Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Taimekasvatuseksam (9)

4 HEA
Punktid

Lõik failist

1) Taimekasvatus -põllumajanduse põhiharu.Taimede tähtsus inimese elus.
Taimekasvatus on põllumaj. Peamine haru, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest CO2 ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Kogu elu Maal sõltub taimedest . Taim on sööt loomadele, seega algab loomakasvatus taimekasva-tusest. Taim on toit inimesele, kas otseselt või inimese töötatud kujul. Taim on töös-tuse tooraine , eelkõige toorainetööstusele(nt tekstiili-,farmaatsiatööstusele).Taim on inimese esteetilise külje kujundaja-ilutaimed, lillekasvatus , haljastus. Kuna inimesi on väga palju 61 miljar, on neil vaja süüa.
2) Toiduprobleem maailmas ja selle lahendamise teed.
Täna on üle 61 miljar elaniku. Aastas suureneb elanikkond tänapäeval 80 milj võrra. Kõigile on vaja toitu. Elanikke on aga maakera pindala kohta palju rohkem ja seega tekivad toiduprobleemid. Taimekasvatussaadusi tuleb toota palju kiiremini kui suureneb in arv.Lahendamise teed:
  • Rahvastikupoliitika .Praegu on teravad probleemid Lõuna- ja Kagu- Aasias. Euroopas rahvastik väheneb, aga toiduhäda pole. Aafrika rahvastik suureneb ja seal on näljahäda. Loodetakse kahekordistamist 25 aasta jooksul.
  • Maakera pindala täielikum kasutamine. Maakeral arvestatakse 13,4 miljar-st ka maismaad, mis ei ole vee all. 1,5 miljar ha põllumajanduskultuuride all-s.o ainult 1/10 maismaast. On võimalik võtta veel maismaad. Elaniku kohta on 0,4 ha haritud maad-arvatakse, et võib tõsta 0,8-ni. Mitte rohkem, sest maismaast suure osa on mäestikud ja kõrbed ja nende kasut. on seotud väga suurte kapitaalarvudega.Eestis on aga maad piisavalt. Eesti on maailmas 3. kohal(0,7 ha ühe elaniku kohta). Eestis oli 2000 a põllumaad 1,119 milj. ha. Kasutamata põllumaad 1994- 16%, 1995-96-22%,1997-21%.Need alad kasvatavad võsa. 2002 a on Eestis kasutamata 40% põllumaad.
  • Taimede produktiivsuse tõstmine. Globaalses mõttes kandub see sordiareta-misele. Taimede prod. piirab päikeseenergia kasutamise protsent. Fotosünteesiks kasvatavad taimed 0,6-0,8 %. Ideaalsetes tingimustes võib see ulatuda 3-4 %-ni. Siis taimesaaki on võimalik 5-kordseks tõsta. 1960-ndatel maisi ja nisuaretuskeskuses Mexicos N.Borlaug , kes sai sordiaretuse saagikuse suurendamise eest Nobeli preemia.Aretas nisusordid, mis andsid 2-3 Ŗ suurema saagi kui eelmised.Sordiaretuse põhimõte, et taimedel tuleb muuta üksikosade suhet. Generatiivset pinda võiks olla 50 % ja assimileerivat ka 50%.Sellel on ka omad piirid, taimel peab jääma ass.pinda. Nii võib generatiivse pinna suurus ainult ulatuda 60%-ni. Eestis on Sangaste rukkisort, mille kõrrepikkus on 2-3 m. Kõrt üritatakse lühendada, sest seda pole vaja. Suurendamiseks on saadud liikidevahelisi hübriide. TRITICALE-nisu ja rukki hübriid. TRITICUM(emassort) x SECALE(isassort)= TRITICALE.Nisu on tolmendatud rukkitolmuga. Saagikust saab suurendada veel väetamise, taimekaitse ja niisutamise teel. Need aga peagi ammenduvad.Levimas on maaviljelus-pole tegemist keskkonnaprobleemidega.Geenitehnoloogia-sellega saab 2-3 x saaki suurendada.
  • Mere orgaanilise aine kasutamine. Arvatakse, et 85 % maakeral toodetavast orgaanilisest ainest toodetakse meres. Samal ajal kasut. in sellest 1-2 %.
  • Toiduainete tootmine otseselt taimede kaudu. (väärindamata loomade kaudu). Loomade kaudu saame väärtuslikumaid toiduprodukte, kuid loom on väikese kasuteguriga, sest looma söödaenergiast läheb toodanguenergiaks suht vähe.Nt lehmale söödetud sööt läheb toodanguenergiaks ainult 15 % , veiseliha tootmisel 3-4%. Loomakasvatuse saaduste kasutegur energiaosas on keskmiselt 11%, valguosas 14%. Lehm annab aastas 5000 kg piima, 4% sellest rasva . See lehm vajab 1 ha maad. 1 ha rapsi 2000kg seemet annab 40% rasva. Seega otseselt taime kaudu on võimalik vähemalt 3 x rohkem toota, kui looma kaudu.
    3) Taimekasvatus kui teadus ja õppedistsipliin, tema seosed teiste teadusha-rudega. Taimek ülesandeks on kultuurtaimede uurimine . Liikide teisendite ja sortide mitmekesisuses. Teaduse objektiks on kultuurtaim ja taim kui tootmisvahend . Võime vaadelda kui laiemas mõttes teadust-hõlmab selliseid kultuure, mis pole põllul kasvatatavad- aiakultuurid.Taimekasvatus laiemas tähenduses: haljastus(puud, põõsad lilled),metsandus(puud),rohumaaviljelus( heintaimed ),aiandus(lilled,dekor. taimed).Kitsamas mõistes on taimekasvatus teadus, mis hõlmab põllukultuure. Taimekasvatus käsitleb õppedistsipliinina nende
  • Vasakule Paremale
    Taimekasvatuseksam #1 Taimekasvatuseksam #2 Taimekasvatuseksam #3 Taimekasvatuseksam #4 Taimekasvatuseksam #5 Taimekasvatuseksam #6 Taimekasvatuseksam #7 Taimekasvatuseksam #8 Taimekasvatuseksam #9 Taimekasvatuseksam #10 Taimekasvatuseksam #11 Taimekasvatuseksam #12 Taimekasvatuseksam #13 Taimekasvatuseksam #14 Taimekasvatuseksam #15 Taimekasvatuseksam #16 Taimekasvatuseksam #17 Taimekasvatuseksam #18 Taimekasvatuseksam #19
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-03-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 228 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 9 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor katz87 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    18
    doc

    Taimekasvatuse eksam

    väikese kasuteguriga, sest looma söödaenergiast läheb toodanguenergiaks suht vähe.Nt lehmale söödetud sööt läheb toodanguenergiaks ainult 15 % , veiseliha tootmisel 3-4%. Loomakasvatuse saaduste kasutegur energiaosas on keskmiselt 11%, valguosas 14%. Lehm annab aastas 5000 kg piima, 4% sellest rasva . See lehm vajab 1 ha maad. 1 ha rapsi 2000kg seemet annab 40% rasva. Seega otseselt taime kaudu on võimalik vähemalt 3 x rohkem toota, kui looma kaudu. 3) Taimekasvatus kui teadus ja õppedistsipliin, tema seosed teiste teadusha- rudega. Taimek ülesandeks on kultuurtaimede uurimine. Liikide teisendite ja sortide mitmekesisuses. Teaduse objektiks on kultuurtaim ja taim kui tootmisvahend. Võime vaadelda kui laiemas mõttes teadust-hõlmab selliseid kultuure, mis pole põllul kasvatatavad- aiakultuurid.Taimekasvatus laiemas tähenduses: haljastus(puud, põõsad lilled),metsandus(puud),rohumaaviljelus(heintaimed),aiandus(lilled,dekor. taimed)

    Kategoriseerimata
    thumbnail
    9
    doc

    Taimekasvatuse kordamine

    TAIMEKASVATUS KORDAMISKÜSIMUSED 1.Kultuurtaimede saagi organid 1.JUUR-peet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur 2.VARS-kõrrelised ja liblikõielised 3.VÕRSE OSAD Hüpokotüül-peet, kaalikas, naeris Vars-nuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep Leht-salat, spinat Lehe osad-seller, tubakas, sibul 4.ÕIED-lillkapsas, brokkolikapsas, humal 5.SEEMNED JA VILJAD-teraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad (hästisäilitatavad võrreldes teiste taime osadega) 2.Teraviljade külvisenormid (kg/ha) ja 1000 seemne mass (g) Külvisenormi all mõistetakse pinnaseühikule külvatavate idanevate seemnete arvu või külvise massi kg/ha. Esimesel juhul näidatakse idanevate seemnete arv 1 m 2 kohta. Kaaluline külvisenorm kilogrammides hektarile arvutatakse pinnaühikule külvatavate idanevate seemnete alusel, kusjuures arvestatakse seemnepartii seemnete suurust (100 seemne massi g) ja külvieväärtust. Pinnaühikule külvatavate seemnete arvust

