Tõde ja õigus (3)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kes on alati kaine ja aina jumala püha viha täis?

Lõik failist

A.H. Tammsaare "Tõde ja õigus I"

Vargamäe Eespere peremees Andres Paas (Mäe Andres)- laiavõitu nägu, tugevate lõuapäradega, terassilmadega, lühikese, kuid tiheda musta habemega. Kavatsus maapind esimesel võimalusel maha müüa. Ei olnud tema tõelise väärtusega arvestanud . Abielu tähendas talle eelkõige lapsi. Isakodu asus välismaal. Ei olnud suur viinavõtja, rohkem meeldisid pitsi taga sobitatud tutvused. Raamatu alguses ligi 30. Igaüks on oma õnne sepp . Võimalik, et poleks Vargamäe Eesperet kunagi ostnud, kui ta teda vaid Tagaperega võrrelnud oleks. Ent tema võrdles ka Aasemega ja nõnda ei paistnudki asi väga halb. Leidlik. Töökas. Kade ja vihane Pearu peale, sest talle tundub, et tollel on palju kergem taluga hakkama saada. Kohati nagu tüüpiline eesti mees kunagi. Ei nutnud, kui Krõõt suri – pilk oli liiga kauge . Pole kunagi suur kirikusõber olnud. Ei mõista lastega nalja , kui asi tõsiseks läheb – annab kere peale. Pärast Jussi surma ( veebruaris ) ei peata Andres peaaegu enam kunagi kõrtsi juures ega astu sinna sisse. Teades Mari nutu põhjuseid, luges etteheidet iseendale : tema ei osanud nõnda elada, et temaga oleks võidud olla rõõmus. Ei austanud Jussi tolle enesetapu pärast, öeldes: „Inimene põle ometi iseenda koer, kuis ta siis endale läheb silmust kaela panema .“ Oli kindel, et tema arvamus on alati õige, tema põhimõtted ainsad õiged, vihastas, kui keegi teine nõnda ei arvanud. Krõõda surm vajutas hingele pitseri , pärastised sündmused vaid süvendasid seda. Lohutust polnud kusagilt leida, sest see, mida ta oli lootnud Marilt, seda ei saanud, sest tolle hinge piinas Jussi surm. Ei jäänud muud üle, kui pöördus ikka sagedamini pühakirja lugemisele. Kuna ta ilmas ei leidnud otsitavat õigust, pidi seda andma vähemalt tulevane elu; seal pidi Andrese õigus särama kui päike.Teine põhjus piibli juurde pöördumiseks oli kahtlus : Andres kahtles mõnikord oma õiguses, oma õiguse mõistmises. Kõneles jumalaga, sest kellegi teisega polnud seda teha. Tundis end üksildasena: lapsed alles noored, naine hingeliselt võõras. Piibli luges ta som tühjaks, sest ikka enam ja enam muutus see raamat talle mite hingekosutuseks, vaid omakasulikuks õiguse-raamatuks. Kõdunes, seest ja väljast korraga. Ei tahtnud Liisi pulma minna, kuid teisi selles osas ka takistada ei tahtnud. Oli vähemalt ühe korra Vargamäel südamest rõõmustanud – kui Krõõdal sündis poeg. Andres tegeles algul Vargamäega nagu mingisuguse eesmärgi või unistuse teostuseks, nüüd teeb seda juba nagu mõnda harjumust või paratamatut tarvidust. Hiiobi suu läbi tahtis ta kõneleda oma Issandaga.

perenaine Krõõt - ei tuletanud laudu uksepiitade küljes mehele enam kunagi meelde, olgugi, et ise nendega võitles. Raamatu alguses 20. kaasavaraks lehm Maasik . Töökas. Kange . Jaksas isegi siis, kui enam ei jaksanud. Pisarad olid tavaline nähtus. Kui kannatas, siis ei tunnistanud seda, ei rääkinud, kui miski oli raske.

karjapoiss Eedi - pole jalanõusid, halb lugu on ka muude kehakatetega. Paari aasta eest suri ema; kirikus löödi ühe kellaga, sest kahe eest polnud maksta.

sauna Madis - popsib piipu , sülitab, skeptiline . Annab naisele kerepeale, kui too keelt hammaste taga ei suuda hoida. Tunneb Andrese ees aukartust, peab lugu, sest teab, et Andres oma sõnu ei söö. / Saunatädi lõksutab keelt, talle ei meeldi enam ei Andres ega ka Mari. Neab Jussi, kes hauas. Tüüpiline nõme lobamokast mutt . Kui oht kerepeale saada, anub Marit , keda aga silmaotsast ei salli – silmakirjalik , omakasupüüdlik.

Tagapere Pearu Murakas - tahab rammu katsuda . Tuli Tuhalepast, " huntide juurest inimeste sekka". Kehalt kõhnavõitu, mitte pikk, aastailt üle kolmekümne, valget verd, harv habe lõua otsas, silmad krissis. Ennast täis, uhke, ülbe, tahab tõestada oma suurust naabritele ja teistelegi, põikpäine, teeb riukaid, mille pärast kannatavad teised ja tema isegi. Möku. Hindab Krõõta. Andrese meelest on Pearu imelik mees – kiusleb, jonnib, ent siis teeb jälle, nagu poleks nende vahel midagi juhtunud. Kardab Andrest, kui too vihastub. Loodab probleeme tekitada, mille läbi saaks sotti, milline mees Andres on, kas nutikas või rammib kõigest jõuga läbi, sest ilma jõukatsumiste ja ärplemisteta oleks Vargamäel hirmus igav elada. Lasi teise pere koera Valtu maha. Hindas väga Krõõta, poetas pisaraidki tema surma tõttu. Iga inimene, kes rääkis isamaast ja isamaalisist asjsust, millest temal polnud aimugi, oli kahtlane.

Hundipalu Tiit - elas üksipäini, teisel pool jõge, kasvult paras , ärpleb rohkem vaimu kui rammuga, teda kuulati kui köstrit, ainus mees, kes luges ajalehte. Ustav „Sakala“ lugeja ning suur Kalja Pärdi ja Nalja Märdi austaja. Hakkas köstrile(pigem rätsepale) vastu vaidlema , kui haistis tolle kõnest Jannseni ja Hurda pooldamist. Väidab, et „Postimees“ tahab, et oleks aina põrguvalu ja sakste malakas.Oskas ja armastas rääkida; kõige harilikumale lausele lisas juurde: nagu ütles see ja see või tegi see ja see. Arvas , et oli kõigile eeskujuks.

sulane Juss - paar aastat alla kahekümne, leeris käidud, kasvult lühike, kuid jässakas. Heinalõhn kõige magusam lõhn, mida teab, ei tea ka pehmemat aset mitte. Päris kena noormees , sõnakuulelik, alati täitis heameelega noore perenaise käsku. Kõndides vehib omapäraselt kätega. Üksik poeg. Marisse armunud. Jäi kolmandat aastat Vargamäele Mari pärast. Hea südamega. Andrese peale õigusega kade. Poob end üles. Polnud väga mehine ja julge, ent Andrest häirib, et surnuna on julgem – valitseb Vargamäe Eesperes elavate üle. Jussi matused olid kurvad matused, kus kellelgi polnud vähematki rõõmu ning kõik toimetasid justkui automaatpiloodil. Maeti meelega laupäeval, et poleks võõraid pealt vaatamas, sest ta maeti surnuaia taha puude alla. Maeti ilma kirikukella löömiseta, ilma õpetaja ja ilma köstriisanda lugemise ja laulmiseta. See oli Marile kõige kurvem. Ei ole nii suur õnnetus surra kui autult surra. Vargamäe Andres halastas – võttis taskust palveraamatu, paljastas oma pea ja ütles laulusõnu ette. Maril oli suur valu suure rõõmu pärast.

Kassiaru Jaska - suure koha omanik, hobuseparsnik, mõisale härgade ostja. Ennasttäis, ülbe, käitub kõigiga nagu oma alamate v orjadega. Pole naisega väga suured kirikusõbrad. Jaska ja Pearu istusid saksakambris. Seal istusid vaid suured ja peened mehed: mõisa antvärgid ja teised, nagu vallatalitaja ja peakohtumees, kelle käes võim ja õigus. -> Pearu hakkab koduski käituma nagu Jaska. Jaskal surid neli last. Pooleaastane Maali jäi ellu. Ema, Matilde , istus ise nagu vahakuju, nagu poleks tal sooja ega külma, kas ta laps on elus või pole talgi enam hinge sees.

Pearu naine - tundis Pearu iseloomu juba ammu , läks ikka talle naiseks , sest parem on olla hädaga perenaine kui hädaga saunik, kui hädast niikuinii ei pääse; vähemalt sai jõukaks perenaiseks, kel omakorda orje käsutada ja hulk loomi toimetada. Lüheldane matsakas keha ja sääred nagu sambad. "Mis naine see on, kes ei jaksa ise oma mehe peksugi välja kannatada!" Kange eit, ei jäta jonni . Räägib poegadele , et Mari pole Liisi ja Mareti pärisema.

Kaarel - Tagapere sulane, jäi vaid Vargamäe Andresele rammukatsumises alla. Ei anna kergesti alla, kui asi puudutab võitmist, jõulist pealejäämist. Pidi joonud olema, et armuavaldusi öelda (nt Maiele ). Tugevamaid mehi. Läks välismaale oma tolleajastu "American dreami" täitma. Ei olnudki vist Maiesse teab mis väga armunud.

Kingu Priidu - tasane mees, eelistas pilli mängimist rammukatsumisele. Oli Liisi pulmas pillimeheks.

Eespere tüdruk Mai - Matsakamaid naisi. Talle meeldis perenaine, kuid südamevalu Kaarli pärast oli liiga suur. Lahkus.

Uus tüdruk Mari / hilisem Vargamäe Eespere perenaine – valged hambad. Töökas, teeb Jussilegi silmad ette. Nobe ja kärmas. Arvestas perenaisega ja sellega, et tollel ka last vaja kantseldada. Tagasihoidlik . Vaeslaps – isa polnud, ema surnud. Pruunid silmad. Üha enam hakkas Juss meeldima . Rõõmus, lõbus, kädistab nagu harakas aiateibas. Krõõt usaldas teda väga. Lõpuks kuulatigi Mari, nagu ta oleks uus perenaine. Võõrdus kirikust Jussi matuste pärast. Sest ajast peale, kui Krõõt teda oma järeltulijaks soovis, tõusis tal endalgi see tahtmine ning hakkas kahetsemagi, et Jussiga sauna elama oli läinud. Armastas peremeest , tolle poega , tema varandust, emist, uttesid, lehmi. Hella , pehme südamega. Ei usu enam mingit õigust, vaid ainult armu – nagu loodaks või otsiks seda eriti just Jussi haualt.Kannatas peksu ega liigutanud end paigast , nagu Krõõtki. Kaitses lapsi eluhinna eest.

karjapoiss Mart – suur ja arukas. Loopis Pearut kividega ning hoidis kraavid kuivad. Krõõt hakkas teda sest ajast peale Matuks hüüdma. Kui hiljem sulaseks oli, kutsuti ikka Matuks. Lõpuks lahkus Vargamäelt, et paremat kohta leida. .. Tuli Vargamäele tagasi ning hakkas taas Pearuga tülitsema. Pearu toppis kraavikaldasse orgid. Matul jt jalad verised. Matu maksis kätte, tegi sama. Pearu luuras, tulistas püstolist, mis oli rohuga täidetud. Vee hiljemgi,kui Matu on Vargamäelt läinud, meenutab Pearu teda kui vänget, julget, töökat meest. Tasuks suvise tüssamise eest mängis Matu Pearule sügisel vingerpussi – too jäi mutta kinni ja karjus appi.

Pearu uus sulane Jaagup / hilisem Eespere sulane – Pearu võttis tugeva sulase Jaagupi selleks, et oleks toeks üleaedse vastu, ent läks hoopis ise oma sulasega vastamisi. Sellest peale hakkas toda kiusama .julges Pearule vastu astuda. Nõudis kohtu kaudu Pearult raha, lõpuks sai raha kõrtsis purjuspeaga kätte. Võis Eespere juurde kolida , polnud kusagile minna. Pearu kaebas sulase kohtusse; Jaagup sai 15 vitsahoopi ja lahkus Vargamäelt. Hiljem korraldas Pearu läbipeksmise. Mängis pilli, ei tahtnud sõjaväkke minna, näljutas end sellepärast. Tööd tegi nõrkemiseni. Imelik unistaja – unistas Põlluotsa talu Roosist. Õppis pilli mängima Roosi pärast. Mängis pilli vaid talle/tema suunas. Peksti teiste kuttide poolt läbi ja olles haledalt vanatüdruku Miina särgis ning magades tolle asemel, tegi Miina rasedaks. Põgenes kohustuse eest, läks sõjaväkke, tuli tagasi ja oli maailma hädiseim, elasid Miina ja lapsega koos saunas . Lihtne, naiivne , ullike.

Vanatüdruk Miina – ligi 30, elutud ja tuimad silmad, lai nina, tugevad jalad. Teda polnud vist keegi kunagi armastanud ja näis, nagu ei võiks ka tema kedagi armastada . Tahtis last. Saigi Jaagupiga lapse. Andres ajas ta Vargamäelt ära ( patu pärast, polnud abielus).

Rätsep Taar – lüheldane, matsakas, värske näovärviga, elavate ja lapselikult heledate ning süütute siniste silmadega , mis aina nagu naeratasid. Laulda võis hommikust õhtuni, kui poisid-tüdrukud isamaalisi laule oskasid, siis võlgnesid nad selle eest tänu ainuüksi Taarile. Isamaalane. Kõrgete mõtete ja aadetega idealist. Oskas vilistada, oli sellega karjapoistele eeskujuks.

poeg Andres – talle kuulus isa Andrese poolehoid. Kehaliselt suurendatud isa, hingeliselt ei kuulugi ta nagu oma vanemate kilda, sest rõõmus avameelsus puudub niihästi isal, kui puudus ka õndsal emal. Ei kannatanud, et Indrek midagi muud võis tunda kui tema, liiatigi veel neis asjus, mis temaga sündis; ei kannatanud, kui Indrek tundis midagi, millest Andres aru ei saanud. Talle ei meeldinud, et Indrekule meeldis omaette nokitseda, et ta teisiti arvas, et ta temast teistsugune oli. Tuletas meelde alati oma jõulist ja suuruselist pealejäämist Indreku suhtes. Nääklemised ja kiuslemised rahunesid, kui Mari võttis kartuleid , Indrek ja Andres läksid appi, Andres kiusas Indrekut, Indrek vihastas ja viskas suure kiviga, Andres peitus selle eest, kivi lendas Mari külge, too kukkus hingetult kartulikorvi kõrvale maha. Kui andres lahkus põllult, jättes endast Mari ja Indreku maha, tundis esimest korda võõrana; sellest aimdusest ei saanud ta tulevikuski lahti. Sai 14 – uhkusega ütleb, et on Vargamäe peremees. Rammu tuli aasta-aastalt juurde, mehemürakas. Nimetas endast väiksemaid könnideks. Armastas oma rammuga lõõpida. „Karuköhmis“. Konkreetne. Ei hoolinud isa arvamisest kuigi palju. Tüdrukud olid nagu mesilased ta ümber.Ainus, kes talle ajuti pisut tuska tegi, oli Kassiaru Jaska üksik tütar Maali – oma nurga kõige peenem ja rikkam tüdruk, õmbluskoolis käinud, purssis mõne sõna saksa keeltki, hüüti Kassiaru „mampsliks“, „koeravasikas“, nipsakas, edev. / Tema poja soontes voolaks nagu oma sünnikoha suhtes mingisugune võõras veri . Sinakashallid silmad

poeg Indrek – sinakashallid silmad. Endassesüvenemine, mõtlikkus, tagasihoidlikkus . Välimusel ja sisemuselt Andrese emasse. armastas väga Mari. Mari oli tema poolt. Natuke memmekas. Omaette nokitseja. Kadus mõtetega nagu kuhugi teise ilma. Oli väga rahul uue koera Muskaga – kuulas hästi sõna ja loomi hoidis, nagu oleks tal inimese aru, linnupesadesse ei puutunud. Poisid vaatlesid linde, ajasid hauge taga. Pikk ja painduv. Suvel tegi Vargamäel tööd, talvel pidi köstri juures õppima. Kool mõjus Indrekusse kui mürk: oled kord teda millegipärast tarvitama hakanud, siis ei pääse temast enam, sest ihk tema järele aina kasvab. Meeldib lugeda, eelistas seda liulaskmisele. Armastab laulu, eriti aga Mareti laulmist, sest tema hääles oleks nagu pisut ema häält. Kaks esimest aastat kösti juures koolis käies oli ta vana lese kirikumehe juures korteris . Kirikumehe tütretütar, Milli , oli Indreku arvates päris „preln“ kohe, katsus Indrekuga vene keelt rääkida, aitas lihaküpsetamisega. Läksid koos kuusiku alla. Blond . Helesinised silmad. / Sinna vahtimine oli veel hukutavam kui millalgi isakodus peegeldava veetünni äärel seismine . See oli nagu hea ja ühtlasi ka valus . Hea oli nagu kõhus ja valus südames või kusagil veel sügavamal ja kaugemal. Sai Millilt kaardi, allkirjaks M, kaardil oli Milli juuste lõhn. Sai vallakirjutaja, härra Lutsu abiliseks. / Teavitab, et läheb linna õppima. Aitab Maiet kirjade kirjutamisel Juhanile. Maie kissib teda pimedas kosjaviina mõju all. Annab raha, et Indrek saaks linna õppima minna. / ..ja kellelgi ei tulnud mõttesse, et tema veel kunagi siia kui oma eluasemele võiks tagasi tulla.

