Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pärilikkus ja muutlikkus. Suuline arvestus, 2 KT. (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks soo määramine keskkonnateguritega ei ole eriti levinud?

Lõik failist

BIO4: pärilikkus + muutlikkus. Suuline arvestus, 2 KT.
(5 kursus on zooloogia välipraktika, u 8.-15. juuni, puugi vastu eelnevalt vaktsineerida . 4 rühma: linnud , kalad , imetajad – taskulambid, mudaelukad :D
Mendeli seadus
Gregor Mendel 1866. a. Mendelil kõrgem loodusteaduslik haridus , Brünni augustiinlaste kloostri õpetaja alguses, hiljem kloostriülem ehk abt. Vastutas kloostri taimekasvatuse eest. Tema seadused taasavastati 34 aastat hiljem. Mendel teostas katseid taimehübriididega, uuris tunnuste kujunemist järgnevates põlvkondades. Põhiliseks katsetaimeks aedhernes. Katsetaime valikuga Mendelil vedas.
Aedherne bioloogiline sobivus geneetika katseteks:

  • aedhernes on üheaastane taim – sai vastused kiiresti
  • aedhernes kuulub liblikõieliste sugukonda ja on looduslikult isetolmleja – järelikult sai taimi kunstlikult tolmeldada
  • hernel on palju alternatiivseid tunnuspaare – mendel uuris 7 tunnuspaari kujunemist:
  • seemnete kuju (sile, krobe)
  • seemnete värvus (kollane, roheline)
  • vilja (kauna) kuju (sile, sopistunud)
  • vilja värv (roheline, kollane)
  • õite asend (tipmine, külgmine)
  • taime pikkus (lühike, pikk)
    Taimede pikkus kõige rohkem mõjutatav.
  • Hernel on suhteliselt vähe kromosoome, keharakkudes 7 paari kromosoome.
  • Hernetaimede viljakus on piisavalt arvukas
    7 aasta jooksul kasvatas ja analüüsis ta ~28 000 hernetaime.
    Hübridiseerimismeetodsobivate tunnustega isendite tahtlik ristamine ja järglaste igakülgne analüüs.
  • Vastavate tingmärkide ja skeemide kasutuselevõtt ja need käibivad tänapäevani.
  • P: (parentes)/ I - sugupuudes inimeste puhul
  • F1: (filia, filialis ) – esimene järglaspõlvkond/ II – inimeste sugupuudes
  • X: hübridiseerimine, ristamine
  • genotüüp esitatakse tähtede kombinatsioonina, lähtuvalt omast valikust, nt Pp. P – paremakäelisus, p – vasakukäelisus. Ladina suurtähega tähistatakse dominantne alleel , sama tähe väikeversiooniga tähistatakse selle geeni retsessiivne alleel, tähistamiseks valida tähed, mille suur- ja väiketäht on erineva kirjapildiga, genotüübis peavad olema esindatud kõik uuritavad alleelid
  • fenotüüp märgitakse genotüübi alla tavaliselt kas sõnaliselt või lühendina, fenotüübi juurde märgitakse vajaduse korral ka sugu tingmärkidega.
  • Mendel võttis kasutusele statistilise lähenemise
    Monohübriidne ristamine
    Jälgitakse ühe tunnuspaari kujunemist järglastel.
  • Vasakule Paremale
    Pärilikkus ja muutlikkus-Suuline arvestus-2 KT- #1 Pärilikkus ja muutlikkus-Suuline arvestus-2 KT- #2 Pärilikkus ja muutlikkus-Suuline arvestus-2 KT- #3 Pärilikkus ja muutlikkus-Suuline arvestus-2 KT- #4 Pärilikkus ja muutlikkus-Suuline arvestus-2 KT- #5 Pärilikkus ja muutlikkus-Suuline arvestus-2 KT- #6 Pärilikkus ja muutlikkus-Suuline arvestus-2 KT- #7 Pärilikkus ja muutlikkus-Suuline arvestus-2 KT- #8 Pärilikkus ja muutlikkus-Suuline arvestus-2 KT- #9 Pärilikkus ja muutlikkus-Suuline arvestus-2 KT- #10 Pärilikkus ja muutlikkus-Suuline arvestus-2 KT- #11 Pärilikkus ja muutlikkus-Suuline arvestus-2 KT- #12 Pärilikkus ja muutlikkus-Suuline arvestus-2 KT- #13 Pärilikkus ja muutlikkus-Suuline arvestus-2 KT- #14 Pärilikkus ja muutlikkus-Suuline arvestus-2 KT- #15 Pärilikkus ja muutlikkus-Suuline arvestus-2 KT- #16 Pärilikkus ja muutlikkus-Suuline arvestus-2 KT- #17 Pärilikkus ja muutlikkus-Suuline arvestus-2 KT- #18 Pärilikkus ja muutlikkus-Suuline arvestus-2 KT- #19 Pärilikkus ja muutlikkus-Suuline arvestus-2 KT- #20 Pärilikkus ja muutlikkus-Suuline arvestus-2 KT- #21
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-06-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 58 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Arnold Rein Tatunts Õppematerjali autor
    Geneetika, pärilikkus jms. konspekt sisaldab rohkem materjali kui otseselt vaja läheb misiganes töödes (süvaõpe)

