50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
790 laadimist
Kokku alla laetud
25 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
menolope
Õppematerjali autor
Alkeemik Paulo Coelho Tegelased: Santiago - poiss, peategelane, lambakarjus Kaupmees - tüdruku isa Tüdruk Andaluusia neiu, pikkade ronkmustade juuste ja silmadega,ei oska lugeda Santiago isa Vana naine- unenägude seletaja Melkisedek- Vanamees,Tarifa elanik, jutukas,nägi välja nagu araablane, sündinud Saalemis, Saalemi kuningas, oskab lugeda Araablane-petis, varas Baariomanik-abivalmis inimene Kristallikaupmees mees, kes müüs mäe otsas asuvas poes kristalle. Inglane tahab kohtuda Alkeemikuga.
neist jagu saada, Santiago sai 50 kuldmünti ning hõimupealik palus teda oaasi Nõuandjaks hakkama - teel lõuna poole kohtus poiss taas Alkeemikuga, läksid tema telki kulle sööma, Santiago rääkis, et tegelikult otsib Alkeemikut hoopis tema sõber Inglane, kuid Alkeemiku arust polnud sõber selleks veel valmis - ,,Kui keegi kogu hingest midagi tahab, siis aitab salamisi kaasa kogu Universum, et inimese unistus täituks." 71% - Alkeemik soovitas poisil kaameli asemel hobune soetada, tema ülesandeks sai kõrbes elu leida, hobuse abil ta seda ka tegi, leidis kobra uru, Alkeemik oli valmis Santiagot üle kõrbe juhatama, kuid poiss puikles vastu armastusest Fatima vastu, Alkeemik rääkis poisile, milline oleks tema elu, kui ta praegu oaasi jääda otsustaks - Santiago otsustas siiski oma varandust otsima minna, käis veel varahommikul Fatimaga
Tallinna Lilleküla Gümnaasium Paulo Coelho ,,Alkeemik" Referaat Tallinn 2010 Sisukord 1. Paulo Coelho...........................................................................................................................3 2. Auhinnad ja tunnustused.........................................................................................................4 3. Bibliograafia............................................................................................................................6 4. ,,Alkeemik".......................................................................................
See oligi tema elu mõte-ringi rännata ja tundma õppida maailma. Iga päev sai ta elada oma elu unistuste järgi; ta sai rännata. Elu teeb põnevaks see, kui sa saad oma unistused ellu viia. Lihtsad asjad ongi kõige keerulisemad, sellest saavad aru ainult targad kui päevast päeva ühtesid ja samu inimesi näha, muutuvad nad varsti osakeseks meie elust. Ja kui nad meie ellu kuuluvad, tekib neil loomulikult soov seda muuta. Nad saavad vihaseks, kui mõni nende meele järgi pole. Kõik ümberringi näivad imehästi teadvat, kuidas me oma elu elama peame. Aga kuidas enda elu elada, seda nad ei tea. Maailma kõige suurem vale on: oma elu teatud hetkel kaotame me kontrolli selle üle, mis meiega toimub, ja saatust hakkab juhtima hoopis meie elu. Nooruses teavad kõik milline on nende Oma Lugu. Siis on kõik selge ja võimalik, inimesed julgevad unistada ja igatseda kõike seda, mida nad tahaksid elus teha. Kuid mida aeg edasi, seda enam hakkab sekkuma mingi salapärane jõud, mis v
Peatudes sai poiss tuttavaks tüdrukuga, kelle nimi oli Fatima ja ta hakkas teda armastama. Kui ta pidi teele asuma, tegi ta seda raske südamega, poiss lahkus koos Alkeemikuga. Alkeemikult õppis poiss oma südant kuulama ja tundma Maailma Hinge ja rääkima Maailma Keelt. Poiss sai selgeks, et Alkeeemikud näitavad, et kui püüame olla paremad, kui oleme, siis muutub paremaks ka kõik, mis meie ümber. Poiss pidi teekonna lõpetama üksi, Alkeemik andis talle tee peale kaasa ühe kullatüki ja ühe veel munga kätte hoiule, kui poissi jälle röövitakse siis saab ta tagasi koju minna. Ta jõudis püramiidideni ja asus kaevama. Tema juurde tulid sõja põgenikud, kes tahtsid raha saada. Nad leidsid poisi taskust kulda ja käskisid tal edasi kaevata aga midagi ei leitud ja nad hakkasid teda peksma. Lõpuks poiss rääkis neile, et ta otsib oma varandust. Nad ei
Kirjandusteose analüüs Kes meist poleks unistanud leida nooruse lätet ja elada igavest elu või hoopiski muuta mõni metall kullaks. Paulo Coelho on õppinud 11 aastat alkeemiat ning soovib jagada oma teadmisi lugejatega. Autori positsioon teoses on 70ndendate ja 80ndatel. Paulo õppis ise alkeemiat ja tahtis jagada teistega oma teadmisi. Teos paneb inimesi otsima ,,Oma Lugu" ja uskuma, et kõigel ongi ,,OmaLugu". Tänapäeva inimesed otsivad veel rohkemgi elu mõtet. Peategelane Santiago rändab mööda maad ja kohtub erinevate tegelastega. Santiago on tüüpiline, sest ta on tavaline inimene, kes otsib oma elu mõtet. Ülejäänud tegelased jagunevad abistavasse gruppi ja ,,Oma Lugu" otsivasse gruppi. Kõrvaltegelased on inimesed
KARJED ööS 1. Ethan oli just üles tõusmas, kui kell öökapil näitas 7.45. Kõik oli samamoodi tavaliselt, aga midagi oli siiski erinev, poiss pollnud enam Tallinnas oma vanemate juures, vaid kuskil Inglismal tädi juures. Kus nimelt Inglismaal ta ei mäletanud. Ta vanemaid polnud enam, nad hukkusid puhkuselt tagasi tulles lennuõnnetuses. "Marian!" hüüdis Ethan Keskmises eas naine võpatas äkilise hääle peale, kuid kogus ennast ning vastas noormehele lühikese küsimusega:"Jah?" "Oled sa mu särki näinud?" vastas poiss. "Ei aga vaata kapist, äkki ta on seal!" "Okei!" Poiss läks kapi juurde ja hakkas oma särki otsima, selleasemel aga leidis ta hoopis karbikese, kus olid sees kõik tema perekonna fotod alates vanemate pulmadelt kuni viimase hetkeni mil nad koos veetsid. Kuid nende seas oli foto võõrast neiust keda Ethan ei teadnud. Tüdrukul olid blondid juuksed ja helesinised silmad. Fotol ta n
See e-raamat on skaneeritud ja koostatud Tartu Linnaraamatukogus Tartu, 2011 I See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Päike lähenes silmapiirile, seistes sedavõrd madalas, et enam ei ulatunud valgustama ei mäkke ronivat hobust, kes puutelgedega vankrit vedas, ei vankril istuvat noort naist ega ka ligi kolmekümnelist meest, kes kõndis vankri kõrval. Varsti jõudsid teelised mäerinnakul nii kõrgele, et päikeses helendama lõid mehe nägu – laiavõitu, tugevate lõuapäradega, terassilmadega, lühikese, kuid tiheda musta habemega –, naise nukrad silmad, look ja hobuse kikkis kõrvadega pea. «Seal ta ongi, see Vargamäe,» lausus mees ja näitas käega üle soo järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühm madalaid hooneid. «Meie hooned paistavad, teiste omad seisavad mäe taga orus, sellest siis rahva suus Mäe ja Oru, mõisakirjas aga Eespere ja Tagapere. Paremat kätt s
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid