Tekstiõpetus (3)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kus on sõnastatud peaprobleem Mis on sõnade sõnum?
Mille nimel ja kelle jaoks?
Kellele ja milleks?
Kes kus kuidas?
Mis on struktureerimine?

Lõik failist

Tekstiõpetuse kontrolltöö

Teksti adressaat. Kirjandi adressaat.
Autor peab määratlema kellele ta kirjutab. Ka eksamikirjandile tuleks leida adressaat, mitte kirjutada anonüümsele kirjandihindajale. Kôige loomulikum oleks kujutleda, et kirjand on nagu arvamuskirjutis ajalehes , mille lugejaks on haritud kaasmaalane

Teksti eesmärk. Kirjandi eesmärk.
Igal tekstil on mingi eesmärk ja see tuleb endale enne kirjutamist selgekt teha. Kirjandi eesmärk on anda tunnistust sinu mõtlemisvõimest ja kirjutamis oskusest .

Teksti arendustüübid (jutustus, kirjeldus ja arutlus)

Jutustus on novelli ja romaani vahepealne eepika žanr. Jutustusel on novellist laialdasem sündmustik, mis ei ole keskendunud ühe peamise sündmuse ümber, ja vabam vorm. Romaanist on jutustus lühem ja ülesehituselt lihtsam. Jutustuse kolm põhikomponenti on süžee, tegelased ja miljöö. Jutustus esitatakse tavaliselt jutustaja (autori) vaatepunktist, kes jälgib sündmusi kõrvalt või on selles osaline.

Kirjeldus ehk deskriptsioon on kõige üldisemas mõttes millegi kujutamine. Enamasti kirjeldatakse asjasid sellega, et neile omistatakse omadusi. Kirjeldamise puhul peetakse üldiselt tähtsaks, et see oleks neutraalne. Kirjeldus ei tohiks asja kujutada erapoolikult ega olla normatiivne. Kirjeldus võib olla ka luuleline, metafoorne või muid stiilivõtteid kasutav. Sel juhul pole enam otseselt tegemist asjadele omaduste omistamisega, kirjeldus põhineb siis keele abil kujutatu vahetul mõistmisel.

Arutlus Arutlus koosneb eeldustest ja järeldusest. Nii eeldused kui ka järeldused on propositsioonid (väited), mis tavaliselt on väljendatud lausetega.

Arutlemise võtted (analüüs, illustreerimine, definitsioon, klassifitsioon ja võrdlus)

Analüüs – nähtuse liigendamine osadeks. Tuuakse välja tervik, selle osad ja nendevahelised seosed.

Illustreerimine – näidete toomine ja teksti huvitavamaks muutmine.

Definieerimine – mõiste sisu täpne avamine või sõna või sõnaühendi tähenduse täpne selgitamine .

Klassifikatsioon – liigitus või rühmitamine vastavalt mingile jagamise aluseks võetud tunnusele.

Võrdlus – objektide kõrvutamine ühistunnuse alusel. Võrdluse vormilisteks tunnusteks eesti keeles on sidesõnad kui, nagu, otsekui, justkui, olev kääne, vahel ka mõttekriips või koma .

Kirjandi teemade liigid.

Teemad, kus on sõnastatud peamõte („Iga valik sulgeb mõne ukse“, „Ajalugu on suur õpetaja“, „Lammutada on kergem, kui luua“, „ Saastatud keskkond on saastatud mõtlemise vili“, „Mõistusel on väärtus, ainult armastuse teenistuses“, „Sõnal musttuhat palet“, „Mida kaugemal on tulevik, seda kaunim see näib“).

Teemad, kus on sõnastatud peaprobleem („Mis on sõnade sõnum?“, „ Sport – mille nimel ja kelle jaoks?“, „ Kunst – kellele ja milleks?“, „Mis on see inimese osa laias maailmas?“(Juhan Viiding), „Mis on see mis ärkvel hoiab hinge?“(D.Karela)

Teemad, kus ei ole sõnastatud ei peamõtet ega peaprobleemi („Aeg ja inimene“, „Eestluse elujõu allikad“, „ Kaunid ideaalid, karm tegelikkus“, „ Aukartus elu ees“, „Üksi inimeste seas“, „ Eneseusk ja eneseteostus“, „Tänapäeva inimese jumalad“).

Teema valiku põhimõtted.
Teema valimisel peab arvestama iga teemas olevat sõna ja kirjamärki. Ei tasu valida teemat, kus on mõni sõna, mille tähendust sa päris täpselt ei tea.

Kirjandi kirjutamine kui protsess, protsessi etapid.
Mõtete kogumine, mõtete korrastamine, mustandi kirjutamine, struktureerimie, viimistlemine ja toimetamine.

Mõtete kogumiseks on mitmeid võimalusi:

Ajurünnak - kõik mõtted pannakse kirja

Mõistekaart - sõsteemselt jaotatud mõtted.

Küsimuste koostamine - (heuristilised)kes? kus? kuidas? miks? millal?

Nimekiri - sobib lihtsate ja loogiliste teemade avamiseks, vastused probleemile:

Tuleb endale selgeks teha nimekirja koostamise eesmärk.

Pealkirja võib sõnastada ümber.

Kõik ideed tuleb kirja panna.

Nüüd tuleb nimekirja analüüsida.

Tuleb igavad ja ebaolulised mõtted välja praakida.
Teema veeretamine-kontrollivaba kirjutamine.

Mõtted tuleb üles kirjutada kõhkluseta ja kriitikameeleta.
Kirjutamiset ei tohi hetkekski katkestada.
Tuleb kirjutatust huvitavaim mõte välja sõeluda.
Välja võetud mõtet tuleks veelkord veeretada.
Nüüd tuleb kirjutatut analüüsida ja sealt väärt mõtted välja võtta

Skeem-parim viis arutleva teema avamiseks

Trellide kujuline tabel 3x3
Esinemisviis Mõjutegurid Tagajärjed

Põhjused Põhimõiste Eesmärgid
Ajasuhted Kaasnähtused Hinnangud

Põhiidee leidmine. Adressaadi leidmine.

Põhiidee leidmine – põhiideeks tuleb võtta alati midagi intrigeerivat, mille jaoks sul mõtteid on ja millest sa ise huvi tunned. Võib ka alustada igava põhiideega ja loota et kirjutamise käigus tekib paremaid mõtteid.

Adressaadi leidmine – sõnum tuleb kujundada lugejat arvestades. Kirjand tuleks kirjutada nagu eksamikirjutis oleks arvamuskirjutis ajalehes, mille lugejaks on haritud kaasmaalane.

–

Põhiidee on kogu kirjutise selgroog, väide, mille edasiandmise ja põhjendamise teenistuses on kogu tekst. Kui kirjutisel on selge põhiidee, on autoril parem saavutada oma eesmärki ja samas lugejal seda kirjutist lugeda.Põhiideed ei tohi segamini ajada teema või pealkirjaga. Sobiv on põhiideeks võtta mingi selline mõte, mille kohta on tunne,et seda tahaks põhjendada või et selle kohta on, mida selle kohta on, mida kirjutada. Soovitatud on põhiideeks võtta midagi intrigeerivat, midagi, millega kõik kohe nõus ei ole. Alustada võib ka igava põhiideega, lootuses,et kirjutamise käigus tekib paremaid mõtteid.
13. Arutleva kirjandi ülesehitus (2 võimalust )

Esimene võimalus: 1) peaprobleem, 2)probleemi analüüs ( teemaarendus 5-8 lõiku ) 3) põhiidee, vastus peaprobleemile

Teine võimalus: 1) tees ( põhiidee avamata kujul, lõpetatakse väitega) 2) poolt- ka vastuargumendid (5-8 lõiku) 3) põhiidee( avatud kujul)
14. Teeskava, selle koostamine

SJ: Peatees: TA: 5-8 alateesid, mis tõestavad peateesi Lõpp: Põhiidee(järeldus teema arendusest, peatees täiendatud kujul.

SJ: peaprobleem (küsimus): TA: 5-8 teesid ( iga lõigu kõige tähtsam mõte) Lõpp: Põhiidee (üldistav vastus peaprobleemile)
15. Mustand
Mustand on kirjandi viimistlemata vorm, mis sageli on iseenesest vaid konkreetsemalt ning sügavamalt lahtiseletatud mõtete kogum. Mustand on vaid kolmandik kogu kirjatükiga seotud tööst. Mustand vajab struktureerimist, viimistlust ning korrastamist.
16. Struktueerimine, selle ülesamded.
Mis on struktureerimine?

Lugejaks kehastumine
Sissejuhatuse struktureerimine
Põhiidee juures püsimine
Põhiidee väljaarendamine
Kokkuvõtte struktureerimine

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-10-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

100 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

TAAVI. Õppematerjali autor

See dokument sisaldab materjali, kuidas kirjutada kirjandit gümnaasiumi tasemel. Erinevad võtted mõtete kogumisest kuni kokkuvõtte kirjutamiseni.

kirjandiõpetus tekstiõpetus sissejuhtatus kokkuvõtte kirjeldus arutlus jutustus illustreerimine

Sarnased õppematerjalid

doc

Kuidas kirjutada kirjandit.

Kuidas kirjutada kirjandit? Refraat Sissejuhatus Kirjand on enamasti mõne lehekülje pikkune proosavormis kirjutis, mis tuleb kooliõpilastel või kõrgkooli või muusse õppeasutusse sisseastujatel koostada õppetöö käigus harjutusülesandena või kontrolltööna, võistlustööna või eksamitööna. Kirjand võib olla arutlev, jutustav või kirjeldav. Arutleva kirjandi puhul nõutakse tavaliselt, et see koosneks sissejuhatusest, teemaarendusest ja kokkuvõttest. Selleks, et kirjutada head kirjandit, peaksid sa õppima iseseisvalt hankima infot ja ideid, käsitlema neid arukalt ja omatahtsi, suutma hinnata nende väärtust ning vajalikkust oma töö seisukohalt. Ainestiku kogumine Vajaliku ainestiku kogumiseks ja kirjapanemiseks on mitmesuguseid võtteid: loetelu, heuristilised küsimused, mandala. Loetelu Viies minuti jooksul kirjutatakse vaba mõttevooluna paberile kõik, mis pealkirjas olevate märksõnadega seoses meenub. Järgmine samm on saadud materjali lii

Tekstiõpetus

docx

KUIDAS KIRJUTADA KIRJANDIT?

HÄÄDEMEESTE KESKKOOL Kalev Seilmaa KUIDAS KIRJUTADA KIRJANDIT Referaat 11. klass Häädemeeste 2015 Kirjandi teema ja pealkiri Kirjandi teema on lähtepunkt, millele arutlus toetud. Kui autor seda ei arvesta, kirjutab ta teemast mööda. Kirjandi teema võib olla väga ulatuslik, sisaldades piiritlemata (elu)nähtuste ringi, nt Inimene ja ühiskond. Millest sel juhul kirjutada? Väga lai teema tuleb piiritleda pealkirjaga, nt Naine ja laps – poolik ühiskonna mudel. Pealkirjas on tuumsõna, mis annab mõttearendusele suuna. Pealkirju võib kirjutada mitmel erineval viisil: 1) Tavaline jutustav lause – Kauplemine auga rikkaks ei tee 2) Tsitaat (esitatakse kindlasti sulgudes selle autori nime või muid andmeid väljavõtte päritolu kohta.) - Ära ütle, et elu on inetu, hall… (Doris Kareva) 3) Küsimus - Kas piisab ainult ilusast kehast? 4) Esmalt antakse kirjandis käsitletav mõiste või üldteem

Kirjandus

doc

Tekstiõpetus

TEKSTIÕPETUS Suhtlemine ehk kommunikatsioon põhineb suulisel ja kirjalikul kõnel. Kommunikatsiooni protsess saab toimuda siis, kui on olemas kõneleja või kirjutaja ja kuulaja või lugeja. Sõnumi saatja vastuvõtja ehk retipient. Sõnumi ja tagasiside võivad olla sõnalised või sõnatud, tahtlikud või tahtmatud. Tagasiside võib-olla vahetu (st võib toimuda kohe) või võib toimuda ajaliselt hiljem. Kommunikatsiooni protsess ei ole täiuslik üldjuhul mitte kunagi. Kommunikatsioon ei ole täiuslik, sest enamasti teade muutub teel saatjalt vastuvõtjale. Teate liikumist mõjutavad kaks tegurit : 1. Välised asjaolud (segamine, müra, tegevus väljas); 2. Sisemised tegurid (köha, rääkimine(kuidas räägib)). Lisaks nende kahele tegurile võib kommunikatsioon mõjutada kella aeg või hiline moraalilugemine, võõras koht, hääldus, halb nähtavus, tausta müra jne. Kirjaliku kommunik

Eesti keel

pdf

Mis on arutlev kirjand?

Noored mitmekultuurilises maailmas Ajakirjandus nüüdisaegse elu peegel Spordis ei ole lihtsaid võite ,,Teadmised on vahend, aga mitte eesmärk." (L.Tolstoi) Inimese elu on tema enese nägu Kõigel siin ilmas on hind Kasutatud allikad Eesti keel. Riigieksam 2003. Riigieksam 2004. Tallinn, 2003 Emakeel. Riigieksam 1999. Tallinn, 1999 M.Hennoste, Arukas arutleja. Virgela, 1998 M.Hennoste, Kirjutamise kunst. Künnimees, 2000 M.Hennoste, Täna kirjutame kirjandit. Tallinn, 2009 M.Hage, Tekstiõpetus. Koolibri, 2000 M.Hage, Tekstiõpetus. Ainevihik. Koolibri , 2000 T.Õunapuu, Eksamikirjand kui niidirull. Koolibri, 1998 R.Vääri, Kaunis kirjakeel väljendab eestikeelset mõtlemist. Õpetajate Leht, 16. aprill 1999 http://www.ekk.edu.ee/valdkonnad/uldharidusvalishindamine/riigieksamite-materjalid- 2010/eesti-keel http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/Eesti_keele_riigieksam_2010_Teemad.pdf Õppematerjali koostas emakeeleõpetaja Mirja Särg

Kirjandus

pdf

arutlev kirjand

Noored mitmekultuurilises maailmas Ajakirjandus – nüüdisaegse elu peegel Spordis ei ole lihtsaid võite „Teadmised on vahend, aga mitte eesmärk.“ (L.Tolstoi) Inimese elu on tema enese nägu Kõigel siin ilmas on hind Kasutatud allikad Eesti keel. Riigieksam 2003. Riigieksam 2004. Tallinn, 2003 Emakeel. Riigieksam 1999. Tallinn, 1999 M.Hennoste, Arukas arutleja. Virgela, 1998 M.Hennoste, Kirjutamise kunst. Künnimees, 2000 M.Hennoste, Täna kirjutame kirjandit. Tallinn, 2009 M.Hage, Tekstiõpetus. Koolibri, 2000 M.Hage, Tekstiõpetus. Ainevihik. Koolibri , 2000 T.Õunapuu, Eksamikirjand kui niidirull. Koolibri, 1998 R.Vääri, Kaunis kirjakeel väljendab eestikeelset mõtlemist. – Õpetajate Leht, 16. aprill 1999 http://www.ekk.edu.ee/valdkonnad/uldharidusvalishindamine/riigieksamite-materjalid- 2010/eesti-keel http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/Eesti_keele_riigieksam_2010_Teemad.pdf Õppematerjali koostas emakeeleõpetaja Mirja Särg

Eesti keel teise kelena

pdf

Mis on arutlev kirjand?

7.suulist kõnet iseloomustav üldsõnalisus (nt asi, panema, lööma jt) ja liigne asesõnalisus; 8.rõhusõnadega liialdamine; 9.lendsõnade ja väljendite põhjendamata kasutamine; 10.sarnaste lausekonstruktsioonide kasutamine (nt lihtlauselisus). Kasutatud allikad Eesti keel. Riigieksam 2003. Riigieksam 2004. Tallinn, 2003 Emakeel. Riigieksam 1999. Tallinn, 1999 M.Hennoste, Arukas arutleja. Virgela, 1998 M.Hennoste, Kirjutamise kunst. Künnimees, 2000 M.Hage, Tekstiõpetus. Koolibri, 2000 M.Hage, Tekstiõpetus. Ainevihik. Koolibri , 2000 T.Õunapuu, Eksamikirjand kui niidirull. Koolibri, 1998 R.Vääri, Kaunis kirjakeel väljendab eestikeelset mõtlemist. Õpetajate Leht, 16. aprill 1999 Õppematerjali koostas M.Särg

Eesti keel

docx

INIMKOMMUNIKATSIOON küsimused KT-ks

INIMKOMMUNIKATSIOON 1.Mis on inimkommunikatsioon?nimkommunikatsioon on: võime luua ja kasutada sümboleid,ühise arusaamise loomine inimeste vahel. 2.Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus?Tähtsus on et annab meile füüsilise heaolu, aitab meil end määratleda(ühiskonnas, sõprade seas jne) ning tähtis on ka tööalane kommunikatsioon. 3.Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid?Väljunditeks on arusaamine, heaolu labi inimliku kontakti, arvamuse mõjutamine, inimkommunikatsioon aitab kaasa inimsuhete paranemisele läbi positiivse usaldusliku kliima, kommunikatsioon suunab meid tegutsema. 4.Millised sõnumid on verbaalsed?Verbaalsed sõnumid: sõnad, laused ja nende tähendus tõlgenatuna keelekasutuse reeglitest, hetke konteksist, vastavalt oma kultuuriruumi arusaamadele. 5.Millised sõnumid on mitteverbaalsed?Mitteverbaalsed sõnumid= mittevokaalsed. Nendeks on nt kehakeel, näoilme, emotsioonid, normid, aeg ja ruum, suhtlemise nurk, objektide kasutamine,

Karjäärinõustamine

doc

Kontrolltöö kordamisküsimused ja vastused väljendusoskuses

INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Ühise arusaamise loomine inimeste vahel 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? *füüsiline heaolu *enesemääratlus *tööalane kommunikatsioon 3. Milline roll on teretamisel kommunikatsioonis? *esmamulje loomine 4. Milline roll on hüvastijätmisel kommunikatsioonis? 5. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid? *arusaamine *meelelahutus *arvamuse mõjutamine *paranenud suhted *tegevus 6. Millised sõnumid on verbaalsed? Sõnadega väljendatavad 7. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Muul viisil : zestid, kehaliigutused, näoilmed jms 8. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni kanalid? 9. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? *füüsilised *psühholoogilised *füsioloogilised *semantilised 10. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on tahtlik tegevus- tähelepanu, arusaamine, meeldejätmine 11. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? 12. Milline on aja roll in

Väljendusoskus

Rohkem sarnaseid