Sahhalini saar (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

50

pdf

Okaspuude luhikonspekt 2012

& Zucc.) Carrière ­ ajaani kuusk Võrsed paljad, läikivad, hele-kollakaspruunid (hele-hallikaspruunid). Okkad lamedad (õhukesed), kuni 0,2 cm laiad, 1...2 cm pikad, kaarjad, tömpja tipuga, alt sinakasvalged. Pealmised okkad ettepoole suunatud. Käbid 3...8 cm pikad, silinderjad, noorelt purpurjad, valminult pruunid, seemnesoomused kitsad, hambulised, sageli lainja servaga, läbimõõt 2,5...3 cm. H= 25...30 (50...60) m. Areaal: Ohhoota rannikuala, Kaug-Ida, Mandzuuria, Põhja-Korea, Sahhalin, Kuriili saared, Hokkaido. Eestis väga haruldane. Perekond Pseudotsuga Carr. EBATSUUGA © Ivar Sibul 2007 ­ 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 17 Pseudotsuga perekonda kuulub 5 (7) liiki, milledest 2 (P. menziesii ja P. macrocarpa) kasvavad Põhja-Ameerikas, 2 (P. sinensis ja P. wilsonii) Hiinas ja üks (P. japonica) Jaapanis. Kõrgetüvelised puud, sarnanevad

Dendrofüsioloogia

22

doc

Uurimistöö bioloogiast - EESTI OKASPUUD

Antsla Gümnaasium LIIS TENNO 9.a klass EESTI OKASPUUD Uurimistöö Juhendaja:Õp. HALJA HALJASORG Antsla 2008 1 SISUKORD Sisukord.................................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................................ 3 1.okaspuud.............................................................................................................................................. 4 2.harilik mänd......................................................................................................................................... 5 3.harilik kuusk........................................................................................................................................ 7 7. lehis............................

Bioloogia

23

doc

OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE

ning aktsenttaimedena. Korginulgu kahjustab veel ka villtäi (nagu ka palsaminulgu ja fraseri nulgu). Nulgusid võib kahjustada ka juurepess. Seega tutvutakse käesoleva õppeaine praktikumides järgmiste nululiikidega: Abies sibirica -siberi nulg A.concolor -hall nulg A.balsamea - palsaminulg A.fraseri - fraseri nulg A.holophylla - mandzuuria nulg A.koreana - korea nulg A.veitchii - jaapani nulg A.sachalinensis ­ sahhalini nulg ning Abies alba'ga - (eneseharimise mõttes) Ühtekokku on nulgusid umbes 50 liiki. Nululiikidel esineb ka mõningaid sorte ja vorme, kuid mitte nii rohkelt, kui näiteks kuuseliikidel. 3.2. Perekond kuusk - Picea Ühtekokku kuulub kuuskede perekonda ca 45 liiki ning nad kõik esinevad põhjapoolkeral ning valdavalt mäestikes. Ka kuused on kõrged, korrapärase koonusja võraga puud ning enamik neist on ka suhteliselt varjutaluvad. Kasvukohanõuded on sarnased nulgudega, kuid

Dendroloogia

48

docx

Dendroloogia eksami konspekt

· Käbid ovaalsed 2...4 cm pikad, läbimõõt avanenult 1,5...2,5 cm. Seemnesoomused valminud käbidel kaunis ligihoidvad. · Kattesoomused ulatuvad teravate tippudena välja käbi alumises osas. Noored käbid tumepunakaspurpursed. Käbid valmivad oktoobris, seemnete varisemine algab mais. 10. Kuriili lehis (Larix gmelinii var. japonica) ja siberi lehis (Larix sibirica) Larix gmelinii var. japonica - Areaal Lõuna-Kuriilid, Sahhalin, Kamtsatka. Kõrgus 25...30 m. Ei ole kasvupinnase suhtes eriti nõudlik, kuid kasvab kõige paremini hästi vett läbilaskvatel ja viljakatel karbonaatsetel muldadel. Mullatüüpidest on levinud kuivad liivmullad, happelised leetmullad, parasniisked pruunmullad, raskemad gleimullad ja veega küllastunud turvasmullad. · Okkad 20...40-kaupa, paiknevad lamekiirjalt 1...2,5 (4,5) cm pikad, alt sinakasrohelised.