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    14
    doc

    Geneetika

    1. välditakse kõikvõimalike geenikombinatsioonide sh kahjulike kombinatsioonide teket 2. säilitatakse need geenikombinatsioonid, mis bioevolutsioonis on end õigustanud 3. koos päranduvad geenid, mis määravad sama valgu erinevate ehitusüksuste sünteesi Geenivahetuse tähtsus 1. tagatakse olemasoleva päriliku materjali baasil uute geenikombinatsioonide teke (iga isendi kõik sugurakud on erineva pärilikkusega) 2. geenivahetus tagab ulatuslik päriliku muutlikkuse suguliselt paljunevate isendite populatsioonis, see kaitseb nt nakkushaiguste eest (ka suurte epideemiate ajal ei hukku kunagi kõik isendid) 3. materjal looduslikule valikule, mis tagab kiire evolutsioonitempo. Soo geneetika Erisoolisust saab määrata järgmiste viisidega 1. Keskkond - keskkonnategurid mõjutavad vastavate geenide avaldumist ja mitteavaldumist a) taimed - käpalised - taime sugu määratakse valgustatusega: 1) hea valgustatus -

    Üldbioloogia
    thumbnail
    21
    doc

    Eksami konspekt

    4 tsükkel 4 tsükkel.........................................................................................................................1 Pärilikkus.............................................................................................................................3 Pärilikkuse põhimõisted :...................................................................................................................3 Gregor Mendeli seadused :................................................................................................................3 Monohübriidne ristamine :..............................................

    Mikrobioloogia
    thumbnail
    36
    doc

    Geenide klassifikatsioon

    Geneetika 1 GENEETIKA Geenide klassifikatsioon 1. Seoste alusel määravate tunnustega: a) 1 geen  1 tunnus nn monogeensed tunnused. Alternatiivsed tunnused süsteemis +/- , millel on vähene fenotüübilise muutlikkuse aste. Nt. Vererühmad, osa immuunfaktoreid. b) mõned geenid  1 tunnus (alla 10 geeni) Oligogeensed tunnused. Nt. Mitmest polüpeptiidist koosnevad valgud. c) palju geene  1 tunnus Tunnused, millel populatsioonis on suur muutlikkuse aste ja lai reaktsiooni norm. Nt. IQ, kasv, kaal, nahapigment jne. d) 1 geen osaleb paljude tunnuste määramises. Geenil on polüfeenne toime. Nt. Pigmendisünteesi määrav geen. See avaldub juustel, nahal, silma vikerkestas ja mujal

    Bioloogia
    thumbnail
    17
    doc

    GENEETIKA

    Geneetika 1 GENEETIKA Geenide klassifikatsioon 1. Seoste alusel määravate tunnustega: a) 1 geen  1 tunnus nn monogeensed tunnused. Alternatiivsed tunnused süsteemis +/- , millel on vähene fenotüübilise muutlikkuse aste. Nt. Vererühmad, osa immuunfaktoreid. b) mõned geenid  1 tunnus (alla 10 geeni) Oligogeensed tunnused. Nt. Mitmest polüpeptiidist koosnevad valgud. c) palju geene  1 tunnus Tunnused, millel populatsioonis on suur muutlikkuse aste ja lai reaktsiooni norm. Nt. IQ, kasv, kaal, nahapigment jne. d) 1 geen osaleb paljude tunnuste määramises. Geenil on polüfeenne toime. Nt. Pigmendisünteesi määrav geen. See avaldub juustel, nahal, silma vikerkestas ja mujal

    Bioloogia
    thumbnail
    18
    doc

    GENEETIKA - Geenide klassifikatsioon

    Geneetika 1 GENEETIKA Geenide klassifikatsioon 1. Seoste alusel määravate tunnustega: a) 1 geen 1 tunnus nn monogeensed tunnused. Alternatiivsed tunnused süsteemis +/- , millel on vähene fenotüübilise muutlikkuse aste. Nt. Vererühmad, osa immuunfaktoreid. b) mõned geenid 1 tunnus (alla 10 geeni) Oligogeensed tunnused. Nt. Mitmest polüpeptiidist koosnevad valgud. c) palju geene 1 tunnus Tunnused, millel populatsioonis on suur muutlikkuse aste ja lai reaktsiooni norm. Nt. IQ, kasv, kaal, nahapigment jne. d) 1 geen osaleb paljude tunnuste määramises. Geenil on polüfeenne toime. Nt. Pigmendisünteesi määrav geen. See avaldub juustel, nahal, silma vikerkestas ja mujal

    Bioloogia
    thumbnail
    6
    docx

    Geneetika mõisted ja seletused

    · kiire paljunemine · odav pidada · palju järglasi · selgelt avalduvad tunnused. · Äädikakärbse geenid on kaardistatud · Ta on bioloogiliselt üks läbiuurituimaid organisme Geenivahetuse olemus ja tähtsus: · toimub meioosi esimeses profaasis · homoloogilised kromosoomid vahetavad vastastikku osasid · toimub DNA molekulide katkemine ja osade vahetus ü tekivad uued geenikombinatsioonid ü tagatakse pärilik muutlikkus ü moodustub materjal loodusliku valiku jaoks populatsioonides ü tekivad REKOMBINANTSED ISENDID(geenivahetuse tagajärjel moodustunud isendid) Aheldunud pärandumise olemus ja tähtsus: ü põhineb faktil, et ühes kromosoomis lähestikku asuvad geenid päranduvad koos. ü Tagab selle, et evolutsioonis ennast õigustanud geenikombinatsioonid jäävad muutumatuks. ü Välditakse kõikvõimalike kahjulike geenikombinatsioonide teket.

    Bioloogia
    thumbnail
    23
    doc

    Üldbioloogia konspekt

    vöölastel ühemunarakunelikud) 4. vastse jagunemine ­ ühe vastse sees moodustub hulgaliselt järgmise põlvkonna vastseid ca 1:100 nt omane mitme vaheperemehega parasiitidele (maksakakssuulane) Vegetatiivse paljunemise bioloogiline tähtsus 1. evolutsiooniliselt vanim paljunemisviis 2. vaja ainult ühte organismi 3. suhteliselt kiire protsess 4. teatud juhtudel arvukas järglaskond 5. vanematega omavahel pärilikult identsed (ainsaks muutlikkuse allikaks mutatsioonid keharakkudes) 6. ainult vegetatiivselt paljunevad organismid evolutsioneeruvad väga aeglaselt. EI TOHI SEGI AJADA VEGETATIIVSET PALJUNEMIST JA PALJUNDAMIST. Paljundamine on inimese tahtlik tegevus. Vegetatiivsel paljundamisel säilivad sordi tunnused (seetõttu paljundatakse nt viljapuid vegetatiivselt) Rakutsükkel (vegetatiivne paljunemine) Rakutsükkel koosneb interfaasist ja mitoosist. Interfaas on ajavahemik, mis jääb kahe rakujagunemise vahele.

    Üldbioloogia
    thumbnail
    4
    docx

    BIOLOOGIA - GENEETIKA

    puudumisel (alleeli varjuvus tunnusepaaris) Homosügoot - organism/rakk, kellel on vaadeldava tunnuse suhtes identsed alleelid (AA, aa) Heterosügoot - organism/rakk, kellel on vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid (Aa, aA); võivad olla erinevad tunnused järglastel Pärilikkus - organismide omaduste edasikandumine ühelt põlvkonnalt teisele mittesugulisel või sugulisel pärandumisel Muutlikkus - organismide võime muutuda ja omandada uusi tunnuseid liigi piires Kombinatiivne muutlikkus - geneetilise (päriliku) muutlikkuse vorm, vanemate geenialleelide ümberkombineerumine Mutatsioon - raku geneetilise materjali muutused (RNA või DNA) DNA (desoksüribonukleiinhape) - pärilikku informatsiooni säilitav aine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele; kromosoomide põhiline koostisosa; pikk ja kaksikahelaline spiraal RNA (ribonukleiinhape) - päriliku info realiseerimine valgusünteesi käigus Mutageen - mutatsioone esilekutsuv tegur

    Bioloogia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun