Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Suhtarvude analüüs 1 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

SUHTARVUDE ANALÜÜS
  • Maksevõime ja likviidsuse analüüs
    a) Käibekapital- summa, mille võrra käibevarade maksumus ületab lühiajaliste kohustuste summat.
    Käibekapital=käibevara-lühiajalised kohustused
    b) Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja kajastab ettevõtte võimet katta krediitorite lühiajalised nõuded käibevaraga.
    Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja=käibevara/lühiajalised kohustused
    c) Antud ettevõtte võlakordaja on pikaajalise makse suhtarv.
    Antud ettevõtte võlakordaja=kogu võlgnevus/ varad ehk kohustused kokku/ varad (aktiva)
    d) Omakapitali võlasiduvus näitab, kui palju on võõrkapitali.
    Omakapitali võlasiduvus=kogu võlgnevus/ omakapital ehk kohustused kokku/omakapital
    e) Soliidsusekordaja näitab, kui palju ettevõtte omanikud on panustanud ettevõttesse.
    Soliidsuskordaja =omakapital/varad ehk omakapital/(omakapital+kohustused)
    Arvutused:
    2009.a.
    a) Käibekapital: 5 519 079 - 1 514 478 = 4 004 601
    b) Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja: 5 519 079 /
  • Vasakule Paremale
    Suhtarvude analüüs 1 #1 Suhtarvude analüüs 1 #2 Suhtarvude analüüs 1 #3 Suhtarvude analüüs 1 #4 Suhtarvude analüüs 1 #5 Suhtarvude analüüs 1 #6 Suhtarvude analüüs 1 #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-05-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 147 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor ookami Õppematerjali autor
    arvutused koos analüüsiga

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    8
    docx

    Majandusarvestus

    Varade rentaablus näitab varadesse tehtud investeeringute tasuvust EBIT varade rentaablus= keskmine koguvara Omakapitali rentaablus näitab aktsionäride investeerinute tasuvust ja aitab otsustada ettevõtte juhtimise efektiivsuse üle. puhaskasum−eelisaktsiate dividendid omakapitali rentaablus= keskmine omakapital Suhtarvuanalüüsi puudused: - Suhtarv iseenesest ei peegelda selle koostisosade kvaliteeti - Suhtarvud kajastavad möödunud tehinguid, tingimusi ja sündmuseid - Ettevõtete vahel võivad olla erinevused arvestusmeetodites - Suhtarvud ei kajasta turuväärtust ja tegelikke hindu - Suhtarvude analüüs eeldab võrdlust, kuid milega võrrelda? - Suhtarvusid mõjutavad majandustegevuse sesoonsus ja tsüklilisus - Paljud suhtarvud on manipuleeritavad – püütakse ennast näidata paremast valguses

    Majandus
    thumbnail
    5
    docx

    Finantsaruannete analüüs

    Finantsaruannete analüüs Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Finantsaruaruannete analüüsi meetodid 3 Suhtarvude analüüs 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead finantsaruannete analüüsimeetodeid; ·tead millega võrreldakse tulemusi; ·tead mida tähendab likviidsus, rentaablus; ·oskad arvutada erinevaid suhtarve. 2 Finantsaruaruannete analüüsi meetodid Äriühingud koostavad finantsaruandeid üldkehtivate reeglite alusel. Reeglite järgimine annab võimaluse võrrelda ettevõtete tulemusi ning hinnata ettevõtte seisundit. Peamised finantsaruanded on:

    Majandusarvestus
    thumbnail
    4
    doc

    Rahandusotsused kodutöö nr 1

    3)Varude käibekordaja = müügitulu / varud => Varud = müügitulu / varude käibekordaja = 9 000 000 / 6 = 1 500 000 eurot Ülesanne 3: Aktsiaseltsi Q aktsia turuhind on 200 eurot, mis annab P/E suhte väärtuseks 0,2. Milline on varade puhasrentaablus selles ettevõttes, kui ettevõttel on 100 lihtaktsiat, omakapitali (puhas)rentaablus on 20% ja omakapitali osakaal bilansis on 40%? Lahendus: P/E suhte väärtus e. Aktsia hinnasiduvuse suhtarv (aktsia turuhind/kasum aktsia kohta): 0,2 0,2 = 200/Kasum aktsia kohta => Kasum aktsia kohta = 200/0,2 = 1000 Kasum aktsia kohta(EPS) = puhaskasum/aktsiate arv =>Puhaskasum = kasum aktsia kohta * aktsiate arv = 1000 * 100 = 100 000 Omakapitali rentaablus e ROE (puhaskasum/omakapital): 20% 0,2 = puhaskasum/omakapital => omakapital = puhaskasum/0,2 = 100 000/0,2 = 500 000 Kui omakapital moodustab firma varadest 40%, siis varsid on kokku: (500 000 * 100)/40 = 1 250 000