Dendroloogia

57

pdf

Dendroloogia konspekt (piltidega)

Näiteid erinevatest puuliikidest valgusnõudlikkuse järgi: Valgusnõudlikud - lehised, kask, harilik mänd ja mägimänd, torkav kuusk, haab Poolvarjutaluvad - elupuud, sabiina kadakas, sanglepp, hall lepp, harilik toomingas Varjutaluvad - harilik kuusk, siberi nulg ja euroopa nulg, harilik jugapuu, harilik pärn, harilik pöök Puud võib valgusnõudlikkust arvestades reastada järgmisel: lehised -> arukask -> harilik mänd -> harilik haab -> harilik tamm -> harilik saar -> hall lepp -> sanglepp -> jalakalised -> harilik vaher -> harilik pärn -> harilik valgepöök -> harilik kuusk -> harilik pöök -> siberi nulg -> harilik jugapuu Kus lehised on kõige valgusnõudlikumad ning harilik jugapuu kõige varjutaluvam. Temperatuur Metsapuud saavad kasvada üksnes teatud temperatuuril, mis oleneb nende liigist ja kasvufaasist. Igal juhul peab see olema kõrgem kui 0 ºC. Mitmel puuliigil algab elutegevus kevadel varakult

Dendroloogia

32

docx

Dendroloogia kordamisküsimuste lühikonspekt

1. Perekond nulg ja kuusk (üldiseloomustus, perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused, peamised liigid, levik, keskkonnanõudlused ning kasutamine) Perekond nulg: Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Okkad lamedad, 1 kaupa ja kinnituvad umardunud alusega otseselt siledale võrsele. Paljudel nululiikidel on okaste tipus väike sisselõige. Käbid püstised, käbisoomused varisevad pärast valmimist ja puule jäävad püstised rootsud. Puit valkjas, väga kerge, vaiku puidus vähe (käbides, seemnetes, koore all). Puit põleb halvasti aga hästi töödeldav. Perekonnas 50 liiki (siberi, euroopa, palsami, hall, kaukaasia). Levinud Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas ning Põhja- ja Kesk-Aasias. Eestisse toodud 20 liiki. Puitu kasutatakse saematerjalina ehituses, puidulaastude ja saepuru tootmiseks. Viimase aasta okastest saadakse õli, mida kasutatakse parfümeerias ja meditsiinis. Vaiku liimimiseks ja meditsiinis. Tiheda ja korrapärase võra tõttu väärtuslik

Dendroloogia

49

doc

Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega

Kääbus-seedermänd (Pinus púmila [Pall.] Regel) Pumilus ­ kääbusjas; kääbuskasvuline. Kääbus-seedemänd nagu ütleb nimetus, on kääbuskasvuline seedermändide esindaja, kasvades 2...3 (4) m kõrguse üsna tihedavõrselise, tõusvate okstega põõsana. Tsoon III. 1817. Areaal: Kodumaaks on Ida-Siber, kasvades Baikali järvest ja Leena jõest läänes kuni Ohhoota mereni idas, samuti Kamtsatka, Sahhalini ja Kuriili saared, Jaapan, Kirde-Hiina ja osaliselt ka Korea poolsaar. Võrsed: 1. aastal rohekad, 2. aastal hallikaspruunid, tugevad, lühikesed, peenkarvased. 12 Pungad: silindrilised, lühidalt teritunud tipuga, 10 mm pikad, väga vaigused. Okkad: 5-kaupa, väga tiheda asetusega, 4...10 cm pikad, jäigad, saagja servaga, pealkülg

Dendroloogia

73

doc

Dendroloogia

12. Alpi ja kääbusseedermänd Kääbus-seedermänd (Pinus púmila [Pall.] Regel) Pumilus ­ kääbusjas; kääbuskasvuline. Kääbus-seedemänd nagu ütleb nimetus, on kääbuskasvuline seedermändide esindaja, kasvades 2...3 (4) m kõrguse üsna tihedavõrselise, tõusvate okstega põõsana. Tsoon III. 1817. Areaal: Kodumaaks on Ida-Siber, kasvades Baikali järvest ja Leena jõest läänes kuni Ohhoota mereni idas, samuti Kamtsatka, Sahhalini ja Kuriili saared, Jaapan, Kirde-Hiina ja osaliselt ka Korea poolsaar. Tähtsamad määramistunnused: Võrsed: 1. aastal rohekad, 2. aastal hallikaspruunid, tugevad, lühikesed, peenkarvased. Pungad: silindrilised, lühidalt teritunud tipuga, 10 mm pikad, väga vaigused. Okkad: 5-kaupa, väga tiheda asetusega, 4...10 cm pikad, jäigad, saagja servaga, pealkülg tumeroheline ilma õhulõheribadeta, alakülg sinakasroheline õhulõheribadega Käbid: munajad, 3 kuni 5 cm pikad, 2..

Dendroloogia

Meedia

Kommentaarid (0)