    Taimekasvatus
    thumbnail
    20
    docx

    Taimekasvatuse üldkursus

    tingimustes (kasvuhoonetes, kliimakambrites) · Nõukatsete tulemused pole otseselt põllutingimuste rakendatavad 3. Tootmiskatsete meetod - korraldatakse suurtel pindadel tootmistingimustes kõige perspektiivsemate katse variantidega Taimekasvatus sai alguse subtroopilises kliimavöötmes. Vanemad taimekasvatuse piirkonnad olid Hiina, India , Iraan ja Mehhiko ning Peruu. Kesk-Aasias ja Taga-Kaukaasiassai taimekasvatus alguse 7-6 tuhat aastat e.m.a., Volga- ja Kubanimaal 4-3 tuhat aastat e.m.a. Igas piirkonnas oli juhtivaks kultuuriks erinev kultuur: · Kaug-Idas - riis · Lähis-Idas ja Kesk-Aasias - nisu ja oder, · Aafrikas - sorgo · Ameerikas ­ mais Üle 80% põllukultuuridest pärinevad Vanast Maailmast ­ Aasiast, Aafrikast, Euroopast Taimekasvatuse lähituleviku põhisuunad 1. Tootmine muutub tööstuslikumaks 2. Suureneb keskkonnakaitse roll 3. Täppis- ja informatiiv-intensiivviljelus. 4

    Taimekasvatus
    thumbnail
    36
    doc

    Taimekasvatuse eksami kordamisküsimused

    Taimekasvatuse areng ja lähitulevik, taimekasvatuses kasutatavad uurimismeetodid Taimi hakati kasvatama juba kiviajal. Taimekasvatus sai alguse subtroopilises kliimavöötmes. Vanemad taimekasvatuse piirkonnad olid Hiina, India , Iraan , Süüria ja Mehhiko ning Peruu. Kesk-Aasias ja Taga-Kaukaasias. sai taimekasvatus alguse 7-6 tuhat aastat e.m.a., Volga- ja Kubanimaal 4-3 tuhat aastat e.m.a. Igas piirkonnas oli juhtivaks kultuuriks erinev kultuur: · Kaug-Idas - riis · Lähis-Idas ja Kesk-Aasias - nisu ja oder, · Aafrikas - sorgo · Ameerikas ­ mais 1. Põldkatsete meetod - uuritakse sordi, külvise kvaliteedi, külviaja, külviviisi jms. mõju saagile ja selle kvaliteedile Põldkatsete puuduseks on töömahukus ja kordumatus täpselt samasuguste tingimuste puudumise tõttu 2

    Taimekasvatus
    thumbnail
    10
    docx

    Taimekasvatuse üldkursus.

    TERAVILJAD.Kordamine taimekasvatuse üldkursuse eksamiks HMK katteseemnetaimed Klass Üheidulehelised Selts Kõrrelised Sugukond kõrrelised Teraviljad jagatakse kahte rühma nende bioloogiliste, morfoloogiliste ja majanduslike omaduste järgi: soojanõue, niiskus, reageerimine päeva pikkusele, tera pikivao ( keskvao ) esinemine, idujuurte arv, algarenemine, tali- ja suvivormide esinemine. Tüüpilised ehk I rühma teraviljad : Nisu, oder, rukis, kaer Hirsilaadsed ehk II rühma teraviljad : Mais, hirss, sorgo, riis Roheline revolutsioon : Roheline revolutsioon oli 1940ndatest kuni 1970ndate lõpuni arengumaades toimunud põllumajandustoodangu järsk suurenemine. Rohelise revolutsiooni tegi võimalikuks uute ja produktiivsete taimesortide (eeskätt teraviljasortide) kasutuselevõtuga. Rohelise revolutsiooni "isaks" on nimetatud USA agronoomi Norman Borlaugi ( tegeles uute nisu sortide aretamisega , mille tulemusel nisu sordid saavutasid hea seisukindluse ja kõrge saagipotensiaali.

    Teraviljakasvatus
    thumbnail
    6
    doc

    Kordamisküsimustele vastused

    1.Kultuurtaimede saagi organid: Kõrrelised teraviljad: juured (1 kuni mitu idujuurealget, valdava osa juurestikust moodustavad lisajuured, millest moodustub narmasjuurestik), kõrs (koosneb lühikestest jäikadest paksenenud kõrresõlmedest ja 5-7 pikast õõnsast torujast sõlmevahest), õied (koondunud väheõelisteks pähikuteks), leht (kinnitub igale kõrresõlmele, lehetupp ümbritseb kõrt ja toetab seda). Kartul: mullapealsed organid - vars, leht, puhmas, õisik, vili; mullasisesed organid: juurestik, stoolon, kartuli pesa. Juurviljad: pea, kael, pärisjuur, juured 1.juurpeet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur (mingi joonis on ka siin juures veel tegelt) 2.varskõrrelised ja liblikõielised 3.võrse osad ¤ hüpokotüül peet, kaalikas, naeris ¤ varsnuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep ¤ lehtsalat, spinat ¤ lehe osadseller, tubakas, sibul 4.õiedlillkapsas, brokkoli kapsas, humal 5.seemned ja viljadteraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköö

    Taimekasvatus
    thumbnail
    7
    doc

    Taimekasvatus (kordamisküsimised)

    Taimekasvatuse kordamisküsimused 1. Kultuurtaimede saagi organid. 1. Juur: peet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur 2. Vars: kõrrelised ja liblikõielised 3. Võrse osad - hüpokotüül: peet, kaalikas, naeris - vars: nuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep - leht: salat, spinat - lehe osad: seller, tubakas, sibul 4. Õied: lillkapsas, brokkoli kapsas, humal 5. Seemned ja viljad: teraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad. See osa on hästisäilitav võrreldes teiste taime osadega. 2. Teraviljade külvisenormid ja 1000 s.m. Teravili Külvisenorm 1000 s.m. (kg/ha) Varajane oder 200-250 Keskvalmiv oder 220-280 Kaer 220-260 Suvinisu 260-300 Talinisu 230-260 Talirukis 195-215 Talitriticale 200 Tatar 80-90 3. Suvir

    Teraviljakasvatus
    thumbnail
    7
    doc

    Kartul ja selle kasvatamine

    KARTUL KARTULI TÄHTSUS Kartul on tähtis toiduaine inimesele ja vajalik tooraine tärklise ning piirituse tööstusele. Kartulimugulad sisaldavad rohkesti vitamiine mineraal ja teisi inimorganismile vajalike aineid (C ja B-rühma vitamiinid). Kartulimugulate keemiline koostis Koostisosa Sisaldus, % Vesi 77,6 Kuivaine: 22,4 N-ta ekstraktiivained 19,0 Toorproteiin 1,7 Rasv 0,1 Toorkiud 0,6 Tuhk 1,0 Kartuli levik. On pärit Lõuna ja Kesk-Ameerikast. Kasutusele võeti kartul arvatavasti juba 7000 aastat tagasi. Teistesse maadesse hakkas levima 16. saj keskpaigast hispaanlastest meresõitjate kaudu. 16.sajandi lõpp ja 17.saj alguses levis mööda Euroopat Iiri ja Inglismaale. Ja sealt juba Põhja Ameerikasse. Eestisse jõudis kartul 1740...1760. Alguses levis ta mõisaaedade

    Teraviljakasvatus




    Meedia

    Kommentaarid (9)

    tuulih profiilipilt
    tuuli hallik: kahjuks polnud see, mida mina otsisin, aga muidu tundub hea põhjalik material olema
    11:49 14-01-2012
    mukk1551 profiilipilt
    mukk1551: oli tõesti abi ja päris hästi tehtud
    22:53 13-01-2013
    oll4444 profiilipilt
    Oll Punk: Väga hea ja kasutatav materjal.
    16:14 10-03-2010



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun