Sonett (0)

SONETT
Sonett – on luulevorm , mis pärineb keskaegsest itaalia kirjandusest.
Provanssaali keeles tähendab see laulu,
itaalia keeles tähendab sõna sonare helisema.
See iseloomustab väga hästi soneti olemust.
Soneti riim on kõlav ja sonett ise on emotsionaalne.
Sonett on luuletehniliselt väga nõudlik vorm.
Sonetid said kuulsaks tänu itaalia luuletajale F. Petrarca ’le.
Sonett koosneb 14 värsireast, värsi pikkuseks on 11 silpi ja sonetis tervikuna on 154 silpi.
Soneti esimeses reas peaks olema aimatav soneti teema, see areneb tõusvas joones kuni murdekohani - teise salmi lõpuni. Sealt edasi muutub areng veelgi kiiremaks ja lüürilisemaks.
Soneti kompositsioonis on nõutav: teema esitus ja arendus (katräänides), paralleelteema või lüüriline mõtisklus (tertsettides). Poeetiline, sageli puänteeritud kokkuvõte antakse 14. värsis.
Soneti teemaks on kõige sagedamini armastus, aga ka sõprus ja loodus.
Sonett jaguneb kaheks osaks: ∧ oktett – koosneb 8 värsireast
oktetid jagunevad veel kaheks nelikvärsiks (katrään)
∧ sekstett – koosneb 6 värsireast
sekstetid jagunevad veel kaheks kolmikvärsiks (tertsetiks)
Soneti erinevad vormid:

• Itaalia sonett e Petrarca sonett (klassikaline vorm)
  

värsisüsteem: 4+4+3+3
riimipaigutus: abab. abab. cdc.dcd.
abab. abab. cde. cde.
abba. abba. cdc. dcd.
abba. abba. cde. cde.
nt: M. Under, A. Allikas, K. Kangur

• Prantsuse sonett e Ronsardi sonett
  

värsisüsteem: 4+4+3+3
riimipaigutus: abba. abba. ccd. eed.
abba. abba. ccd. ede.
Nt: M. Under, A. Allikas, K. Kangur