Orgaaniline keemia (2)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Orgaaniline keemia

Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks.
Vitalism ehk elujõuõpetus.
Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur.

Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus:
Omadus või tunnus
Anorgaaniline keemia
Orgaaniline keemia
Keemiline side
Paljudel ühenditel iooniline
Peamiselt kovalentne side
Sulamistemp.
Tavaliselt üle 350oC
Tavaliselt alla 350oC
Keemistemp.
Tavaliselt üle 750oC
Tavaliselt alla 750oC
Lahustuvus

Vees

mittepolaarsetes lahustites ( benseen , eeter )
Enamasti lahutuvad
Enamasti ei lahustu
Enamasti ei lahustu (sarnane lahustub sarnases)
Enamasti lahustuvad
Süttivus
Enamasti ei sütti
Enamasti süttivad
Vesilahuste elektrijuhtivus
Enamasti juhivad elektrivoolu (elektrolüüdid)
Enamasti ei juhi elektrivoolu (mitteelektrolüüdid)
Orgaaniliste ühendite struktuuriteooria
Butlerov’i teooria põhiideed:

Igal ühendil on kindel koostis, st aatomid on molekulis kindlas järjestuses.

Ühendi omadused sõltuvad aatomite järjestusest molekulis ning molekuli koostisest. Ühesuguse koostisega, kuid erineva struktuuriga ühendite omadused on erinevad.

Molekuli koostisse kuuluvad aatomid mõjutavad teiste aatomite kaudu üksteist.
Orgaaniliste ühendite klassifikatsioon

Sõltuvalt süsiniku aatomitest moodustunud ahela kujust jaotatakse orgaanilised ühendid kolme suurde rühma.

1. ATSÜKLILISED
.       

C  C  C  C  C  C  C 

      
 C   C 
 
.. (mittetsüklilised) ühendid, mille molekulides esineb süsiniku aatomitest lahtine ahel, mis võib olla ka hargnenud:
  
 C  C  C 
  

2. ISOTSÜKLILISED
… ühendid, mille molekulis on süsiniku aatomitest moodustunud kinnine tsükliline ahel (ring).
3. HETEROTSÜKLILISED
... ühendid on tsüklilised ühendid, mille suletud ahelasse, tsüklisse, kuulub peale süsiniku aatomite veel mõne teise elemendi aatom (tavaliselt hapniku, väävli või lämmastiku aatom).

Olenevalt funktsionaalsete rühmade sisaldusest jaotatakse orgaanilised ühendid klassidesse. Tähtsamad orgaaniliste ühendite klassid on:

süsivesinikud (sisaldavad molekulis ainult süsinikku ja vesinikku) CxHy,

süsivesinike halogeeniderivaadid (nende molekulide koostisse kuulub veel halogeen ),

alkoholid ja fenoolid (sisaldavad molekulis hüdroksüülrühma  OH),

aldehüüdid (sisaldavad molekulis aldehüüdrühma  CHO),

karboksüülhapped (sisaldavad molekulis karboksüülrühma  COOH),

nitroühendid (sisaldavad molekulis nitrorühma  NO2),

amiinid (sisaldavad molekulis rühmitusi  NH2, = NH või  N),

eetrid ( sisaldavad molekulis rühmitust  O ),

sulfoonhapped (sisaldavad molekulis rühmitust  SO3H),

estrid (sisaldavad molekulis rühmitust  CO  O )

Tüviühendi mõistest lähtudes võib orgaanilisi ühendeid vaadelda kui teatud tüviühendite asendussaadusi, nagu järgmisel skeemil:

Süsivesinike sisemine klassifikatsioon arvestab nende sidemete iseloomu ja struktuuri:

Isomeerianähtus

Isomeerid on keemilised ühendid, millel on ühesugune koostis ja molekulmass, kuid erinev molekuli ehitus ning füüsikalised- ja keemilised omadused.
Isomeerianähtus on orgaaniliste ühendite arvukuse ja mitmekesisuse põhjuseks.

1. AHELISOMEERIA on tingitud süsiniku aatomite ahela kujust:
NT: butaani ja isobutaani molekulivalem on C4H10 , ahela kuju erinev:
   
 C  C  C  C 
   
butaan
 C 
  
 C  C  C 
   isobutaan

Süsiniku aatomite ahela hargnemine on üheks levinumaks isomeeriavormiks.
Ahelisomeeride füüsikalised omadused on erinevad.

2. ASENDIISOMEERIA on tingitud funktsionaalsete rühmade või sidemete erinevatest asendist molekulides.

Alkeenide isomeeria sõltub kaksiksideme asukohast.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-04-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

304 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

sbykq Õppematerjali autor

Orgaanilise keemia konspekt

orgaaniline keemia konspekt süsiniku keemia alküünid amiinid alkoholid halogeenühendid alkaanid

Sarnased õppematerjalid

doc

Orgaaniline keemia

Tartu Kivilinna Gümnaasium (konspekt) Koostas: Riho Rosin Klass: 11A Juhendas: Helgi Muoni Tartu 2004 Created by Riho Rosin 1 13666324649407.doc.doc Orgaaniline keemia Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp

Analüütiline keemia

rtf

11.klassi Orgaanika konspekt

11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4 Lihtsaim süsivesin

Keemia

pdf

11.klassi keemia (orgaanika) konspekt - kõik kursused

Orgaaniline keemia

doc

Orgaaniliste ühendite nomenklatuur

Orgaaniliste ühendite nomenklatuur 1. Küllastunud süsivesinikud ALKAANID · Alkaanide homoloogilise rea üldvalem: CnH2n+2 . · Alkaanide molekulis on ainult üks kovalentne üksikside. · Alkaanide homoloogilise rea nelja esimese liikme puhul kasutatakse nimetusi: metaan, etaan, propaan ja butaan. Järgmiste süsivesinike nimetused tuletatakse kreekakeelsete arvsõnade tüvest lõpu aan abil (5 pentaan, 6 heksaan jne). · Ühevalentse radikaali alküülradikaali (kui küllastunud süsivesinikust on eemaldatud üks vesiniku aatom) nimetus tuletatakse süsivesiniku nimetuse lõpu aan asendamisel lõpuga üül (alkaan alküül, etaan etüül, pentaan pentüül). Alkaan (CnH2n+2) Vastav alküülradikaal (CnH2n+1) CH4 metaan CH3 metüül C2H6 etaan C2H5 etüül C3H8 propaan C3H7 propüül C4H10 butaan C4H9 butüül C5H12 pentaan C5H11

Keemia

pdf

Orgaaniline keemia

ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18

Keemia

pdf

ORGAANILINE KEEMIA

Keemia

pdf

ORGAANILINE KEEMIA

Keemia

pdf

Orgaaniline keemia

ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). „Avita”, Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18

Kategoriseerimata

Rohkem sarnaseid