Mikroobifüsioloogia hädavajalik O2 või Inimese omab NO3 el ei ole range Bakter patogeen autotroof termofiilne N fix välismemb akseptorina eubakter anaeroob Borrelia Burgdorfer + + Rhizobia + + + Corynebacterium diphtheriae + Deinococcus radiodurans + + Treponema pallidum + + Chlamydia + + ? Tsüanobakter + + + + + mõned Rikketsia + +...
39) Leptospiroosi nakatumine toimub enamasti veega, mis on kontamineeritud nakatunud loomade uriiniga. 40) Klamüüdiad on obligatoorsed rakusisesed parasiidid. 41) Spiroheetide laboratoorne diagnostika põhineb viroloogilistel ja seroloogilistel uuringutel. 42) Spiroheetide morfoloogia erineb bakterite omast, kuna nad omavad elastset rakuseina. 43) Treponema pallidum subsp. pertenue – vabarnatõbi ehk framböösia, Treponema pallidum subsp. pallidum – veneeriline süüfilis, Borrelia burgdorferi – Lyme tõbi, Leptospira interrogans – leptospiroos 44) Klamüüdiaid nimetatakse energiaparasiitideks, sest nad ei suuda ise sünteesida ATPd 45) Nii rikketsiad kui klamüüdiad on obligaatsed rakusisesed parasiidid, sest ei tooda ise ATP-d. 46) Nimeta üks spiroheetide perekondadest: leptospira, borrelia 47) Peamiseks B. burgdorferi reservuaariks peetakse põldhiiri. 48) Leptospiroos on zoonoos.
Spiroheedid: Clostridium botulinum botulismi tekitaja Treponema pallidum süüfilise tekitaja Clistridium difficile Borrelia burgdorferi puukborrelioosi pseudomembranoosse koliidi tekitaja tekitaja Closteridium perfringens gaasgangreeni Leptospira interrogans liptospiroosi tekitaja tekitaja Gram-negatiivsed bakterid: Intratsellulaarsed parasiidid: Neisseria gonorrhoeae gonorröa tekitaja Rickettsia- tüüfus, Chlamydia Neisseria meningitidis Meningiidi Mädaste infektsioonide tekitajad: tekitaja Staphylococcus aureus Staphylococcus epidermidis Enterobakterid: Streptococcus pyogenes Escherichia coli - kolibakter Str...
Puukborrelioos e. Mycobacterium tuberculosis PuukBorrelioos e. Lyme'i tõbi kirjeldati USA's Connecticut'i osariigis Lyme'i asulas 1975. aastal esimest korda kuulub looduskoldeliste haiguste rühma Spiroheet (Borrelia burgdotferi), mida leidub puugis seedekanalites Nakatumine nakkusallikateks ja pärisperemeesteks on närilised, veised, kitsed, hobused, põdrad jne puukide vahendusel leviv (Eestis võsa ja laanepuuk) Kirjeldus Peiteaeg 332 päeva Varajased sümptomid: peavalu, väsimus, palavik Ringikujuline laienev nahalööve (Erythema migrans), tekib 14 nädala jooksul Hilisemad sümptomid: kahjustused närvisüsteemis, liigestes või südames Ravi Ravitakse antibiootikumidega Puudub vaktsiin Õigeaegne ravi tagab hea paranemise Ennetamine Kanna pikkade varukatega riietust Kasuta putukatõrjevahendeid Pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrolli kogu keha Hammustuse korral eemalda puuk nahalt võimalikult kiirelt Desinfitseeri Kasutatu...
Kemoorganotroof Spiroheedid - + Kemoorganotroof Borrelia burgdorferi - + Treponema pallidium - + Rohelised väävlibakterid Chlorobium - Ob
Borrelioos Mis on BORRELIOOS? Ehk Lyme’i tõbi on spiroheedi Borrelia bugdorferi nakkus, mis kahjustab närvisüsteemi, nahka, südant ja liigeseid Avastati 1970a USA-s See nakkus esineb imetajate ja lindude veres Levib puukide vahendusel Haiguse kandjaks on spiroheet, Puugihammustusel satuvad spiroheedid nahaalusesse koesse, paljunevad lümfisüsteemis ja levivad organismis hematogeenselt Sümptomid nakatunud inimesel Väsimus Iiveldus Seljavalud Kerge palavik
Nakkusallikas X Nakkusülekanne X Haiguspilt X Diagnoosimine X Ravi X Profülaktika X PUUKENTSEFALIIT PUUKBORRELIOOS Tekitaja Viirus, mis on võimeline tungima kesknärvisüsteemi. Bakter, spiroheet Borrelia burgodorferi Nakkusallikas Zonoosid e. loomad Looduslik reservuaar - närilised, kitsed ja Metsikud närilised ja teised imetajad (mutid, siilid, põdrad (nende vere imemisel nakatuvad põldhiired , jänesed, oravad, rebased, hirved), puugid) koduloomad ning linnud. Nakkusülekanne Toimub puukidega, kes loomade vere imemisel saavad Toimub puugiga. Puuk imeb inimese verd ning
PUUKBORRELIOOS Lyme'i tõbi ehk borrelioos on spiroheedi Borrelia burgdorferi nakkus, mida levitavad puugid ja mis avastati 1984. aastal ning mis esineb imetajate ja lindude veres ja mis levib puukide vahendusel, kuna bakterit leidub puukide seedekanalis. Eestis diagnoositi puukborrelioosi esimene juhtum 1985. aastal ning igal aastal haigestub üle 300 inimese. Erinevalt puukentsefaliidist, mille puhul viirus antakse edasi kohe hammustuse hetkel, kulub borrelianakkuse saamiseks aega kauem, kuni naha külge kinnitunud puugist
Tekitaja Puukborrelioos e. Lyme tõbi kuulub looduskoldeliste haiguste rühma ja seda põhjustab spiroheet (spiraalikujuline bakter) Borrelia burgdorferi, mida leidub puugi seedekanalis. Haigust nimetatakse Lyme'i tõveks USA Connecticuti osariigi Lyme'i asula järgi, kus seda 1975. aastal esimest korda kirjeldati. Haigust tekitav bakter, mis esineb imetajate ja lindude veres ning levib inimesele puukide vahendusel, avastati tükk aega hiljem, alles 1984. aastal. Levik maailmas ja Eestis Eestis hakati borrelioosi diagnoosima alates 1992. aastast ja sellest ajast alates on haigestumine pidevalt tõusnud. 1999
Sellise veega duss põhjustab veelgi suuremat ohtu manustada kloori nii naha kaudu kui sisse hingates (seda ohtu saab kõrvaldada dussifiltriga mis on ostetav mitmes poes, kaasarvatud Aquaphori poes Tallinnas). Pingeline füüsiline tegevus, nagu näiteks sport, tekitab oksüdatiivset stressi, eriti kui ei olda piisavalt treenitud. Kuigi regulaarne harjutamine tõhustab antioksüdatiivset kaitset, on kindluse mõttes soovitav hoiduda borrelia ja teiste krooniliste haiguse korral rasketest treeningutest, kuna see võib kaitsemehhanisme üle koormata. 8 Stress tekitab märkimisväärsel hulgal vabasid radikaale (näiteks muutub ainevahetuses ca 25% adrenaliinist vabadeks radikaalideks). Kroonilised infektsioonid. Näiteks kõrvalkoopades, hammastes, munajuhastes jne. Teatud bakteriaalsed mürgid on tugevad vabad radikaalid
Kõhulahtsust tekitab enterotoksiin ja palavikku endotoksiin. Elab peamiselt inimese ja loomade sooles. Shigelloos e. Batsillaarne düsenteeria – jämesoole infektsioon, lokaalne haigus. Levib (fekaalidega saastunud) toidu ja veega. Põhjustab Shigella bakter. Gonorröa e. Tripper – tekitajaks N.gonorrhoeae. Peamiselt seksuaalkontakt kaudu. Ründavad suguteede, silma, pärasoole ja neelu limaskesta, põhjustades ägedat mädapõletkku. Puukborrelioos e.Lyme'i tõbi- Borrelia burgdorferi. Satub organismi puugi süljest. Borrelia looduslik reservuaar on mitmed metsloomad: hirved, põhjapõdrad, paljud linnud. Kahjustab primaarselt nahka, närvisüsteemi, südant ja liigeseid, aga ka neerusid. Süüflis – Trepoema pallidum, on patogeensetest treponeemidest olulisim. Sugulisel teel. Ei läbi tervet nahka seega on vaja nakatumiseks nahavigastust. Bakter paljuneb selle koha lähedal, kust ta sisenes ja 2 nädala kuni 2 kuu möödudes moodustub haavand.
BAKTERHAIGUSED aleksander pihlak SALMONELLOOS Salmonellad sisenevad organismi seedetrakti kaudu saastunud toidu või joogiga. Nakkusallikuks võivad olla paljud koduloomad! Mikroobide sattumisel toiduainetesse võivad tekkida laialdased haiguspuhangud. Salmonellad säilivad eluvõimelistena külmutatud ja kuivatatud toiduainetes, piimas, joogivees ning munas. Bakterid paljunevad peensooles ja selle ümber paiknevates lümfisõlmedes. Levivad organismis vere ja lümfiga ning eritavad toksiine ehk bakterimürke. Salmonelloosi saabumisel tekib 8-48 tundi peale saastunud toidu tarbimist iiveldus, peavalu, oksendamine, väike palavik ja äge kõhulahtisus. AIDS'i haigetel võib see lõpeda surmaga. Ravi protsessil ei tohi tekkida vedelikupuudust. Raviks kasutatakse antibiootikume. Ennetamiseks mitte süüa omletti ja vähekeedetud kanamune. TUBERKULOOS Nakkushaigus, mis on inimkonnas eksiste...
piimatooteid. Suur jaotusuumala; koguneb maksa, põrna, luuüdisse, luudesse, hammastesse; läbib HEBi ja platsentaalbarjääri, satub rinnapiima. Väljutatakse inaktiivsete metaboliitidena roojaga N: Lai toimespekter. G(+) ja G(-), Mycoplasma spp, Rickettsia spp, Chlamydia spp, Borrelia spp, Treponema pallidum, Bacillus anthracis - KT:seedehäired, düsbakterioos, ladestub kasvavatesse luudesse ja hammastesse. Ei kasutata alla 8-aastastel lastel, rasedatel, imetavatel emadel! FD: seostuvad pöördumatult ribosoomi 30S-ga ja pärsivad valkude sünteesi ja blokeerivad 50S kinnitumise. Toimub
1.Mükobakterite morfoloogia · Mükobakterid on väga varieeruva suuruse ja morfoloogiaga (läbimõõt 0,2-0,6 x 1,0-10 µm) · Gram-positiivsed pulkbakterid · Nad on liikumatud · Ei moodusta kihnu ega eoseid · Mükobaktereid nimetatakse happekindlateks mikroobideks, sest värvimisel kontsentreeritud värvilahuste ja kuumutamisega Ziehl-Neelseni meetodi järgi ei dekoloreeru värvunud rakud hapete ja aluste toimel · Mükobakterite happekindlus on tingitud nende rakuseina rohkest lipiidide ja vahade sisaldusest, mis muudab nende pinna hüdrofoobseks · Mükobakterid on saledad, sirged või veidi kõverdunud, ühe- või kahekaupa koos olevad pulgakesed 2. Mükobakterite poolt põhjustatud infektsioonid · Tuberkuloos, miliaarne tuberkuloos, tuberkuloosne meningiit, kuse- ja suguelundite tuberkuloos, naha tuberkuloos,luutuberkuloos · Hingamisteede põletikud · Leepra · Kopsude ja kopsuv...
Resistentsusmehhanism (pms Toime Suurem rühm Toimemehanism Rühm omandatud) 1. Penitsilliinid 1. -laktamaasid (stafülokokid, E. coli, Klebsiella) 2. PBP muundumine > metitsilliiniresistentsus (kaasneb resistentsus ...
Suurimad spiroheedid on kuni 0.5 mm pikad. Rakk on keerdunud, nagu spirillidelgi, kuid peenem ja painduvam.. Treponema Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Spiroheedid ehk keeritsbakterid Leptospira Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Spiroheedid ehk keeritsbakterid Borrelia erüteem Puukidega edasikandatav borrelioosi tekitaja Borrelia burgdorferi Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Niitjad bakterid Niitjatel bakteritel paiknevad rakud tihedasti üksteise kõrval, moodustades niidi e. trihhoomi. Niiti võib katta pealt polüsahhariidne õhuke kate või paks limakapsel. Niidis on enamasti kõik rakud ühesugused. Sphaerotiluse niiti katab pealt ühine limatupp. Niidi sees on kõik rakud ühesugused
Bakterite genoomne DNA haploidne, tsirkulaarne, kaheahelaine, singulaarne. Genoom - kodeerib mitu tuhat polüpeptiidi (~360 aminohapet). Ekstrakoromosomaalne DNA - plasmiid § Diskreetsed, ekstrakoromosomaalsed replikonid. § Suurus varieerub - 5 ×106 - 100 ×106 daltonit. § Enamasti kodeerib bakteritele mittevitaalseid omadusi. § Replikatsioon genoomist sõltumatult. § Enamus plasmiide supercoil'ed, tsirkulaarsed, kaheahelaline DNA, mõned ka lineaarsed plasmiidid - Borrelia, Streptomyces § Pole elutegevuseks vajalik, kuid võib anda evolutsioonilise eelise Plasmiidide poolt determineeritavad omadused § Paljud plasmiidid on vastutavad mitmete meditsiinilist tähendust omavate omaduste eest: antibiootikumresistentsus (R plasmiid), toksiinide produktsioon, adhesiooniks ja kolonisatsiooniks vajalike raku pinnastruktuuride süntees. § Plasmiidide poolt kodeeritavateks toksiinideks on E. coli termostabiilne enterotoksiin,
Kordamisküsimused Mikrobioloogia I kursuse kohta 2010 Eluslooduse domeenid ja prokarüootide koht neis. Mida tähendab mõiste ,,prokarüoot" ? Kolm domeeni:arhed, bakterid ja eukarüoodid. Prokarüoodid kuuluvad arhede ja bakterite domeeni. Prokarüoot: eeltuumne. Arhed, nende erilisus, sarnasus bakteritega ja eukarüootidega. Arhede peamiseks erinevuseks bakteritest on nende sarnasused eukarüootidega. Veel: metaani moodustamine, Sarnasused bakteritega: rõngaskromosoom, genoomi suurus, operonide esinemine, mRNA intronite puudumine, 70s ribosoomid, metabolismiensüümide aminohappeline järjestus. Sarnasused eukarüootidega: Histoonid, rakuskelett, DNA-seoseline RNA polümeraas kompleksne ja koosneb paljudest subühikutest, transkriptsioonifaktorid homoloogsed eukarüootide omadega. Arhede erilised elupaigad: mustad suitsetajad, ülisoolased veekogud. Mustadel suitsejatel elavad hüpertermofiilid, nagu nt Pyrodictium occultum- meelist 105 kraadi, ra...
paiknemine rakukesta väliskihi all. Spiroheedid võivad olla ka algloomadele (näiteks Personympha) liikumisvahendiks, kinnitudes nende pinnale. Personympha elab termiidi sooles. Spiroheete eristatakse 13 perekonda. Neil on erinev morfoloogia (mõõtmed, viburite arv), patogeensus ja ökoloogia. Kuna spiroheedid on kõik tundetud antibiootikum rifampitsiinile, võivad nende RNA polümeraasid erineda teiste bakterite vastavatest ensüümidest. Ka on neil erandlikult lineaarne kromosoom. Näiteks Borrelia burgdorferil. *Spirochaeta Vabaltelavad sahharolüütilised spiroheedid. Siia kuuluvad anaeroobsed ja fakult. anaeroobsed spiroheedid, kes elavad vabalt vees ja mudas. Kääritavad suhkruid, põhiproduktidena moodustuvad atsetaat, etanool, CO2 ja H2. Selle perekonna esindajaid on leitud ka termiidi soolest. Seal toimub tselluloosi anaeroobne lagunemine ja käärimisel moodustub palju CO2 ja H2. Spirochaeta, kes sealt on isoleeritud, konverteerib need gaasid atsetaadiks, on seega homoatsetogeen
Põhilise osa valkude kompleksist hõlmab mellitiin (52%). Keemiliselt on mellitiin polüpeptiid, mis koosneb 26-st aminohappest. Ta on tugeva põletikuvastase toimega, põhjustab organismis kortisooli ("stressihormoon") vabanemist, on lüütilise (rakke lahustava) ja antimikroobse toimega. Uuringutega on näidatud inhibeerivat toimet Borrelia burgdorfer´i (Lyme´i tõve ehk puukborrelioosi tekitaja), Mycoplasma hominis´e ja Chlamydia trachomatis´e suhtes. Surmav toime on ainel Cancida albicans´ile. Bakteritsiidne konsentratsioon 1: 1000 hävitab mikroobid 2 tunniga. Rakke lõhustava toime tõttu käivad katsetused mellitiini kasutamiseks kasvajaravis.10 10 Mesilasmürk http://mesindus.ee/book/export/html/100
- treponemaalsed e. spetsiifilised testid: - TPHA (T. pallidum hemmagglutination assay)- IgG ja IgM koos; - TPPA (T. pallidum particle agglutation)- IgG ja IgM koos; -EIA (Ensyme immunoassay)- IgG ja IgM koos või eraldi - mittetreponemaalsed e. reagiintestid: - RPR (rapid plasma reagin); - T. pallidum immunoblot (Western blot)- eraldi IgG ja IgM . Taastuv tüüfus (vektoriga leviv haigus) HAIGUSETEKITAJA. Borrelia recurrentis. Põhjustab vahelduvate palavikuhoogudega kulgevat haigust, inimene nakatub vektori (täid, puugid) vahendusel. UURITAV MATERJAL. Paroksüsmi (kehatemperatuuri tõusu) ajal võetud veri. DIAGNOOSIMINE ALGMATERJALI MIKROSKOOPIA. Oluline on vere mikroskoopiline uuring. Verest valmistatakse kas äigepreparaat või preparaat paksutilgameetodil. Vajaduse korral, kui veres esineb vähe spiroheete, võib verd “tihendada” tsentrifuugimise teel, uurides pärast tsentrifugaadi sadet
ahelkokid e streptokokid (perekond Streptococcus; Thiomargarita) pulkbakterid e. batsillid (Escherichia coli, Pseudomonas) kruvibakterid e. spiraalsed bakterid Vibrioonid(rohkem keede): Vibrio cholerae, Desulfovibrio Spirillid(1-1,5 keerdu): Helicobacter pylori, Campylobacter keeritsbakterid e. spiroheedid Treponema, Borrelia erüteem niitjad bakterid punguvad ja jätketega 7. Mida tead aktinomütseetidest, müksobaktertest, klamüüdiatest, mükoplasmadest? Aktinobaktereid peeti kaua aega seenteks (kiirikseened), kuna neil on mütseel nagu seentelgi o Väga efektiivsed org. aine lagundajad (tselluloos, hemitselluloos, pektiin, kitiin, valgud, pestitsiidid jne) o Ilmselt lagundavad nad ka ligniini, kuigi mitte nii aktiivselt kui seened
Deinococcus, Aerococcus, Planococcus, Lampropedia, Thiopedia Kuupkokid ehk sartsiinid Micrococcus, Sarcina, Pediococcus Stafülokokid ehk kobarkokid Staphylococcus aureus Pulkbakterid e. batsillid Bacillus Anthracis (siberi katk), Clostridium tetani, Escherichia coli ehk soolekepike Kruvibakterid e. spiraalsed bakterid (spirillid Helicobacter pylori ja vibrioonid) Vibrio cholerae Keeritsbakterid e. spiroheedid. Borrelia burgdorferi 35. Mida tead aktinomütseetidest, müksobaktertest, klamüüdiatest, mükoplasmadest? Aktinomütseedid Aktinomütseete peeti kaua aega seenteks, kuna neil on mütseel, nagu seentelgi. Efektiivsed org. aine lagundajad. Sobivaks elukeskkonnaks muld. Hüüfid tungivad kasvades mullaosakeste vahele, kus on lagundatavat orgaanikat, näiteks taimejäänuseid jne. Aktinomütseetide
Vastutav õppejõud: Pille Taba Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NEUROLOOGIA (ARNR 01.032) Närvisüsteemi ehitus ja areng. Vt Kiive slaide tunnetusps. Närvisüsteemi areng (ontogenees) ja arenguhäired. Vastsündinu aju 350-400g, 10% kehakaalust. 1.eluaasta lõpul 1 kg. Täiskasvanu aju 1200g. Seljaaju 2% peaaju kaalust. 18.päeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed. 21.-28.fetaalpäev – arenevad neuraaltoru kraniaalne ja kaudaalne osa. 36.-49.päev suuraju osade diferentseerumine, neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakeste süsteem. 3.fetaalkuu lõpuks inimajule omased proportsioonid, suuraju poolkerad katavad vaheaju, olemas väikeaju ja ajusild, moodustub lateraalvagu e külgvagu, mis eraldab suuraju oimusagarast. Erinevs täiskasvanust – puuduvad isel...
Tuum ja tuuma DNA Nukleoid. DNA ei ole tuumast Esineb tuumamembraan ja organisatsioon eraldatud membraaniga ega histoonid. ole seotud histoonidega. Ainult mõnedel arhedel on histoonid. Kromosoomide arv. Ploidsus. Üks rõngaskromosoom. Mitu kromosoomi kas Haploidne garnituur. Borrelia diploidne või haploidne. burgdorferil ja mõnel aktinobakteril on lineaarne kromosoom. Tsütoplasmaatiline DNA Plasmiidid. DNA, mis sisaldub mitokondrites, Glolgi kompleksis, kloroplastides ja
erinev etioloogia, kuid sarnane bioloogiline, morfoloogiline ja kliiniline lõpptulemus. Ei kahjusta ainult liigesekõhre vaid haarab liigest tervikuna (luukude, ligamentne, liigesekapslit ümbritsevaid lihaseid). Ost-luu, astos-liiges. REUMA: muutlik, aeg-ajalt siin seal esinev toesevalu (vahel ka liigesetursed). Valu esineb luudes, liigestes, lihastes, liigeseümbrises. Borellioos sümptomid? BORRELIOOS ehk LYME`i tõbi: on puugihammustusega leviv nakkushaigus, mille tekitajaks on bac Borrelia burgdorfei. Avastati Lymei linnas. Ca 30% puukidest kannab aga haigestub vaid 1 sajast. Sümptomid: hammustuse ümber punane suurenev lööberattas. Kui bac kandub verega organismi, võib tekkida gripisarnane haigus, palaviku, nõrkuse ja lihasvaludega. See tõve algujärk on lühiaegne ja kergekujuline. Kui haiguse alguses antibiootikumidega ei ravita võib see kuude või isegi aastate pärast põhjustada hilisnähte mitmetes tugi ja liikumiselundites: lihasevalud ja ühe või mitme
Diplokokk rakud poolduvad ühes tasapinnas Streptococcus Pneumoniae, Neisseria meningitidis, Moraxella cattarhalis Tetraad pooldumine toimub kahes teineteisega ristuvas tasapinnas Deinococcus, Aerococcus, Planococcus, Lampropedia, Thiopedia Kuupkokid ehk sartsiinid Micrococcus, Sarcina, Pediococcus Pulkbakterid e. batsillid Bacillus Anthracis (siberi katk), Clostridium tetani Kruvibakterid e. spiraalsed bakterid (spirillid ja vibrioonid) Vibrio cholerae Keeritsbakterid e. spiroheedid. Borrelia burgdorferi Mida tead aktinomütseetidest, müksobaktertest, klamüüdiatest, mükoplasmadest? Aktinomütseedid Aktinomütseete peeti kaua aega seenteks, kuna neil on mütseel, nagu seentelgi. Efektiivsed org. aine lagundajad (tselluloos, hemitselluloos, pektiin, kitiin, valgud, pestitsiidid jne). Ilmselt lagundavad nad ka ligniini, kuigi mitte nii aktiivselt kui seened. Sobivaks elukeskkonnaks muld. Hüüfid tungivad kasvades mullaosakeste vahele, kus on lagundatavat orgaanikat, näiteks
taimed, loomad Tuum; tuuma DNA Tuumamembraan puudub Tuumamembraan ja histoonid organisatsioon (erandid Planctomyces ja esinevad. Gemmata). DNA ei ole seotud histoonidega. Osadel arhedel histoonide homoloogid. Kromosoomide arv, 1 rõngaskromosoom, haploidne. Mitu kromosoomi, haploidne või kuju ja ploidsus Borrelia burgdorfer'il ja diploidne paljudel aktinomütseetidel lineaarne kromosoom Tsütoplasmaatiline Plasmiidid DNA, mis sisaldub organellides DNA (mitokondrites ja kloroplastides) Membraanid Ei ole steroole (erand Sisaldavad steroole mükoplasmad), steroolide rollis osadel bakteritel hopanoidid.
Bakterid mõmm :) 05/06 Staphylococcus aureus üldist. G(+), katalaas(+). Liikumatud. Anaeroobsed/fakultatiivsed anaeroobsed. Koloniseerivad nahka, limaskesti. Ainus koagulaasi tootev stafülokokk. Sisenemisvärat: hingamisteed, vigastatud nahk. virulentsus. Pinnaproteiinid: epiteeli fibronektiinile kinnitumiseks. Proteiin A: seob mittespetsiifiliselt antikehi, segab opsonisatsiooni. Peptidoglükaan, teihhoiinhapped aktiveerivad komplementi, põhjustavad põletikku: teihhoiinhape seostub fibronektiinile, on endotoksiinilaadne, pg tagab osmootse stabiilsuse, on leukotsüütide kemoatraktant, inh-b fagotsütoosi. Kihn (polüsahhariidne) on antifagotsütaarne. Rakuga seotud koagulaas tekitab fibriiniklombi, PMN ei pääse juurde, kokid agregeeruvad. Katalaas(+). Fibrinolüsiin lahustab fibriiniklombi levik organismis. Lipaas lõhustab rasunäärmet...
SDS denatureerib valgud, st säilivad lineaarsed epitoobid, konformatsioonilised kaovad. Kliinilises diagnostikas on immunobloti kasutamine piiratud, sest ta on aeganõudev ja raskelt automatiseeritav. 100% puhaste antigeenide kasutamine iseloomustab ELISA meetodit, immunoblott võimaldab aga analüüsida nn musti antigeene. Immunoblotti kasutatakse referentstestina mitmete nakkushaiguste serodiagnostikas (HIV, H. pylori, Borrelia burgdorferii). Skriinimiseks immunoblott ei sobi. Veel kasutatakse seda meetodit autoantikehade määramiseks (tuumaantikehade leiu diferentseerimiseks, ENA- Extractable Nuclear Antigens- antikehad), teaduslikes eksperimentides haiguste patogeneesimehhanismide selgitamisel, autoantigeenide kindlakstegemisel, molekulaarbioloogias. Serodiagnostika annab tõendeid infektsiooni olemasolust või läbipõdemisest. Põhineb seerumis määratavatel antikehadel
kahjustusi kudedes, lõikab immuunoglobuliine, tsütokiine jt olulisi immuunvastuse valke), mis on patogeneesis olulised. Proelastaani sisaldamine membraanivesiikulites oli tõestuseks, et vesiikulid haaravad kaasa periplasmast komponente, sest proelastaan lõigatakse alles välismembraanis elastaaniks, mis on küps valk. P. aeruginosa'le lisaks on välismembraani vesiikulid olulised Proteus mirabilis (neerukahjustused), Serratia marcescens (haavandite patogeen), Vibrio spp, Borrelia spp (borrelioos) ja enterotoksilised E. coli vormid kasutavad sama moodi välismembraani vesiikuleid patogeneesiks vajalike valkude transpordiks peremehe rakku. Sekreteerides valke rakust välja suudab peremeesorganism kiiresti need kahjutuks teha, kuid membraan kaitseb bakteri patogeneesiks vajalikke valke antibiootikumide ja proteaaside eest. Toitainete kättesaamine G(-) bakterite periplasmas on alati autolüsiine ja penitsilliiniga seonduvat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
