one of the earliest neogothic churches in Estonia. The architect of the church was Cristoph August Gabler. Building of the church started in 1869 and ended in 1867. The third advent was celebrated the same year the church was built in. Saint John´s church is about 140 years old. On the 1st of January it had its last praying and then the key of the church was handed over to the renovators. Residents of the Saint John´s church moved into the church of Niguliste. When the church was handed over, the people had a very grand
1. Milliste märkide põhjal järeldati et maakera on ümmargune?- Vaadati päikese ja kuu liikumist, päikesevarjutuse, merele sõitvaid laevu ja keegi ei leidnud maa serva. 2. Nimeta kuulsaid maadeavastajaid, mida nad avastasid?- Marko Polo-Kesk-Aasia, India ja Hiina. Cristoph Kolumbus-Ameerika. 3. Miks on vaja teada Maa kuju ja suurust?- Et mõista ajalugu, see on oluline kaartide valmistamisel. 4. Mille poolest erineb kaart aerofotost ja satelliidifotost?-Kaardil kujutatakse vaid püsivat ja olulist, seal on märgitud ka kohanimed. 5. Milleks kasutatakse leppemärke?-kaardi lihtsustamisel. 6. Kuidas arvutikaarte liigitatakse?- 7. Mis on GIS?- geoinfosüsteem 8. Mille poolest erineb trükikaart interaktiivsest kaardist?- see on paberil, ülevaatlikum ja
Unenägu, mille põhjustas mesilase lend ümber granaatõuna üks sekund enne ärkamist, 1944 Galarina, 1944-1945 Püha Antoniuse kiusatus, 1946 Picasso portree, 1947 Leda Atomica, 1949 Port Ligat' madonna, 1950 Ristilöömine, 1954 Püha õhtusöömaaeg, 1955 Cristoph Kolumbus avastab Ameerika, 1958-1959 Salvador Dali Salvador ja Gala Dali Teater-Muuseum Figuereses ,,Unenägu, mille põhjustas mesilase lend ümber granaatõuna üks sekund enne ärkamist" "Püha Antoniuse kiusatus" ,,Leda Atomica" Narkissose metamorfoosid KOKKUVÕTE Mina tegin oma referaadi Salvador Dalist ja seda sellepärast, et mulle meeldib kunst ja varem ei teadnud ma Salvador Dalist muud, kui et ta on kunstnik.
Aleksander Suur elas 4. Saj e. Kr Kreekas, sooritas sõjakäike Iraaniasse (Kreeka), Mesopotaamiasse ja Indiasse. Pytheas sõitis umbes 3. saj. e Kr. Põhja-Euroopa rannikut mööda Briti saarteni skandinaaviasse. Eratosthenes elas 3-2 saj. e. Kr. Kreekas, võttis teoses "Geograafia" kokku kõik Kreeklaste geograafilised teadmised. Oli veendunud, et maa on kerakujuline. Avaldas maa tõepärased mõõtmed ja arvas, et on olemas lõunapoolne parasvööde. Koostas kaardi Euroopa, Aasia ja P-Aafrika kohta. Ptolemaios elas 1-2 saj. Kreekas, arvas et maa on kerakujuline, kuid liikumatu ning asub tsentris, mille ümber liiguvad teised planeedid. Arvas, et on olemas lõunamander. Koostas täpsema kaardi kui Erastosthenes, kus olid juba peal Kaspia meri, Niiluse ja Volga jõgi jne. Arvutas 800 koordinaati. Al-Idrisi elas 12. Saj., kandis kaardile Eesti. Marco Polo elas 13. Saj., reisis mööda maismaad Kesk- Aasias, Indias, Hiinas ja Malaisias. Ibn-Battu...
nõudlus orjatööliste järele ning seetõttu hakati neid Aafrikast Ameerikasse viima. Kuna meresõitjad käisid kaugetes maades siis paratamatult tõid nad sisse igasuguseid nakkushaigusi näiteks ,,Must surm" mis tappis väga palju inimesi. Paljude riikide maailmapilt avardus ning võeti ette järjest rohkem reise. Siit järeldub, et tekkis vajadus uute sadamate järgi ning need tekkisid Euroopasse tänu sellele kujunesid välja uued kaubateed. Tähtsamateks maadeavastusteks võib pidada Cristoph Kolumbuse 1492.a avastatud Ameerikat. Samuti Vasco Da Gama kes jõudis Indiasse, Jaapanisse ja Indoneesia suuremate saarteni. Aastal 1519- 1522 tekki Magalhaes esimese ümbermaailmareisi. Amerigo Vespucci tegi kindlaks, et Kolumbuse avastatud maailmajagu on tegelikult täiesti uus ning tema eesnime järgi saigi Ameerika omale nime.
Sai tähti taas lahti võtta Kerge ja kiire Raamatud - odavamad ja kättesaadavamad Hariduse ja teaduse kiirem areng Inkunaablid Trükikunsti leiutamisest kuni 1500.a Ehk hällitrükised Sõnast incunabula 1460. aastani 30 eri nimetust Raamatuid 100 - 300 Kogu maailmas 450 000 Maadeavastused maailmapildi avardajana Maadeavastus sai suure alguse aastal 1492 Algas Euroopast Meretee Indiasse, Kagu-Aasiasse ja Ameerika Ebatäpsed mõõteriistad Kes oli Cristoph Kolumbus? Christoph Kolumbus (1451-1506) Itaalia meresõitja 1492 (Nina, Pinta ja Santa Maria) 12. oktoober 1492 Indiaanlased Viikingid Kes oli Vasco da Gama? Vasco da Gama (1460-1524) Portugali meresõitja 170 mehest jai ellu 55 Leidis meretee Indiasse ( 20. mail 1498) Hea Lootuse neem Kes oli Fernão de Magalhães? Fernão de Magalhães (1480-1521) Portugali meresõitja (Hispaania lipu all) 5 laeva ja 260 meest 6. september 1522
teras, kemikaalid, põllumajandustooted, rasketööstuse tooted. Peamised kaubanduspartnerid on Ameerika Ühendriigid 46,2 %, Hollandi Antillid 13,5 %, Hiina 3,2 % . Riigilipp Riigivapp Angeli juga Orinoco jõgi Pico Bolivar Ajalugu 1498. jõudis esimese eurooplasena Orinoco jõe suudemesse Cristoph Columbus. Pärismaalasteks olid seal aravaki ja kariibi indiaanlased. Nende elamud olid viadele ehitatud ning asulad meenutasid Veneetsiat. Sellepärast nimetasidki hispaanlased selle maa Venezuelaks. 1550. Aastatel saabusid esimesed hispaanlastest sisserändajad. 1790. Aastal korraldati ülestõus iseseisvuse saavutamiseks- see oli esimene vastupanu Lõuna-Ameerikas. 1806. Toimus uuesti vabadusliikumine. 1811. Võeti vastu Venetsueela iseseisvusdeklaratsioon.Vabadusvõitlus jätkus. 1819
Christoph Kolumbus - maadeavastaja Valisin tutvustamiseks ja endale uurimiseks maadeavastaja Cristoph Kolumbus puht juhuslikult, kuna avastasin raamatukogust John Man raamatu ,,Maade avastused", milles oli mitmete avastajate kohta kirjutatud, aga minu jaoks kõige tuntum oli just tema. Alguses käis mõte hoopis kosmoses, nimelt oli ka mõte uurida esimese kosmonaudi Jüri Gagarini elu, aga see jääb edaspidiseks. Christoph Kolumbuse täpset sünniaega ei teata, aga arvatavasti sündis ta 1451 aastal Itaalias,Genova linnas. Juba varakult neljateiskümne aastasena astus ta mereväkke. Laevad,
1728. a toimus Londoni ooperiteatri pankrott. "Kerjuseooper", andis tõsisele ooperi zanrile surmava hoobi. Nii laulumäng kui ka koomiline ooper ehk opera buffa tõid vaataja reaalse elu keskele. Kõnedialoogidel ja aariatel olid lihtsad meloodiad. Esimeseks klassikaliseks koomiliseks ooperiks peetakse- Giovanni Battista Pergolesi "Teenijanna-käskijanna". Saksamaal nimetati laulumänge kui singspiele. Ooperi reformaator- Cristoph Willibald Gluck Tuntud ooperid: "Orpheus ja Eurydike", "Alkestis" ja "Paris ja Helena". Tegi tõsise ooperi reformi(opera seria tagasitulek) Glucki peamine idee oli seda lavamuusika(uuesti) draama teenistusse. Mida ta tegi? - Lõi ulatuslikke muusikalisi stseene. - Ühendas aaria ja retsitatiivi dramaatiliseks kõnelauluks. - Ühendas ooperi avamängu draamaga. - Kaotas kastraatlauljad!!! VIINI KLASSIKUD
Kultuuri põhijooni uusajal. Uusaja alguseks peetakse Ameerika avastamist 1492. aastal Cristoph Kolumbuse poolt. Tegelikult ei toimunud aga see ajastuse vahetus ühe sündmusega ja päeva pealt. Selleks ikka kulus väga palju aega ja sündmusi, mis muutsid maailma, näiteks Konstatinoopoli vallutamine 1453. aastal türklaste poolt. Uusaega võib nimetadagi muutuste ja avastuste ajastuks, kuna siis said alguse väga suured avastused ja muutused, mis muutsid senist keskaegset maailmakorraldust sootuks. Maailmas hakkas levima uus valitsemis- ja linnakultuur, tekkis ka uus perekonnamudel
insener, anatoom , maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, tolle aja mitmekülgseim geenius. Teda on peetud parimaks maalikunstnikuks läbi aegade ja isegi kõige mitmekülgsemate talentidega isikuks, kes kunagi elanud oli. 1454.a. Johannes Gutenberg leiutab trükipressi. Ta oli saksa leiutaja , trükkal ja kullassepp. Ajavahemikus 1452-1454 trükkis ta umbes 180 eksemplaris ladinakeelse 42-realise Piibli. 1492.a. Cristoph Kolumbus avastas Ameerika. Ta oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492.aastal ületas Hispaania lipu all Atlandi ookeani ja jõudis niiläbi Ameerikasse. 1590.a. Zacharias Janssen leiutas mikroskoobi. 2.4 INSTRUMENTAALMUUSIKA Ennem renessanssi oli instrumentaalmuusikat kasutatud peamiselt laulu või tantsu saateks, kuid renessanssi ajal hakati laulu- ja tantsumuusikat esitama ainult pillidel. Leiutati uusi pille ning olemasolevaid tehti veelgi paremaks, et oleks suuremad võimalused. 16
Muutused uusajal tõid kaasa 20. sajandi uue mõtlemise Uusaja alguseks võib lugeda mitmeid sündmusi, näiteks Ameerika avastamine 1492. aastal või Martin Lutheri protestantlikku reformatsiooni 1517. aastal. Nagu väga paljud asjad ajaloos, nii on puudub ka siinkohal lõplik tõde. Nii või teisiti hõlmas see aeg endas mitmeid edasist mõtlemist ja maailma arengut mõjutavaid sündmusi. Kui Cristoph Kolumbus 1492. aastal Hispaania lipu all oma laevaga Ameerikasse jõudis ei teadnud ta isegi, millise suure avastuse ta teinud oli. Arvatavasti ei jõudnud see kohe päriselt ka enamuste Euroopas elanud tavainimeste mõtlemisse. Tolleaegses ühiskonnas olid inimesed rohkem pühendunud oma kodusele elule ja said sellistest suurtest uudistest ilmselt alles hiljem teada. Küll aga on Kolumbuse avastus, millest räägitakse tänapäeval juba väikestele lastele, muutnud sajandite
Alkoholitarbimise traditsioon on pärit kaugest ajast. Kreekas ja Roomas jõid lahjendatud veini vaid targad ja haritud mehed. Juba siis teati, et alkoholi tuleb arukalt ning mõõdukalt tarbida. Veini joomine kultuuriline tava. Kui veini hakkas tarbima lihtrahvas, kadusid traditsioonid alkohol muutus igapäevasemaks ning üha kangemaks. Tänapäeval on alkoholism paljude inimeste jaoks suur mure ning minu arust süveneb aasta-aastalt see probleem igas riigis. Georg Cristoph Lichtenberg on öelnud : ,,Veini vastu tuuakse välja ainult halvad teod, millele ta on inimesi ahvatlenud, aga ta ahvatleb tegema ka sadu häid, mis mitte nii tuntud ei ole. Vein virgutab tegudele: häid inimesi headele, halbu halbadele". Alkohol muudab inimesed avatumaks, julgemaks ja melanhoolsemaks, sellepärast on alkoholi tarbitud aastaid ja tarbitakse edaspidigi, kuid liigne manustamine on nii inimestele kui ka ühiskonnale kahjulik. Samuti saab seetõttu riik endale halva maine
levinud ohtlik Second level Third level nakkushaigus, mis Fourth level tavaliselt levib sugulisel Fifth level teel ja kahjustab paljusid elundkondi, k.a. nahk, süda, luustik ja närvisüsteem. Pilt Raseduse ajal petava süüfilise tagajärjest sündinud lapsele. Süüfilisest lähemalt Süüfilise tekitajaks on bakter Treponema pallidum. Esimene süüfilis tuli Euroopasse koos Cristoph Columbusega ja levis kuninglikes õukondades. 20. sajandini polnud süüfilisele mingit efektiivset ravi leitud. Eestisse jõudis süüfilis 1990ndatel. Süüfilis jaguneb 3 staadiumi: esmane, teisene ja kolmandane. Süüfilisse haigestujad Süüfilisse haigestuvad enamjaolt noored, võrdselt nii mehed kui naised, sagedamini inimtöötajad. Kui loode nakatub võib rasedus lõppeda iseenesliku abordiga, laps võib
Göösid- Madalmaade vabadusvõitlejad Hispaania vastu. Hertsog Alba- Hispaaniast Madalmaadesse rahutusi maha suruma tulnud (Felipe II) käsutäitja, kes lõi ,,rahutuste nõukogu" Henrique Meresõitja-Portugaaalia prints, kes organiseeris ja rahastas meretee otsimist piki Aafrika läänerannikut lõunasse. Vasco da Gama- avastas meretee Indiasse ümber Aafrika. Cristoph Kolumbus- esimene eurooplane, kes purjetas üle Atlandi Kesk-Ameerikasse. Magalhaes- esimene ümbermaailmareisi sooritaja. Amerigo Vespucci- Ameerikale nime andja. Uus Maailm- Ameerika Konkistadoor- seikluse- ja rikkuseotsija. Koloonia- üle mere asuv asumaa. Augsburgi usurahu- 1555
Eelmised bändid: First Arsch Till: "Pidevalt tegelen millegagi. Kogu oma elu olen ma laulnud kõvasti ning Richard Kruspe ,minu vana sõber, kuulas mind tundide kaupa. Minu hääl, nagu ta rääkis, on teda võlunud kogu aeg. Kord tõi ta kasseti uue super- raske muusikaga ja ütles mulle: "Laula!". Algselt ei olnud mul mingit soovi kõigi sellega tegelda, sest ma ei tahtnud sõita Berliini. Richard veenis mind kolm päeva ja lõpuks jäin ma nõusse. Korteris, mida Richard jagas tol ajal Cristoph Schneider, me tegime esimesed proovid. Ma pidin kogu aeg laulma teki all, et naabreid mitte üles ajada. Nii me kolmekesi moodustasimegi bändi tuumiku. ". Muud: 2000 aastal oli põlveoperatsioon, mis oli autoavarii tagajärg. Armastab akvaariumikalu. 2002 aastal ilmus temalt luulekogu : "Messer" ("Nuga"). 5 Richard Z. Kruspe-Bernstein Kitarrimängija Sündis: 24. juunil 1967. a
Orkestratsioon väga meisterlik. Tähtsal kkohalmeisterlik. Tähtsal kkohal vaskpuhkpillid. Vaatamata oma keerukusele, pessimismile ja vokaalsele raskusele on saanud ooperid populaarseiks. Ei sega mütoloogiline ja dramaatiline sisu. 14 ooperit (Tannhäuser, Nurmbergi meisterlauljad, Lohengrin, Parcifal, Tristan ja Isolde, naine ilma varjuta, lendav hollandlane. Tetraloogia Niebelungide sõrmus: 1. Valküürid, 2. Siegfid, 3. Reini kulld, 4. Jumalate hukk), 2 sünf, avamängud ( Faust, Cristoph Columbus, Poloonia), väikevormid klaverile, seadnud ork muusikat klaverile, mõned romaanid, palju kirjutisi, artikkleid, arvustusi. Ooperite sisu Nurmbergi meisterlauljad Ainus lõbusam ooper. Sellest on saanud saksa esindusooper. Iga aastasel lauluvõistlusel panevad meisttrid parimale preemia. Eva võib Walterile naiseks minna vaid kui viimane võidab võistlluse. Hans koolitab Walterit ja see võidab. Tannhäuser Taevane ja maine armastus, ihad ja nende kontroll. 13. Saj
Koloonia-väljaspool emamaad paiknev asundus. Konkistadoor-Hispaania ja Portugali seiklejad ja rikkuste otsijad. Uus maailm-Ameerika esialgne nimetus. Eldoraado-kullamaa. Asteegid-Kesk-Ameerika põliselanikud. Indiaanlane-Ameerika põliselanik. Orjakaubanduse kolmnurk-Ameerikas,Aafrikas ja Euroopas inimeste ja kaupade vedu. Piprakott-rikkad inimesed kes ostis kokku palju vürtse. Henrique Meresõitja-portugali prints kes rahastas mereretki mööda Aafrika ida rannikut. Cristoph Columbus-1492 sügisel jõudis ta Ameerikasse, aga ise arvas et Indiasse. Vasco da Gama-avastas meretee Indiasse ümber Hea lootuse neeme kaudu aastal 1498. Hervan Cortes-Hispaania aadlik vallutas asteekide riigi 1519 ja avastas Kesk-Ameerika. Francisco Pizarro-konkistadoor 1532 vallutas inkade riigi. Amerigo Vepucci-sai aru et tegu on uue maailmajao ja mandriga ja pani sellele nimeks Ameerika enda nime järgi.
Lääne Euroopas vähenes järsult Vahemeremaade kaubalinnade tähtsus, seoses kaubateede ümberpaiknemisega said nüüd kaubanduse keskusteks Atlandi ookeani äärsete riikide sadamalinnad. Tekkisid uued kaubandus ja rahandustegevuse nähtused kaubaja fondibörs. Leidis aset oluline hindade tõus nn hindade revolutsioon. Hüppeliselt avardusid ka teadmised ümbritseva maailma kohta. 6. Kirjelda tähtsamaid maadeavastusretki (kelle poolt tehti, millal ja kuhu jõuti) lk. 160162 *1492, Cristoph Kolumbus, üle Atlandi ookeani, avastas nn. Uue Maailma e. Ameerika (peamiselt LadinaAm. Riigid) *1497, Vasco de Gama, avastati Indiasse viiv idapoolne meretee, (asus teele Portugalist, ümber Aafrika lõunatipu) *15.saj lõpp, 16.saj algus, Amerigo Vespucci, Brasiilia, Ameerika manner sai endale nime *1519, Fernao de Magalhaes, esimene ümbermaailmareis *1617saj, portugallased jõudsid Jaapanisse *17.saj algus, hollandlased jõudsid Austraaliasse 7. Mida tähendab Tordesillase leping
Eesti: 1558 -1583 -Venemaa algatatud Liivi sõda (Eesti läks Rootsi, Poola, Taani võimu alla). 1535 ilmus esimene eestikeelne trükitud raamat. 1578 ilmus Saksa Balthasar Russowi "Liivimaa kroonika". Teadus ja ajalugu: Mikolay Kopernik väitis, et Päikese ja tähtede näiv liikumine on seletatav Maa ja teiste planeetide tiirlemisega ümber oma telje. Galileo Galilei valmistas esimese teleskoobi. Johann Gutenberg leiutas trükikunsti. Martin Luther algatas Saksamaal reformatsiooni. Cristoph Kolumbus avastas 1492 Ameerika. Elizabeth I oli 1558 -1603 kuninganna, 1587 hukati Inglismaal Mary Stuart. 1600 põletati tuleriidal Giordano Bruno. Kus tekkis, mida tähendas (tõlkes), iseloomusta humanistlikku iluideaali. Sõnast taassünd, võeti kasutusele 14. sajandil, tähistamaks pöördumist humanistlikule mõtlemisele; Itaalias. Humanistlik iluideaal - kõik inimesele omane ja haritud; ülistas inimest ja elu, inimest kujutati kauni ja elujõulisena...
Kui sajandi alguses valitses Euroopas tõsine Itaalia ooper – opera seria, siis 1730. aastaks arenes välja Inglise ballaadooper - kerges rahvalikus stiilis ja esindas kodanliku publikut. Sarnased etendused said populaarseks terves Euroopas terve 18. sajandi jooksul. Tuntuim ballaadooper, mis vastandus tõsisele itaalia ooperile oli 1728. aastal Londonis lavastatud ,,Kerjuseooper“, mille muusika koostas rahvalikest tänavalauludest ja teistest ooperiaariatest kokku saksamaalt pärit Johann Cristoph Pepusch, teksti kirjutas John Gay. 18. sajandi keskel hakkasid ühiskonnas toimuma valgustusajastu sotsiaalsed suundumused, mis kajastusid ka stiilimurrangutena ooperites. 18. sajandi keskel tõusis tõsise ooperi kõrval esile laulumäng ja koomiline ooper – opera buffa. Opera buffa eelistas igapäevasemaid ühiskondlike teemasid ja tõi vaataja otse selle keskele. Retsiatiivid – aariale eelnev kõnelaul asendati kõnedialoogidega. Lihtsate aariate
Tulemuseks oli see, et eurooplased vallutasid ja koloniseerisid need piirkonnad, mis nad olid avastanud. Orjastasid kohalikke ja hävitasid kõrgkultuure. Kulla ja hõbeda hind langes märgatavalt, mis soodustas feodaalsuhete lagunemist. Tõusis märgatavalt Eurooplaste maailmapilt. Laevandus arenes ning sel perioodil toodi palju uusi leiutisi euroopasse aladelt, mis eurooplased olid vallutanud. Kuulsamad maadeavastajad Cristoph Kolumbus mees, kes ületas esimesena Atlandi ookeani, avastas Ameerika, Haiti, Bahama jt Kariibimere saared, kuigi tegelikult soovis jõuda hoopis Indiasse, kuid valearvestuse tõttu jõudis Ameerikasse. Kolumbus on esimene eurooplane, kes jõudis Ameerikasse. Vasco da Gama Avastas Indiasse viiva idapoolse meretee. Euroopalane. Amerigo Vespucci avastas Brasiilia. Magalhaes mees, kes sooritas teadaolevalt esimesena ümbermaailmareisi. Saksa reformatsioon
pindala on 1930 km² elanikke on 2 762 259 (2001), tihedus 1. 431,5 in/km² Caracases on viis haldusüksust: Baruta ,El Hatillo,Chacao,Libertador ja Sucre Keskmine temperatuur aastaringselt on 26° Caracast peetakse üheks ohtlikumaks linnaks LadinaAmeerikas Caracase lipp vapp Caracas Öine Caracas Caracase inimesed Venetsueela ajalugu Venetsueelat hakati asustama ligi 15 000 aastat tagasi. 1498. jõudis esimese eurooplasena Orinoco jõe suudemesse Cristoph Columbus. Pärismaalasteks olid seal aravaki ja kariibi indiaanlased.Nende elamud olid viadele ehitatud ning asulad meenutasid Veneetsiat.Sellepärast nimetasidki hispaanlased selle maa Venetsueelaks. 1550. Aastatel saabusid esimesed hispaanlastest sisserändajad 1790. Aastal korraldati ülestõus iseseisvuse saavutamiseks see oli esimene vastupanu Lõuna Ameerikas 1806. Toimus uuesti vabadusliikumine 1811. Võeti vastu Venetsueela iseseisvusdeklaratsioon
Ülimenukaks sai ta tugeva romantilise kallakuga kiriromaan “Julie ehk uus Héloise”. Rousseau mahukas kasvanduslik traktaat “Émile ehk kasvatusest” määrati võimude poolt põletamisele ja “Ühiskondlik leping” tõukas tegutsema jakobiinidest revolutsioonilisi demokraate. Elades tagakiusamise tõttu Pariisis tagasihoidlikus korteris lõpetas ta avameelsuse poolest erandlikud “Pihtimused” ja “Üksildase uitaja unistused” Rosseau kaudu kõneles masside hääl! Johann Cristoph Friedrich von Schiller (1759-1805) sündis Saksamaal. Tema isa oli sõjaväe velsker, mistõttu ka Schiller 13- aastaselt sõjaväkke astus. 21-selt saadeti ta Stuttgarti rügementi. Seal hakkas noormees kirjutama ning sai kuulsaks draamakirjanikuks. Sõbra Goethe mõjul hakkas kirjutama näidendeid. 9. mail 1805 suri ta tuberkuloosi, jäädes Saksamaal üheks teatrites mängitavaimaks kirjanikuks. On kirjutanud ühiskonnakriitilised draamad “Röövlid” (1781),
Vana- Uusaeg Suurte maadeavastuste põhjused: Vajadus idamaiste vürtside järele Vajati uusi turvalisi kaubateid(kaubateed olid türklaste ja araablaste vahendusel kallid ja ohtlikud) Kullajanu Uudishimu ja seiklusjanu Rekongista lõppemine Eeldused: Karavellide ilmumine(laevad) Uute navigatsioonivahendite kasutuselevõtt(kompassi täiustati, astrolaabi leiutamine) Hispaanias ja portugalis leidus piisavalt kogemustega meremehi Pürenee poolsaarel oli palju sõjakaid rüütleid, kes olid valmis meresõidule minema Ristisõjad avardasid Eurooplaste maailmapilti (valmistas ette maadeavastusteks) Marco Polo-Veneetslane-Reisikirjeldused Mongooliast ja Hiinast tekitasid uudishimu nende made vastu Taasavastati maa...
.........................7 Sissejuhatus: Otsustasin teha oma referaadi Amerigo Vespuccist, sest minu arvates on tegemist väga huvitava isiksusega, kelle reisid on väga köitvad. Mina olin Amerigo Vespuccist kuulnud ainult seda, et tema järgi nimetati Ameerika ja ma arvasin, et oleks huvitav selle kohta teada saada. Selle referaadiga tahan ma näidata ka teistele, et ta oli väga huvitav isiksus, kes tegi muudki peale selle, et sai aru, et Ameerika on eraldi maailmajagu ja mitte Aasia nagu Cristoph Kolumbus oli arvanud. Minu arvates oli Amerigo Vespucci väga silmapaistev inimene, kes avastas väga köitvaid fakte paljude erinevate asjade kohta. Ta oli ka hea kirjanik kes kirjutas oma reiside kohta mitmeid raamatuid. Kuigi tegelikult avastas Ameerika Kolumbus, võime me ka öelda, et selle avastas hoopis Vespucci, sest tema sai aru, et see on uus manner ja mitte Aasia, nagu C.Kolumbus oli arvanud. Üleüldse on ta väga huvitav isik kellest peaks olema rohkem infot
Euroopa 17.-18. sajandil 1 Uusaeg ja selle iseloomulikud jooned algus: Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1453 Suured maadeavastused, eelkõige Ameerika avastamine Cristoph Kolumbuse poolt 1492 Luterlik reformatsioon 1517 Suur Prantsuse revolutsioon 1789 Ehk: 17. sajandi algusest alates lõpp: Esimene maailmasõda (1914-1918) ehk 19. sajandiga lõppes uusaeg. iseloomulikud jooned majanduses: kapitalism (suhete areng ja võimule pääsemine); eurooplaste koloniaalvallutused pidurdasid teiste
Sümfoonias number 1. 1899. ja 1910. aastal juhatas Mahler kontrollitud versiooni Schumanni Sümfooniast number 2 ja 4. Kümne aastaga Viini Ooperis muutis Mahler selle institutsiooni repertuaari ja tõstis selle kunstilisi standardeid, allutades nii esinejad kui ka kuulajad enda tahtele. Kui ta esmakordselt võttis üle Ooperimaja olid kuusamad tööd "Lohengrin", "Manon" ja "Cavalleria rusticana". Uus direktor koondas oma energia klassikalistele ooperitele Cristoph Willibald Gluckilt ja Wolfgang Amadeus Mozartilt ning koostöös kunstnik Alfred Rolleriga lõid nad "Fidelio" ning "Tristian ja Isolde". Mahleri ajal oli Viin üks maailma suurimaid linnu nind Austria- Ungari Impeeriumi pealinn. See oli kodusks tuntud kunstnikele ja artistidele.ning Mahler teadis neist paljusi. Mahler töötas Ooperimajas iga aasta üheksa kuud, mistõttu jäi tal uue loomingu jaoks aega ainult suvel
tehniliste vahendite täiustumine 2)maadeavastusi toetav tugev ja stabiilne riigivõim. Põhjused: 1)vajadus väärismetallide järele.2)Maade tagasi vallutamine 3)Vajadus idamaiste vürtside järele 4)Ristiusu levitamine.5)Soov leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse. 1) 1487-1488 jõudis B. Diazi juhitud expeditsioon aafrika lõunatipuni hea-Lootuse neemeni. 2) 1497-1498 sooritasid neli laeva Vasco da Gama juhtimisel reisi ümber Aafrica Indiasse. 3) 1492. Aastal Cristoph Columbus püüdis jõuda Aasiasse sõites ümber maakera ning jõudis Ameerikasse 4)1519-1522 korraldasid Hispaanlased Fernao de Magalhaesi juhtimisel reisi ümber maakera. 1606. aastal jõudis esimesena Austraaliasse Willem Janszoon, 1770. Aastal James Cook Tagajärjed: 1)avardavad eurooplaste maailmapilti 2) orjakaubandus 3) uued mereteed 4)annavad uusi geograafilisi teadmisi 5)Vahemere kaubandus muutub teisejärgulisex
- Aasia kaubateed olid türklaste käes - taheti saada vürtse - loodeti saada rikkaks - uudishimu 2. Eeldused: - soodne geograafiline asend - meresõidukogemused - geograafilised teadmised - maadeavastusi teotav tugev ja stabiilne riigivõim - osati arvutada 3. Avastused: - Aafrika läänerannik – Henrique Meresõitja - Ameerika – Cristoph Kolumbus - meretee Indiasse – Vasco da Gama 4. Tulemused: - avardasid eurooplaste silmaringi, nad õppisid tundma maakera suurust ja seninägematuid taimi ja loomi ( kartul, tomat, mais, tubakas ja kalkun ), need töid ka uusi haigusi ( süüfilis ) - suurkaupmehed sekkusid tööndusse ( Iseseisvad käsitöölised hakkasid palgatöölisteks ) - väärismetallide sissevedu Euroopasse ( nende väärtus kahanes )
ainus, vaid üks paljudest maailmapiltidest. Jumal ei asu loodusest väljaspool Galileo Galilei Maa pöörleb ümber oma telje ning tiirleb ümber päikese Suured maadeavastused ja nende tagajärjed Põhjused Leidaalternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse Maadeavastused Avastusretked Aafrika lääneranniku tundmaõppimine Astrolaab võimaldas määrata geograafilisi laiuskraade Bartolomeu Diaz purjetas ümber Aafrika lõunatipu, kus nimetati Hea Lootuse neemeks. Cristoph Kolumbus avastas Ameerika Vasco da Gama arvas, et avastas meretee Indiasse Amerigo Vespucci kinnitas, et avastatud manner pole India. Tema järgi sai nimeks Ameerika Austraalia avastamine Maadeavastuste mõju Euroopa arengule Teati 4/5 maakera pindalast Merd tunti 90%, maismaad 60% Õpiti tundma taimi ja loomi Kartul söögiks Tubakas arstiroht, ravim kopsuhaiguste vastu Uute haiguste kaasatoomine - süüfilis Uuendused majandusele Muutused kaubanduses, töönduses ning
Ajalooline aeg on periood, millest on säilinud kirjalikke mälestisi. Ajalooline aeg algas pärast muinasaja lõppu kirja kasutuselevõtuga. Eri maades ja piirkondades algas ajalooline aeg erineval ajal. · vanaaeg - algas 3000 eKr - Mesopotaamias ja Egiptuses, 750 eKr - Kreekas, kui alguse said linnriigid, 500 eKr - Itaalias · keskaeg - algas 476 pKr Lääne-Rooma keisririigi lõpp · uusaeg - 1492 a. avastas meresõitja Cristoph Kolumbus eurooplaste jaoks Ameerika mandri · uusim aeg - Esimese maailmasõja lõpp 1918 a. VANAAEG VANA- KREEKA perioodid ajaloos ja muusikas KESKAEG UUSAEG UUSIM AEG
Schiller "Röövlid" Merilyn Rander 10B Johann Cristoph Friedrich von Schiller Eluaastad 17591805 Sündinud ja elanud Saksamaal Oli poeet, filosoof, ajaloolane ja dramaturg Tema isa oli sõjaväe velsker(arst), mistõttu ka Schiller 13aastaselt sõjaväkke astus Ta õppis sõjaväeakadeemias õigus, hiljem arstiteadust. 21selt saadeti ta Stuttgarti rügementi, kus hakkas kirjutama ning sai kuulsaks draamakirjanikuks Sõbra Goethe mõjul hakkas kirjutama näidendeid. 9. mail 1805 suri
Viikingite kombed ja teod Sissejuhatus Vähem, kui 250 aastaga ehk kaheksanda sajandi lõpust kuni üheteistkümnenda sajandi keskpaigani muutsid viikingid uueks kogu euroopa. Nad alustasid küll röövlitena, kui ajapikku said nendest maadeavastajad ja -vallutajad ning seaduseandjad ja riikide asutajad. Islandil lõid nad esimese vabariigi Põhja-Euroopas. Ligikaudu 3200km Islandist kagu pool panid nad paika Vene riigi alusmüüri. Iirimaal rajasid Norrast tulnud uusasukad esimesed linnad, kauges Konstantinoopolis aga teenisid rootslased Bütsantsi keisri ihukaitsjatena. Eelkõige olid viikingid meresõitjad. Põhja meremehed seilasid põhja ja lääne suunas kaugemale, kui ükski Euroopa rahvas enne neid, asutasid oma koloonia Gräänimaa läänerannikul ja jõudsid peaaegu 500 aastat enne Cristoph Kolumbust Ameerikasse. Viikingite kunst Esmapilgul näib , et viikingite eluviis suur hulk inimesi elas tihedasti koos suitsustes muldpõrand...
· Johann Georg Eisen- agraarprojektid, kavandas vabade Saksa tp. koloniseerimist baltikumi, puuviljakasvandus, juurviljade kuivatamine, rõugete vastane kaitsepookimine · August Willem Hupel- ,,Topograafilised teated Eesti-ja Liivimaast" raamatute levitamine · Johann Wilhelm Krause- arhitekt (ülikoolihoone) · Garlieb Merkel- ,,Lätlased, eriti Liivimaal filosoofilise sajandi lõpul", püüdis pärisorjust kaotada · Johann Cristoph Petri- ,,Eestimaa ja eestlased", kritiseeris pärisorjust · Johan Leinberg- üks väljarändamisele kihutajaist, kes kogus kokku hulga rahvast, et suunduda Krimmi elama. Inimesed ootasid kuude kaupa Leinbergi lubatud ,,valget laeva". Ta vähendas väljarändamist Eestist. Loobus kõigest ja hakkas palvetunde pidama. · Georg Friedrich Parrot- taasavatud TÜ esimene rektor · Wilhelm Struve- astronoom · Moritz Hermann Jacobi-füüsik
Mis on ooper? Ooper on muusikaline lavateos, kus tegelased oma mõtteid ja tundeid väljendavad lauldes sümfooniaorkestri saatel. Seal on ühendatud muusika (lauljad, orkestrandid), draama (näitlemine, kirjanduslik süzee), kujutav kunst (dekoratsioonid, kostüümid). Kirjandusliku teose põhjal kirjutab libretist libreto ehk ooperi sisu, millele helilooja teeb muusika. Ooperis lauldakse ja kasutatakse kõnelähedast laulu ehk RETSITATIIVI. Ooperis laulavad solistid (AARIA), ansamblid ja koorid. Ansamblite nimetused tulenevad kooslauljate arvust. (duett 2, tertsett 3, kvartett 4, kvintett 5, sekstett 6 inimest. Sekstetid ja neist suuremad ansamblid esinevad ooperis vaid erandjuhtudel.) Kooriliigid on ooperites samad, mis kontsertkooride puhul. Neid liigitatakse mees-, nais-, laste- ja segakoorideks. Etendus koosneb: vaatused stseenid pildid. Ooperis võivad esineda ka balletinumbrid, samuti orkestrivahemängud. Ooperi tegevusele eelneb tavalisel...
Denis Diderot (1713-1784) paistis XVIII sajandi teise poole prantsuse kirjanduses silma oma poleemiliste teostega. Ta oli materialistlik filosoof ja juhtiv entsüklopedist, olles samas karm usukriitik ja mehine võitleja eesrindlike kodanlike ideede eest. Teda köitis eeskätt draama. Inglise kodanlasedraamade eeskujul kirjutas ta näidendid "Vallaspoeg" (1757) ja "Perekonnapea" (1758). Oma osa romaani arengusse andis ta teostega "Nunn"(1760) ja "Fatalist Jacques"(1773) Johann Cristoph Friedrich von Schiller (1759-1805) sündis Saksamaal. Tema isa oli sõjaväe velsker, mistõttu ka Schiller 13-aastaselt sõjaväkke astus. 21-selt saadeti ta Stuttgarti rügementi. Seal hakkas noormees kirjutama ning sai kuulsaks draamakirjanikuks. Sõbra Goethe mõjul hakkas kirjutama näidendeid. 9. mail 1805 suri ta tuberkuloosi, jäädes Saksamaal üheks teatrites mängitavaimaks kirjanikuks. On kirjutanud
Tallinna 32. Keskkool Süüfilis Referaat Koostas: Ailar Väärtmaa 9.B Õpetaja: Krista Kiisler 2010 Sisukord Tallinna 32. Keskkool.....................................................................................................................................1 Süüfilis.............................................................................................................................................................1 Sisukord...........................................................................................................................................................2 SÜÜFILIS................................................................................................................3 Levik.......................................................................................................................
õnnestus portugallastel Aomeni poolsaarele rajada väike kaubapunkt. Sellest sai peagi merevärav kauplemisel eurooplastega. Mis on Ladina-Ameerika ? Ameerika jaguneb - Põhja, Kesk, Lõuna- Ameerikaks. Põhjaosas valitseb inglise keel, mujal valdavalt romaani keeled. ( hispaania ja portugali ) Romaani keeled on arenenud ladina keelest, seetõttu hakati hispaania ja portugalikeelset ameerikat nimetama ladina ameerikaks. Ladina ameerikas panid eurooplaste avastustele ja vallutustele alguse cristoph kolumbuse merereisid. 1494 Tordesillase kokkulepe - potugalile idapoolsed alad, hispaaniale läänepoolsed seega brasiilia portugalile ja ülejäänud ladina ameerika hispaaniale. Pt. 13. Teadus ja kultuur Miks kujuneb välja uus maailmapilt ? Miks olid Galileo Avastused kirikule ohtlikud ? Teleskoobi ja mikroskoobi leiutamine lubasid pilku heita seni inimsilmale varjatud kaugustesse ja sügavustesse. Haridus hakkas omandama üha suuremat tähtsust ja uued
VARAUUSAEG Suured maadeavastused Eeldused: laevanduse areng (karavell), kompassi leiutamine hiinlaste poolt, suur hulk inimesi, kes otsisid tegevust, valitsuste toetus. Põhjused: suur vajadus väärismetallide järgi (kulutati tohutuid summasid sõjapidamistele, ülikkond tarbis idamaiseid kaupu: vürtse, siidi, lõhnaaineid), hakati otsima turvaliseid mereteid, Hispaaniat ja Portugali ajendas sisepoliitiline põhjus rekonkista lõppemine, oli tekkinud seiklus-ja kasuhimuline ühiskonnakiht, kellele tuli leida rakendus, kuld voolas Euroopast välja, uudishimu, tahe saade kaupu odavamalt. Portugallaste esimesed retked uurimisobjektiks oli eriti Aafrika, kuna arvasid, et seal leidub kulda. Suuri ekspeditsioone soosis kuninga vend Henrique (Meresõitja). Varsti oli aga uus põhisiht India. Aastail 1486-1487 jõudis Bartolomeu Diaz Hea Lootuse neemeni ja tegi kindlaks, et ümber Aafrika on võimalik Indiasse jõuda. Ameerika avastamine esimesena purj...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