poeg Ants – rässaka kehaga , hakkaja loomuga, leidliku vaimuga, ei vandunud kellelegi alla, rõõmsa meelega, isegi kõige halvemad silmapilgud ei pannud teda kuigi kauaks norutama. Ema käsku tahtis täita, aga ei täitnud, isa käsku täita ei tahtnud, aga täitis. Ei armastanud pead murda ega südant valutada asjade pärast, mis olid kättesaamatud või tühised. Tühine oli pasuna puhumine, ussidega mängimine. Konnad .

tütar Liisi sebib Pearu poja Joosepiga. – Krõõda lahtised käed, Andrese ramm. lühem ja tugevam kui Maret , kes on pikem ja kleenukesem. Ei Liisi ega Maret ega ka Joosep ei armasta Vargamäed. Liisi on isa tütar, kõik ütlevad seda. Liisi asutas Joosepiga kaheliikmelise vandeseltsi Pollo vastu ja mitte tema pahede, vaid otseteed tema vooruste pärast: miks ta ei lasknud oma suud sulgeda altkäemaksuga. Joosepi ja Liisi armastuse pärast pidi Pollo surema, sest nemad ei tahtnud, et ta öösel sellest kõigile kuulutaks. Tõekuulutamise pärast pidi ta oma ärka ja maia hinge jätma rebasekakule. Uus koer Muska samasugune -> koerad olid kõige vihasemad nende armastuse vastased. „Saab kuhu saab, saab kuidas saab, aga seia ei jää mina mitte..Siin on alati riid ja kohtukäimine, sellepärast.“ Sama heleda häälega nagu Krõõt. Maretil on Krõõda silmad. Liisi jääb rasedaks. Andres ajab kodust minema. Liisi läheb sauna. Joosep koos Karlaga sõitsid naljatades Liisi juurde sauna kosja. Läksid õpetaja juurde registreerima. Pulmad olid lihtsad ja tagasihoidlikud. Poja nimeks sai Joosep, sündis Joosepi onu juures. Kui Joosepi ja Joosepiga Vargamäel käis, hakkas lahkudes tönnima, iga nurk oli armsaks muutunud.

Maret – rääkis vähe, kogu aeg murelik pilk, väsimatu ja hoolas, ei rääkinud isale ega Marile kunagi vastu, tegi, mis kästi, laulis pidevalt. Kosilaseks oli Sass , käsitööline, tisler kiriku juurest, lonkas paremat jalga. „päris oma ema, just nagu vana õnnis Krõõt, heidab alla, aga järele ei anna, tee mis tahes.“

Orul karjas Riia – matsakas ja madal plika , silmad kui haljad teraskillud, pilk pisut altkulmu, valkjad salgud alati silme ees. Tal oli kallis kass Milli, igal pool kandis kaasas. Indrek vihkas kassi. Oli tunnistajaks, kuidas Riia lasi Millil linnupoegi süüa. Lõpptulemus: kass surnud. Indrek kaevas haua valmis. Muska kraapis kassi välja. Lõpuks põletasid kassi üldse ära. Riia sai teada, ei andnud kunagi andeks.

Mäel Liine, Tiiu ja Kadri , Sass

Orul Juljus, viimane poeg Jüri

Sulast ja tüdrukut kaubeldi kõrtsis.
Eraldi meeste ja naiste(ja laste) viin .
Nelipühade aegu tutvus Vargamäe Eespere ümbruskonnaga, said omadeks inimesteks.
Kui Eespere alles pime mets kattis, kutsuti kogu saart Kuusiksaareks. - lk 61 kuidas sai Vargamäe nimetuse
Talu oli võlgu ostetud, sisse makstud vaid käsiraha, kuid peremees-perenaine ei tahtnud, et nende lapsed peaksid ostetud kohe tasa teenima.
Krõõdal sündis tütar - suur ja tugev
Esimene riid Vargamäel – aed, Pearu on pahane, ei anna hobuseid tagasi, Andres võtab vägisi.
Eeskambril oli alles põrand alt ära, kui Krõõdal sündis teine laps – jälle tütar. (Isa ja ema ootasid pikisilmi poissi, kellest saaks kohapärija, peremees).
Vargamäe üleaedsete esimene kohtuskäimine – vee paisutamisest alanud tüli, mis jõudis selleni, et Pearu lasi teise pere koera maha. Eespere nõudis kahjutasu oma koera eest ja karistust tema tapjale. Tagapere tahtis tasu murtud tedrepoegade eest, valuraha iseendale surnud koera hammustamise pärast ja karistust Matule, sest tema ajas koera tedrepoegi otsima ja ässitas ta ka tema, Pearu, kallale. Pearu sõna jäi peale, sest tegu oli peremehega - peremeestel oli raske uskuda , et keegi teine peremees võiks minna sohu üleaedse koeraraibet vedama või kandma: niisugune tegu ei sobi kuidagi kohaomaniku kõrge seisusega.
Jussi ja Mari abielu teise aasta algul sündis neil poeg.
Krõõdal sündis kolmas tütar.
Mari sai tütre.
Krõõt ootab neljandat last. Kardab, et midagi läheb halvasti. Ütleb Marile, et kui teda enam pole, jätaks lapsed rahuliku meelega Mari hoolde. Sünnib poeg – Andres. Krõõt ütleb, et ei maksa enam arsti juurde minna, kuna“poiss võttis ta hinge“.
Vargamäe mehed riidlesid kõrtsis Mari pärast. Tõusis tüli. Kohus. Andres ei suutnud keelt hammaste taga hoida. Kohtuotsus määras Andresele lisaks rahatrahvile ka kaheks päevaks vee ja leiva peale minemise.
Pearu sai VÄIDETAVA kelmusega hakkama (tegelt korraldas asja Andres ise). Lepitusest ja kahjutasust ei räägitud ei perenaisega ega hiljem ka Pearu endaga, sest üleaedsed ei rääkinud teineteisega üldse mujal kui kohtu ees või kõrtsileti ääres, n-ö avalikus paigas. … Viinaklaasi juures sobis jutt üldse paremini kui kohtukulli ees, sest siin polnud vaja vastast poolt kuulata, võis korraga karjuda, nõnda oli asi mõlemile palju selgem, sest igaüks kuulis ainult ühte arvamist.
Arvati, et joomine on ülemuse (jumala) poolt mitte ainult lubatud, vaid ka seatud ja viin ise on jumala armuand kurbadele rõõmustuseks.
Pearu pani Andresele tolle „krutskeid“ väga pahaks, sest tema arvates pidi mees ikka olema, mis ta on, aga mitte nõnda, et ükskord nii ja siis jälle naa. Oleks Andres algusest peale krutskitega olnud, oleks Pearu teadnud valvsam olla, ent tema oli Andrest usaldanud ning sai selle eest pähe. Oli väga vihane. Kuna ükski tema mõnitus-tänitus Andrese meeleolu ei mõjutanud, hakkas ta küüntega Andrese habet kiskuma. Andres – habeme tükid maas vedelemas, nägu verine . Pearu – polnud viga midagi, ent Andres oli hellast kohast haaranud, seega olid tal muud valud. Andres oli aga rõõmus, et oli kordki Pearule õigesti kätte saanud maksta. Andres oli kohe nii rõõmus, et koju jõudes, haaras Marilt ümbert kinni, tehes ettepaneku päriselt perenaiseks hakata.
Saunaeitede kaudu tundis kirikuõpetajaproua poolt kihelkonda nimepidi ja mäletas nende elu ning olu. Proua andis saadud teated õpetajale edasi ja kui need olid tähtsad, nõuti eitedelt täiendavaid teateid.
Mari ja Andrese pulmad. Maril südametunnistus raske. Sellest hoolimata ei läinud enne pulmi pastori juurde. Pearu tellimisel tegi Laulu- Lullu laulu, mis mõnitas Andrest, Marit, Jussi. Sai vastu vahtimist. Mari leidis kirstukapist lauluraamatu vahelt paberilehe ja lehelt tolle otsitud laulu. Sellest ajast peale hakkas aidaust lukustama.
Andres tunneb, et Mari on talle võõras, kui kuuleb , et too on tema eest saladust (lorilaulu avastamist) varjanud. Mari aga võtab väga südamesse, kui Andres teda Krõõdaga võrdleb („Krõõt nõnda ei teinud“)
Peres ollakse sõnakehvad. Alles kevade poole, kui sama tüdruk jäi teiseks aastaks ning saabus uus sulane, noor, pikk ja sihvakas, tekkis Eesperre rõõmsam meeleolu.
Maril Andresega esimene laps – Indrek. Ristiisa Hundipalu Tiit.
Krõõdalt kolm tütar: Liisi, Maret ja Anna. Ja poeg Andres. Marilt poeg Indrek ja ka Jussi lapsed: Juku ja Kata. Lapsed ehitavad koplit . Põhiehitaja on karja Atu. Liisi ja Maret tahaks seal rohkem aega veeta, aga peavad Indrekut hoidma.
Elatakse suurel majanduslise tõusu ajajärgul. Põllusaaduste hinnad kerkivad, viinavabrikud nõuavad üha rohkem kartuleid.
Andres ja Pearu vaatavad, kel on rohkem raha, kes on KÖNN. Andres teeb sohki. Pearu paneb kümnekaga piibu jaoks tule põlema. -> Kõik muu on tuhk ja tolm, mille peale ei maksa aevastadagi.
Üleaedsete vahekord oli aastate jooksul muutunud nii, et pidev vaen hõõgus nagu tuli lees tuha all. Kodumail hoiti teineteisest eemale, juttu juleti sõlmida vaid väljas, teiste keskel. Ainsad, kes vargsi kokku said, olid lapsed – Pearu kaks vanemat poega Joosep ja Karla olid Andrese Liisist ja Maretist mõni aasta vanemad, ent sobisid üksteisega v hästi.
Andresel ja Maril järgmine poeg – Ants
Köster soovitas „ Linda “ aktsiaid , Aleksandri kooli, Eesti Kirjameeste Seltsi, „Postimeest“ ja muud sel ajal pakutavat isamaalikku kaupa.
Maril surid Juku ja Kata, Andresel kolmas tütar Anni. Nõnda ei jäänudki enam Jussil Vargamäele võsusid. Mari ei matnud mitte vaid oma kahte last, vaid kogu oma minevikku ühes arvatavate eksituste ja pattudega. Saunatädi arvas, et keegi peale Mari ei peaks laste surma pärast nutma , sest nende surm on õiglane.
Mitu aastat said Pearu ja Andres ilma tembutamisteta, kuni Pearu lõhkus piirilt tüki aeda maha. Algas protsesside joru, sest Andres hakkas temale tehtud kahju eest tasu nõudma. Andres tahtis kogu ilmale tõestada, et temal on õigus, Pearu aga ülekohtune. Õigust uskus ta endiselt, seda nõudis ka, ja nüüd juba ükskõik missuguste abinõudega. Pearut vihastaski see, et kõik teadsid, et Pearu kaardid on läbipaistvad – et tema ainult kempleb, ent Andres on enda kaardid ise läbipaistmatuiks teinud. Kui Pearu õigusest rääkis, siis mõtles ta ikka seda mänguõigust. Kohapiiride kõrval tekkisid kohtukäimised veel veepaisutamise, soosilla tegemise, loomade kinniajamise ja mitmel muul alal, nii et tegemist oli korraga enam kui ühes protsessis. Kui kohtukäimine tagajärgi ei andnud, pidi silmapilk uue protsessi alustama, mis tagajärgi annaks, sest vastasele pidi „teada andma“, kuidas lood õieti seisavad.
Peremehed käisid Pearu koera Valtu pärast mitu raksu kohtu ees. Mõlemad tahtsid kahjutasu saada. Andrese arvamine meeldis aga vagadele ja õiglastele kohtunikele rohkem kui Pearu oma, seepärast jäeti asi nii, nagu oli. Mõlemad olid kahju üle elanud. -> Pearu ei leppinud sellega, leidis uue põhjuse protsessimiseks, süüdistas neid varguses.
Pearu räägib kõrtsis Andresele välja, et Joosepil ja Liisil on thing .
Liisi pulmas lõõpisid Pearu ja Rava Kustas – otsisid paarikesi, kes kelle kaisus magab . Leidsid koos Oru Karla ja Mäe Mareti.

"Kolme armastab jumal: kolmas jääb."
"Kannata aga rõõmuga, noorik, ega armastus muidu tule, kui valu ei ole."
Vala Salomoni sõna: kes vana aeda lõhub, sellele hakkab uss kätte kinni.
„Üks kavatsus sünnitab teise, üks töö kisub endale teise järele.“
„ varandus seisab tõele lähedamal kui vaesus .“
“Inimest parandab ainult haud.”
“Ma peaks laskma siis tõe ja õiguse jalge alla tallata, sest et mina olen targem ?” küsis Andres. “Kuhu sa oma tõe ja õigusega ikka saad, näe, lasi su koera maha nagu ei midagi,” ütles Krõõt.
“Maksab minul tema, tõpra pärast hakata valetama ja võltsima,” ütles ta. “Kas siis ilmas tõesti nii vähe õigust on, et Vargamäel ilma temata peab elama?”
Tema, Andres, oli poissi nii väga tahtnud ja iga tütre sünnil naisele etteheitvalt otsa vaadanud. Aga kui nüüd oleks mõni tulnud, kel vägi ja võimus, kui oleks tulnud kas või vanajumal ise ja oleks Vargamäe Eespere tagukambri uksest sisse astunud ning öelnud: “ Tahad , ma teen poisi tüdrukuks, nõnda jääb Krõõt elama,” siis oleks Andres praegu sõnalausumata nõus olnud.
…et metsas pole rebane, vaid Vargamäe Juss, kes piilub tihnikus, kuidas küll tema Mari sõidab jõulu keskmisel pühal pere Andresega kirikusse, nagu oleksid nad juba mees ja naine. Juss käis eile üksinda, aga Mari sõidab täna peremehega, niisugused lood on Vargamäel.
Kui Mari Jussi nägi, karjus ta kohe: “See on sama nöör, mis seekord heinamaalgi!”..Mari esimene mõte oli: kui võiks oma pea pista samasse silmusesse, kus oli Jussilgi! Kui võiks sama nööri siduda samasse kuuseoksa, siis oleks kõik mööda! Aga igakord äratas teda neist mõtteist laste kisa ja nutt.
“Kes sellest hoolib,” vastas Andres. “Kel siinilmas aega surnutega rehkendada. Surnud elavad omaette, meie omaette.”
Kevadel hakkasid kemplemised Pearuga. See oli küll talvel leppimas käinud, aga seda polnud rohkemaks tarvis kui ainult armulauale minemiseks kirikusse. Juba esmaspäeva hommikul pärast kirikuskäimist mõtles mees teisi mõtteid, mõtles mehiseid mõtteid: kuidas üleaedse krundile vett paisutada, soosilla kõrvale auke kaevata, põlluteele kive veeretada, piirilt aedu lõhkuda, põllupeenraid üles künda, naabri karjapoissi kimbutada, tema sulasega riielda või ükskõik missugust vingerpussi mängida, et üleaedset ärritada ja teda kohtukäimisele hukutada. Varsti oldigi sealmaal. Kord oli üks kaebaja, kord teine.
“Iga inimene peab oma õigust nõudma.” “Armas hing, armu peab nõudma, mitte õigust,” õpetas vaimulik.
Rätsep Taar oli arvamisel, et seni kui inimene pole varanduslikult kindlustatud, ei või temal olla tõelist arusaamist isamaa-armastusest ega õiget lugupidamistki isamaa vastu. Nõnda oli siis tema tuhanderublaline ideal ühes ka isamaaline ideal. Sest tuhat rubla linnas intressil oli tema isamaa-armastuse eluküsimus.
..nii halvasti mõjus asjaolu, et rätsep unustas tõe ja õiguse eest võideldes kohaomaniku püksitagumiku peale erilist rõhku panna.
“Õpetaja ütleb, et peab nõudma mitte õigust, vaid paluma armu, kõik muu on kurjast,” seletas perenaine silmi pühkides.
“Igaühel omad patud,” vastas Mari. “Kes teise hinge näeb, igaüks tunneb ainult oma südant.”
“Üks on ikkagi loom, teine inimene, ja mis teed loomale, seda ei tee inimesele, sest loodad, et eks inimene muretse isegi enda eest. Aga näe, ei muretse. Ennem sureb , kui muretseb, nagu oleks inimenegi ainult loom.”
Ära poe teise hingele kunagi üsna ligi, see võib sind temast sootuks eemale peletada.
“Siinilmas on asjad imelikud, arvad ühte, aga näe, läheb teisiti: arvad, et on hea, aga näe, on halb ja midagi ei või sinna parata.”
“Pühakiri teeb su südame uhkeks ja tigedaks,” ütles Pearu Andresele.
“Isa, kirjutatud on, et seepärast jätab mees oma isa ja ema maha ja hoiab oma naise poole.”
“Oma lastegagi peavad nad seisma hammas hamba vastu, sest teisiti nad ju seista ei mõistagi. Niisuke on Vargamäe õigus ja temast osasaamine.”
“Pearu läheb püha viha täis oma laste vastu ainult purjus peaga. Aga mis sa tahad sellega teha, kes on alati kaine ja aina jumala püha viha täis?”
“Ja mina arvan, et sinu isa on vahel ka nagu piiblist purjus, sest see võtab ju mõistuse nagu piirituski, kui teda liiga tarvitada. Mina olen kuulnud , et kes piibli kolm korda otsast lõpuni läbi loeb, see läheb lolliks. ..Aga taluinimene on rumal, tema loeb kõik – sõna-sõnalt, nagu tegi minu isa, ja nõnda hakkab mõistuse peale.”
Kus on tõde? Kas selles, mis oli laua ääres, või selles, mi soli nüüd asemel emaga juteldes? On tõde hirmsas ukses ja linnas või juuste lõhnas ja selgeis silmis ?
Vargamäel oli ikka nõnda olnud, et kui rõõm tuli kellegi südamesse, siis lahkus ta mõne teise südamest, sest Vargamäel ei jätkunud rõõmu korraga kõigi südamete tarvis, nii vähe oli teda jumalast jagatud siia soode ja rabade keskele . Kui rõõmutsesid vanad, siis nutsid noored, aga kui naersid noored, siis pühkisid silmi vanad, nagu leinaksid nad oma laste nuttu. Kui kilkasid naised, siis kannatasid mehed, aga kui maitsesid mehed õnnejoovastust, siis ägasid naised, nagu oleksid nad kadedad oma laste isade õnne peale.
“Indrek läks linna, et Vargamäele kord tõde ja õigust õpetada,” ütles Andres tõsiselt.
“Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus,” ütles isa. “Sina oled seda teind ja minu ema tegi ka, ega ta muidu nii vara surnud; aga armastus ei tulnd, teda pole tänapäevani Vargamäel.”

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-10-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

245 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

melanik Õppematerjali autor

Tegelased, tsitaadid, väljakirjutised

vargamäe andres krõõt karjapoiss eedi sauna madis pearu hundipalu tiit sulane juss kassiaru jaska kaarel kingu priidu mari karjapoiss mart jaagup vanatüdruk miina rätsep taar tammsaare tõde ja õigus i

Sarnased õppematerjalid

doc

Tõe ja õiguse I osa kokkuvõte

XIII Uued kambrid valmis, teine laps on tütar, Andres jälle pettunud, Andrese esimene Krõõda sõimamine rukki koorma pärast, Krõõt nutab valgel kirstul, sest see ainuke asi, mis meenutab talle oma isa kodu. Kadedus Pearu rikkuse ja laiskuse üle, Jussi ja Mari pulmajutt XIV Sauna-Madis läks Pearule üle, karjapoiss Mart koos koeraga tammi hävitamas, Pearu viha XV Matu koera tapmine, Pearu oma maale tassind ta , I kohtuasi, Andres ei saanud tõde jalule seada ja õigust kätte, lõpuks tegi endale uue kraavi, Madis oli Andrese poolt, kuigi oli Orus XVI Jussil ja Maril poeg, Krõõdal tütar. Pearu tugeva sulase Jaagupi kius kuna too Pearu naise peksmise vahele läks. Kohtuasi, Pearu peksasaamine. Pearu oma naise mõrvakatse, naine Eesperesse põgenes, Pearu tuli pussnoaga, Andres ajas ta minema, Pearu vihane Andrese peale, et tema naine end seal varjab. XVII Uus talitee, Mari sai tütre, Krõõt poja ja pärast sünnitust suri

Eesti keel

doc

Tõde ja õigus I osa

A.H.Tammsaare ,, Tõde ja õigus I ,, See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Ühel õhtul, kui päike oli loojumas, läksid Vargamäe poole Andres Paas ning tema vastne naine Krõõt. Vargamäest sai nende uus kodu. Vargamäel oli hulganisti soid ning rabasid, üldse oli seal kuidagi vesine. Mäe Andres aga oli kange mees ning just eriti töös, sest selles ei andnud ta armu ei endale ega ka teistele. Vargamäe saunas elas Sauna Madis oma eidega, kes oli suur lobamokk ning ei suutnud oma

Kirjandus

docx

Tõde ja õigus I osa, põhjalikud märkmed

pererahvale sündmusest rääkida, Andres ja Matu läksid laipa otsima, aga Pearu oli selle oma maale vedanud, käskides see nüüd teistel ära viia, Andres keeldus ja mindi sõnadega tülli - Sündmuse tagajärjeks oli Vargamäe naabrite esimene kohtuskäimine, kus Andres nõudis kahjutasu oma koera eest ja karistust tapjale, Pearu aga valuraha hammustuste eest ja tedrepoegade maha murdmise eest - Andres oli löödud, sest ei suutnud tõde jalule seada, kohus uskus pigem Pearut kui karjast, Andres kahetses, et oli ainult tõtt rääkinud, Andres hakkas kättemaksu hauduma - Matu võttis uue ja suurema koera - Naabrid hoidsid oma loomi, et need teise maa peale ei satuks, kuid Pearu karjasel see ühel korral ei õnnestunud ja nii pidi Oru Pearu Andresele kahjutasu maksma - Pearu ehitas uue tammi, Andres läks kohtusse, et see asja vaatama tuleks, tuligi, kuid Matu

Kirjandus

doc

Anton Hansen Tammsaare "Tõde ja õigus" kokkuvõte ptk kaupa

Valtuga karja läks, oli naaber taas kraavikaldal. Algas tagaajamine, mille käigus Pearu koera maha lasi. Mõlemad olid juhtunust sokis. Peale toibumist jooksis poiss kohe Andresele juhtunust rääkima. Koos tuldigi sündmuspaigale, kuid koera enam polnud. Pearu oli laiba oma maale vedanud ning valetas nüüd, et koer oli tema maa peal tedre poegi püüdnud ning tallegi kallale läinud. Juhtunu tõttu käisid naabrid ka esimest korda kohut. Paraku ei õnnestunud tõde austaval Andresel võita. Järgimse kohtuskäigu põhjuseks oli Pearu loomade pääsemine Andrese maale, kus nad ädalat sõid. Pearu alustas taas tammiga naabri kiusamist. Kui kohtunik loomade tekitatud kahju tuli vaatama, oli Mart jõudnud just tammi ära lõhkuda. Seega jäi Pearu jälle võidumeheks. Andres pani Madise taas uut kraavi kaevama. XVI Jussil ja Mril sündis poeg. Mari muretses, et pojal samasugused jalad ei olek nagu Jussil. Krõõdal sündis kolmas tütar

Kirjandus

doc

Tõde ja õigus I osa

"Tõde ja õigus I" Anton Hansen Tammsaare Vargamäele jõudsid uus peremees ja perenaine. Eespere talu hakkasid majandama Andres Paas ja Krõõt. Andres oli talu ostnud ja tal oli plaan maad kuivendama hakata, kuna suurosa maa-alast hõlmas soo. Koduhoidjateks olid olnud saunaeit ja saunataat Madis. Tagapere Pearuga sai Andres kokkuleppele, et sookuivenduse käigus lastakse vesi ka Pearu maa pealt läbi otse jõkke. Pearul oli tugev sulane Kaarel, keda kõik tüdrukud ihkasid, ka Tagapere tüdruk Miina. Kaarel tahtis aga pulmi teha Eespere tüdruku Maiga. Eesperel oli karjapoiss Eedi. Sulaseks oli Juss. Suvi sai läbi. Kaarel oli Tagaperele ainult suveks kaubeldud ja nüüd oligi ta lahkunud. Mai meel oli kurb. Teda taheti Eesperele terveks aastaks ja seepärast ei sanud Kaarliga kaasa minna. Soookuivendamiseks oli alustatud kraavi kaevamisega. Krõõdal sündis tütar Liisi. Andres oli pettunud, et poiss ehk koh

Kirjandus

doc

Tõde ja õigus I ja V

XVII Krõõt ootab neljandat last. Sündis poiss. "Sa pead omale teise Madis arvab, et kui Andres jumala kangeid sõnu loeb, siis need teevad naise võtma," ütles Krõõt nüüd. "Aga ära võta kurja... lastele emaks." Andrese südame kangeks. Madis arvab, et Andres peab võitlust Krõõt suri, matused. Pearu parandas soosilda. Pearu nuttis ja halas Krõõda Vargamäega, kuna aga õigus on selle käes, siis võidab Vargamäe. pärast. Joosep tuleb aisakellade ja viinaga Liisile kosja. Liisi ja Joosep käivad XVIII Sauna Mari askeldab Andrese talus, perenaise asemel. Andres kirikus armu palumas. Nad teevad pulmad, kus Pearu ja Kustas seovad palub Marit naiseks, nad käivad koos kirikus. Andres andis Pearule peksa noorpaare kokku

Kirjandus

doc

Tammsaare "Tõde ja õigus" ülevaatlik kokkuvõte

Ükskord sai Jaagup Roosi poolt tulles poistelt peksa. Siis andis Miina talle oma särgi ja Jaagup oli Miina asemel. Miina ootas Jaagupi last. Jaagup lasi end kroonu, kuna arvas, et peab Miina ära võtma. Lasi end välja heita, kuna see polnud tõsi. Miina läks ema juurde. Kui Miina ema suri, tuli ka Jaagup kroonust tagasi ning läks Miina juurde. Matu tuli tagasi Eesperre. Taas kohtuprotsessid maa pärast Pearu ja Andrese vahel. Andres nõudis ikka õigust, kuigi alati ei pruukinud see olla tõde, mida ta rääkis. Nõudis ka kodus õigust. Mari kannatas palju, kuna Andres peksis teda. Ka Pearu peksis oma naist. Pearu naine oli vahel Sauna- Madise juures varjul. Kraavis olid teravad vaiad. Sauna-Madis ütles Matule, et need on Pearu töö. Matu pani need Pearu kraavi. Pearu peaaegu tulistab Matut. Pearu hakkas sillale muda viskama. Ühel õhtul vajus ise sisse. Indreku ja Andrese tülid. Ussid pannakse sipelgapessa. Andres peksis Indrekut. Vareste ja kullide võitlus puu pärast

Kirjandus

doc

"Tõde ja õigus" - kokkuvõte

iseloomustab puhtakujuline külarealism. Tammsaare on sündinud aastal 1878 ja surnud 1940 ning "Tõde ja õigus" on kirjaniku üks tähtsamaid teoseid. Raamatu aine on võetud autori vanematekodust ja elust. Jutt käib kahest perekonnast, naabertalude elanikest, kelle igapäevatoimetuste hulka kuulub lisaks maatööle ka teineteisele vingerpussi mängimine ning igas mõttes teineteise ületrumpamine. Raamatu üldprobleemiks on tõe ja õiguse küsimus. Eespere Andres püüab leida tõde, rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt, kuid sealjuures tajudes, et hoolimata pingutustest jääb õigus ikka Tagapere Pearule. Andres mõistab, et võitlus maaga kestab tegelikult igavesti ning annab heal juhul tulemuseks vaid viigi. Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890 ning tegevuspaikadeks on Vargamäe Oru ja Mäe talu ning külakõrts. Kõige mannetumana näidatakse Mäe talu valdusi, kuna need on liigniiskes ja vajavad alguses tugevat ülestöötamist

Kirjandus

Rohkem sarnaseid