Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Spartacus (5)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist



SPARTACUS


  • PEATÜKK
    Jutustus algas 10. Novembril 675.aastal (78.a. e.m.a.). Enam kui sada tuhat kodanikku oli kogunenud Suurde Tsirkusesse vaatama Lucius Cornelius Sulla Õnneliku, Itaalia valitseja poolt korraldatud gladiaatorite võitlust vaatama. Kuna vaatemängud kestsid tunde, tõi lihtrahvas pidustustele oma toidu kaasa. Ülipeened ja tähtsad rahameeste, ratsanike ja patriitside perekonnad kogunesid elavalt vestlevaisse gruppidesse.
    Triumfivärava lähedal kolmandas reas istus kahe kavaleri vahel haruldaselt ilus naine, Valeria . Alles mõni kuu tagasi oli Valeria hüljatud oma mehe poolt. Teda peeti ka kombelõdvaks naiseks . Kummalgi pool Valeriat istusid Aelvius Medullius ja Marcus Decius Caedicius. Viimane raiskas poole oma päevast maitsvate roogade nautimisele ja teise poole pühendas ta mõtteile õhtusest söömaajast. Nende juurde tuli hiljem ka Quintus Hortensius, kes oli kuulus oma kõneosavuse ja näitlemisoskuste poolest.
    Seni kui pealtvaatajad ootasid konsulite ja Sulla saabumist, vehklesid areenil gladiaatoriõpilased – triod, võideldes kiiduväärse õhinaga järeletehtud nuiade ja puust mõõkadega, kuid ilma endale kahju tegemata. Kui amfiteatrisse astus Gnaeus Pompeius , kostus üle teatri üldine käteplagin ja hüüded tema auks. Pärast teda ilmusid konsulid oppidumi rõdule ning kõik pealtvaatajad tõusid, avaldades sellega austust kõrgeima võimu vastu. Sellega lõpetasid õpilased vehklemise ning gladiaatorid ootasid Lucius Cornelius Sullat, kes oli diktaatoritiitli maha pannud , kuid oli endiselt Rooma ülemvalitseja. Sulla saabumisega algas etendus.
    Sada gladiaatorit väljusid kongidest, rivistusid kolonni ja hakkasid ümber areeni sammuma. Esimeses reas
  • Vasakule Paremale
    Spartacus #1 Spartacus #2 Spartacus #3 Spartacus #4 Spartacus #5 Spartacus #6 Spartacus #7 Spartacus #8 Spartacus #9 Spartacus #10 Spartacus #11 Spartacus #12 Spartacus #13 Spartacus #14 Spartacus #15 Spartacus #16
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-10-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 59 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor silviaxe Õppematerjali autor
    Põhjalikum kokkuvõte Rafaello Giovagnoli raamatust "Spartacus". (Igast peatükist on eraldi kokkuvõte.)

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    22
    docx

    Rafaello Giovagnoli "Spartacus"

    mis algas sel hetkel kolmekümne traaklase ja kolmekümne samniidi vahel. Kõnelused ja müra lõppesid. Kõik pilgud pöördusid võitlejaile. Polnud viite minutitki, kui areenil voolas juba veri. Sedamööda kuidas gladiaatorite read hõrenesid, kostis ikka sagedamini pealtvaatajate käteplaginat, kisa ja ergutushüüdeid. Tunni aja pärast hakkas lahing lõpule jõudma. Seitse samniiti olid kolm traaklast ümber piiranud. Nende kolme traaklase hulgas oli Spartacus. Spartacus oli umbes kolmekümne aastane mehine mees, kes sattunud vangi, arvati ta tema jõu ja vapruse tõttu leegioni, kus ta paistis silma igal pool. Ta määrati dekaaniks. Spartacus sai oma isamaa eest võideldes haavata ning võeti roomlaste poolt uuesti vangi, seejärel mõisteti ta teenima gladioaatorina. Tänu seninähtamatule osavusele oli Spartacus selles pikas, üle tunni kestnud võitluses saanud vaid kolm kriimustust ning seisis üksi nelja tugeva vastase vastu

    Kunstiajalugu
    thumbnail
    3
    doc

    Spartacus

    Spartacus Vana-Rooma gladiaator ja orjade ülestõusu juht (?-70 eKr) Mõned tänapäeva ajaloolased arvavad, et Spartacus pole tema pärisnimi, see oli hüüdnimi, mis anti kõige jõulisemale, tugevamale ja autoriteetsemale orjale, kellest oli kujunenud teiste eestvedaja ning kel olid ka head sõjapidamise kogemused. Spartacus oli pärit Traakiast, samalt maalt, millest üks kuulub tänapäeval Kreekale ja teine osa Bulgaariale. Kahjuks pole ajalugu jätnud mingeid andmeid Spartacuse päritolu kohta. On avaldatud arvamust, et

    Ajalugu
    thumbnail
    2
    doc

    Spartacus ja Julius Caesar

    Spartacus Spartacus pärines Traakiast ( tänapäeva Bulgaariast ) . Ta pandi gladiaatorite kooli , kus ta sai gladiaatorite treeneriks ning temast peeti väga lugu . Aastal 73 eKr põgenes Spartacus koos mitme gladiaatoriga koolist . Nad varjasid ennast Vesuuvi mäel . Peagi piirasid roomlased Vesuuvi ümber ning ootasid lootes , et põgenike leeris saab toit otsa ning nad on sunnitud alla tulema . Kuid gladiaatorid olid olid kavalad ning valmistasid endale metsviinapuu väätidest redelid ning ronisid mööda järsku kaljuseina alla ja ründasid roomlaste väge ja lõid selle puruks . Pärast seda põgenes kõikjalt orje Spartacuse juurde ning varsti oli neid seal juba kümneid tuhandeid

    Ajalugu
    thumbnail
    6
    doc

    Vana-Rooma ajaloost. Gladiaatorid

    omamisest. Enne oma surma oli tema gladiaatorikasarmutes umbes 5000 erineval tasemel võitlejat. Keisri kasarmud olid poolriigistatud asustused, selle staatusega kaasnes valitseja kontroll gladiaatoritega tehtavate tehingute üle. Keiser Nero nägi gladiaatorites endale ustavat sõjalist jõudu(1). Sõjalist jõudu ja sellega kaasnevat võimu hakkasid tunnetama ka gladiaatorid ise. Tuntuim näide selle kohta on meil gladiaator Spartacuse näol. Spartacus oli gladiaator Capua gladiaatorite koolis. 73. e.Kr põgenes koolist Spartacuse eestvedamisel umbes 70 gladiaatorit. Nad moodustasid armee, mis suurenes lühikese ajani kümnete tuhandete meesteni. Sellega kutsus Spartacus esile ühe Vana-Rooma suurima orjademässu (4)(6). Peale orjade enda moodustatud mässuliste armee teenis palju gladiaatoreid sõjaväes aga ka Rooma impeeriumi huve. Gladiaatorid olid vastupidavad, kartmatud ja valmis eesmärgi nimel surmani võitlema.

    Ajalugu
    thumbnail
    24
    doc

    Vana-Rooma

    Vana-Rooma 11.a kl. 1. Tõlgi roomlastele arusaadavasse keelde, lisa valdkond. Zeus- Jupiter - peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal Hera- Juno – Jupiteri naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna Poseidon-Neptunus – Jupiteri vend, merejumal Dionysos-Bacchus-veinijumal Paan-Faunus-kitsekarjuste ning lamburite jumal Hermes- Mercurius – Jupiteri poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal Hephaistos- Vulcanus – Juno poeg, tule- ja sepatööjumal Artemis- Diana- Jupiteri tütar, Apollo õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna Athena- Minerva - Jupiteri tütar, tarkusejumalanna 2. Marius- Gaius Marius oli Vana-Rooma riigimees ja sõjaväelane. Hannibal- oli Kartaago väejuht. Teda peetakse üheks ajaloo andekaimaks väejuhiks. Octavius- Augustus sündis Roomas nimega Gaius Octavius Thurinus, ta oli esimene Rooma keiser. Cicero- Marcus Tullius Cicero oli Vana-Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Teda peetakse üheks suurimaks rooma oraatoriks ja kirjani

    Ajalugu
    thumbnail
    5
    pdf

    Kreeta, Kreeka, Rooma, Hellenism, Itaalia.

    Pompeius ja Ceasar olid kaks kõige mõjukamat väepealikku. Pompeiusel senati toetus. Ceasar lihtrahava toetus. Spartacuse ülestõus Kes ta on ja millega sai tuntuks? Pompeius - Rooma väejuht. Kuulasks sai võiduga Vahemere piraatide üle ja idaalade vallutustega: Väike-Aasia, Süüria, Palestiina. Julius Ceasar - Rooma väejuht. Valiti rahva poolt Rooma ülempreestriks. Vallutas läänealad, osa Galliast (tp. Saksamaa, Inglismaa) Spartacus - gladiaator. Ässitas orje (gladiaatoreid) mässule, mille põhjus arvatakse olevat koeralik suhtumine gladiaatoritesse. Aastal 73 eKr alustas ta gladiaatorite ülestõusu, mille eesmärgiks oli gladiaatorite ja orjade vabastamine. Marcus Crassus - Marcus Licinius Crassus Dives (umbes 115 eKr ­ 53 eKr) oli Vana-Rooma väejuht ja poliitik, kes surus maha aastal 74 eKr Spartacuse juhitud orjade mässu. Nimeta, iseloomusta, kirjelda vm:

    Ajalugu
    thumbnail
    12
    docx

    Gaius Julius Caesar

    GAIUS JULIUS CAESAR 100-44 eKr Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Lapsepõlv ja isiklik elu..................................................................................................................4 Caesar kui riigimees, väejuht ja sõjakunsti arendaja................................................................5 Caesar ja Rooma õigus.................................................................................................................. Juliuse kalender............................................................................................................................... Caesar kui salakirja looja............................................................................................................... Sissejuhatus Gaius Julius Caesarit võib pidada oma aja üheks väljapaistvaimaks is

    Õigus
    thumbnail
    9
    doc

    Vana-Rooma

    augustini 14 pKr. Augustus oli esimene Rooma keiser. Kuigi Augustus säilitas Rooma vabariigi välised vormid, valitses ta autokraadina üle 40 aasta. Ta tegi lõpu sajandi kestnud kodusõdadele ning tõi Rooma riigile rahu, õitsengu ja suurriikliku hiilguse ajastu. Cicero- Marcus Tullius Cicero (3. jaanuar, 106 eKr ­ 7. detsember, 43 eKr) oli Vana-Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Teda peetakse üheks suurimaks rooma oraatoriks ja kirjanikuks. Spartacus- Spartacus (arvatavasti 120 ­ 71 eKr) oli gladiaator, kes oli Traakiast vangi võetud. Aastal 73 eKr alustas ta gladiaatorirte ülestõusu, mille eesmärgiks oli gladiaatorite ja orjade vabastamine. 3. Kirjuta 7 olulist fakti Caesari elust, tegevuset, surmast. (Aeg) Jutuke · Gaius Julius Caesar oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik. · Sündis 13. juuli 100 eKr · Ta korraldas 65 eKr ediilina luksuslikud vaatemängud ja laskis taastada Mariuse kujud.

    Ajalugu




    Kommentaarid (5)

    Pidurih2da profiilipilt
    Pidurih2da: Väga korralik materjal!!! Soovitan kõigile!
    21:05 23-11-2011
    krakh profiilipilt
    aigar orav: Suht normaalne asi
    23:10 17-10-2011
    raiff18 profiilipilt
    raiff18: Väga kasulik.
    21:23 26-01-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun