7
D
Common rail diisel Sissejuhatus Võrreldes bensiinimootori tööpõhimõttega, on diiselmootoril järgmised olulised erinevused: Tööprotsess silindris toimub alati õhu ülejäägiga Silindrisse moodustunud küttesegu süüdatakse kuumusega, mis tekib õhu kokkusurumisest survetakti lõpus: kütus pihustatakse kuuma õhu sisse ning üheaegselt segu moodustumisega toimub ka selle segu süttimine. Väntvõlli pöörlemissagedust reguleeritakse silindritesse pihustatava kütuse kogusega. Sissejuhatus Diiselmootorite areng Mootorite tootjad peavad paratamatult arvestama klientide nõudmistega, mis põhiliselt seisnevad: madalas kütusekulus piisavas võimsuses mootori kohanemisvõimes mitmesuguste kasutustingimustega madalas müratasemes jne. Kaasaegsete automootorite, sealhulgas ka diiselmootorite areng ongi suunatud ülaltoodud nõudmiste kohandamises mitmesuguste keskkonnakaitseliste nõudmistega. Kõike seda arvesse v?
Common rail diisel Sissejuhatus Võrreldes bensiinimootori tööpõhimõttega, on diiselmootoril järgmised olulised erinevused: Tööprotsess silindris toimub alati õhu ülejäägiga Silindrisse moodustunud küttesegu süüdatakse kuumusega, mis tekib õhu kokkusurumisest survetakti lõpus: kütus pihustatakse kuuma õhu sisse ning üheaegselt segu moodustumisega toimub ka selle segu süttimine. Väntvõlli pöörlemissagedust reguleeritakse silindritesse pihustatava kütuse kogusega. Sissejuhatus Diiselmootorite areng Mootorite tootjad peavad paratamatult arvestama klientide nõudmistega, mis põhiliselt seisnevad: madalas kütusekulus piisavas võimsuses mootori kohanemisvõimes mitmesuguste kasutustingimustega madalas müratasemes jne. Kaasaegsete automootorite, sealhulgas ka diiselmootorite areng ongi suunatud ülaltoodud nõudmiste kohandamises mitmesuguste keskkonnakaitseliste nõudmistega. Kõike seda arvesse v?
Nendest ühenditest kõige ohtlikum on NO, mis on väga mürgine. Juhtides töötava mootori silindritesse puhta õhu hulka heitgaasi, vähendatakse seal hapniku kontsentratsiooni ja väheneb ka töösegu põlemistemperatuur. See kõik vähendab NOx kon- tsentratsiooni heitgaasis. NOx kontsentratsioon sõltub põlemistemperatuu-rist kuupfunktsioonis. · TAHMAFILTRID · Diiselmootorite heitgaaside koostises on keskkonnale ohtlikumaks komponendiks tahm (puhas süsinik). Kaasaegsetel diiselmootoritel on karme saastenõudeid arvestades hakatud tahma koguma filtritesse, kus hiljem see töö käigus põletatakse. Diiselmootorites koguneb tahm filtrisse, mille esi- ja tagumises otsas on erilised rõhuandurid. Need annavad heitgaasi rõhu kohta signaali mootori arvutisse: kui rõhkude erinevus muutub väga suureks, on see signaaliks filtri ummistumisest tahmaosakestega. Sellisel juhul rakendab mootori arvuti nn
OLULISEMATE ANDURITE TÖÖPÕHIMÕTE Mootorielektroonika seadmetest moodustavad andurid ühe suurema osa. Järgnevalt ongi toodud olulisemate andurite tööpõhimõtete kirjeldused. Temperatuuriandurid Temperatuuriandureid kohtab mootori jahutusvedeliku temperatuurianduritena, mootoriõli temperatuurianduritena, silindritele antava õhu temperatuurianduritena jne. Reeglina on need termistortüüpi andurid, mille põhiosaks on pooljuht, mida kutsutakse termistoriks. Selle pooljuhi omaduseks on temperatuuri tõustes vähendada oma elektrilist takistust. Termistor 100000 90000 80000 70000 Résistance en ohms 60000 J
E-koolitus aines „Juhtim isseadmed ja veermik“ Juhtimisseadm ed Käesolevas koolitusmaterjalis on juhtimisseadmete all mõeldud sõiduauto rooliseadet. Rooliseadme ülesandeks on võimaldada auto liikumise ajal tema liikumissuunda muuta. Sõiduautodel mõjutab rooliseade liikumissuuna muutmiseks esirattaid. Rooliseade koosneb: 1. Roolimehhanism koos roolirattaga 2. Roolivõimendi 3. Rooliajam 1 – roolivõll ja rooliratas, 2 – roolimehhanism (hammaslattajam), 3 – käänmiku hoob, 4 – kuulliigend, 5 – reguleeritav otsik, 6 – hammaslatt, 7 – roolimehhanismi väljund, 8 – kardaanliigend. 1 – käändhoob, 2 – roolimehhanism, 3 – roolihoob, 4 – pendelhoob, 5 – käänmik, 6 – külgvarras, 7 – põikvarras, 8 – kuulliigend, 9 – külgvarras, 10 - kuulliigend Rataste pööramisel peavad kõikide rataste teljed lõikuma ühes punktis. See saavutatakse rooliajami varraste abil. Näiteks:
E1on sarnane CCMC D4 nõuetega, sobib vanematele mootoritele kergemates tingimustes E2-kvaliteetne tavaõli, on selle rühma tipptase E3-sarnane CCMC D5 nõuetega, on selle rühma tipptase. Mootoriõlide tähistus SAE 10W -30näitab: Sae-ameerika Autoinseneride Ühing, millele järgnevad arvud iseloomustavad õli viskoossuust W-talveõli tunnus Diiselmootori toitesüsteem Surve tekitamiseks vaja eraldi pumpa (kõrgrõhupump). Õhufilter Korras filter peab tolmu nii hästi, et see vähendab kolbide ja silindrite kulumist mitukümmend korda. Filtri keres asub kuiv filterelement, mille filtreeriv osa on kahe metall- või plastrõnga vahele pigistatud poorne volditud paber, mida ümbritseb nailonvatt. Elemendist läheb läbi kogu mootorisse ja kompressorisse juhitav õhk. Osadel veoautodel on filtri õhuvõtturis lisaks tsentrifugaalne eelfilter, kus õhk saab püürisliikumise ja suuremad tolmu- ning mustuseosakesed langevad filtri põhja
või hõrenduse andurit (MAP-mass air flow) Koostage süütesüsteemi skeem: 15 Joonis 2. Süütesüsteem Süütejärjekord Antud mootoril määrab süütejärjekorra jagaja. Milleks on siis 1-3-4-2. 16 Toitesüsteem Joonis 3. Toitesüsteem A- Bensiini paak B- Kütuse filter C- Kütuse rõhuregulaator D- Bensiiniaurude kogumise paak E- Kütuse latt 1210- Kütuse pump Kuidas sõltub kütuse rõhk hõrendusest sisselaskekollektoris? Miks on see vajalik? Kütuse rõhuregulaator asetseb kütuselati küljes, mis reguleerib kütuse tagasi voolu bensiini paaki. Rõhku reguleeritakse rõhuregulaatoriga ning seda juhitakse sisselaskekollektori hõrendusega. Kui hõrendus sisselaskekollektoris suureneb tähendab see, et pihustatava kütuse
õlivoolu osatähtsus süsteemi töötamise ajal on suur ja kasutusel on muudetava tootlikkusega mahtpumbad. Hüdrodünaamilise süsteemi korral on olukord otse vastupidine, siin on oluline õli rõhk, kasutatakse õli kineetilist energiat. Et aga traktori jõuülekanne on seotud pöördemomendiga, on siia otstarbekas valida hüdrostaatiline ülekanne. Jõuülekanne koosneb järgmistest põhiagregaatidest: õlipaak, pump, jahuti, torustik, filter, juhtimissüsteem, üks või mitu hüdromootorit. Pump käivitatakse tavaliselt diislilt ja õli juhitakse torude, voolikute abil kas ühe või mitme hüdromootorini, mis on õli voolusüsteemi ühendatud kas järjestikku või paralleelselt. Õli jahutamine toimub eraldi ringi kaudu, lisaks juhitakse õli alati ka läbi filtri, et eemaldada mehhaanilisi lisandeid ja muid setteid. Pumbad ja üldjuhul ka hüdromootorid on siin kolb-tüüpi; nad on oma ehituselt küllaltki sarnased. Pumba ehituses
Kõik kommentaarid