    Raha ja pangandus
    thumbnail
    4
    doc

    Majandusarvestuse mõisted

    LÜHIAJALISTE VÕLGNEVUSTE KATTEKORDAJA kajastab ettevõtte võimet katta kreeditoride lühiajalised nõuded käibevaraga. TOOTMISVARUDEGA KAETUSE KORDAJA näitab, kui suur osa lühiajalistest kohustustest on kaetud ainult varudega. MAKSEVÕIME KORDAJA leidmisel lähtutakse enamlikviidsetest varadest. MAKSEVALMIDUSE KORDAJA näitab, millise osa lühiajalistest kohustustest on firma võimeline kohe tasuma. TEGEVUSTULEMUSE ANALÜÜS Tegevustulemuse e esmase efektiivsuse analüüs vaatleb kuidas ettevte on kasutanud oma varasid esmaste tegevustulemuste - kulude ja tulude - loomisel. DEBITOORSE VÕLGNEVUSE KÄIBESAGEDUS näitab, mitu korda keskmiselt ületab käive debitoorset võlgnevust. Näitaja pöördväärtus kajastab käibe osa, mis keskmiselt on debitoorses võlgnevuses. DEBITOORSE VÕLGNEVUSE KÄIBEVÄLDE näitab keskmist nõuete laekumise aega (päevades). VARUDE KÄIBEKORDAJA näitab varude kasutamise ja müügi efektiivsust

    Majandusarvestuse alused
    thumbnail
    26
    docx

    Finantsanalüüs (praktikaaruanne)

    ICT Support OÜ varustab ettevõtteid vajalike IT seadmetega ning esindab Raritan KVM ja Remote Power seadmete tootjat Eestis. 1 FINANTSANALÜÜSI EESMÄRK JA INFOALLIKAD Finantsanalüüsi eesmärk seisneb erinevate näitajate arvutamises ja nende analüüsimises. Käesoleva praktikaaruande eesmärk on koostada ICT Support OÜ müügitulu, likviidsuse, varude kasutamise, ostjatelt laekumata arvete, kapitali struktuuri ja ettevõtte tulukuse analüüs ning lõpuks, toetudes eelnevate andmete analüüsile, anda ettevõttele hinnang ning teha ettepanekuid efektiivsemaks majandamiseks. Infoallikateks kasutas autor nelja järjestikuse aasta (2009 ­ 2012) bilanssi, kasumiaruannet ning rahavoogude aruannet koos lisadega. 2 MÜÜGITULU ANALÜÜS Müügitulu analüüs kujutab endast analüüsi ettevõtte müügitulust nelja aasta lõikes, mille tulemusena on võimalik aru saada, kui palju on see kasvanud või kahanenud. Müügitulu

    Finantsanalüüs
    thumbnail
    44
    docx

    FINANTSARUANDLUSE ANALÜÜSI KODUTÖÖ TALLINNA KAUBAMAJA AS BAASIL

    osakaalu suurenemisega käibevarast. Bilansi vertikaalanalüüsi jaoks arvutatakse bilansi näitajate osakaal protsendina baasnäitajast, milleks on passiva/aktiva kogusumma. Aktiva poolel on baasnäitajaks koguvara, millest arvutatakse teiste aktivakirjetem, osatähtsus koguvarast. See annab hea ülevaate ettevõtte varade struktuurist ja võimaldab avastada probleeme, mis absoluutsummade puhul võiksid jääda märkamatuks. Samuti võimaldab analüüs süveneda ettevõtte likviidsusesse, võrreldes ostjatelt laekumata arvete või varude osatähtsust koguvarast ja võrrelda seda käibevarade osatähtsusega. Passiva poolel võetakse baasnäitajaks kohustuste ja omakapitali kogusumma. Analüüsitakse lühiajaliste ja pikaajaliste kohustuste osatähtsust ning võrreldakse omakapitali osatähtsusega. Kohustuste osakaalu on aastast aastasse kokku vähendatud 28 262 €, tänu millele on kasvanud omakapitali osakaal üle 50%

    Majandusarvestus
    thumbnail
    28
    xlsx

    Finantsi 2 praks(analüüs)

    71 313,6 57 340,5 14 309,6 10 811,5 57 004,0 46 529,0 186 0 160 160 1536,1 10958,9 -1376,1 -10798,9 MAKSEVÕIME ehk LIKVIIDSUSE SUHTARVUD (LIQUIDITY RATIOS) Maksevõime analüüsi eesmärgiks on välja selgitada, kas ettevõtte on maksevõimeline. Selleks tuleb arvutada likviidsussuhtarvud, mis näitavad ettevõtte võ igapäevase majandustegevuse käigus lühiajaliste kohustuste eest. Maksevõime analüüs tehakse bilansi andmetel ja seega arvutatud suhtarvud näitavad o *Maksevõime kordaja (Current Ratio) * näitajat nimetatakse ka: lühiajalise võlgnevuse kattekordaja Selle suhtarvu abil saab hinnata ettevõtte maksevõimet momendi seisul. Maksevõime üldine tase näitab olemasolevate käibevarade võimet katta praegusi krooni ulatuses on olemas käibevara ühe krooni lühiajaliste kohustuste tasumiseks *Kiirmaksevõime (Current Ratio; Acid Test)

    Finantsjuhtimine
    thumbnail
    26
    ppt

    Vabaaine majanduses - bilanss

    Vabaaine majanduses Bilansi analüüs 7.tund Bilansi analüüs Klassikaliselt on arenenud kapitalituruga majanduses äriühingutega seotud huvigruppideks majapidamised, kes finantsvahendajate abil on äriühingutega seotud peamiselt kapitali ja informatsiooni liikumise kaudu. Seetõttu peetakse traditsiooniliselt äriühingu peamisteks huvigruppideks investoreid ja kreeditore ning finantsaruannetes sisalduvad andmed peavad andma nimetatud huvigruppidele neile vajalikku informatsiooni analüüsi teostamiseks ja otsuste langetamiseks. Bilansi analüüs

    Majandus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun