Nõustamise alused (3)

Tartu Ülikool - Psühholoogia - Psühholoogia

4 HEA

Esitatud küsimused

Mis on nõustamine?
Millest saadakse aru et nõustamine on olnud efektiivne?
Mis on abistava suhte eesmärgid?
Milliseid teenuseid on nõustaja valmis kliendile maksma läheb?
Kui pikaks abistamist planeeritakse?
Mida ootab nõustaja kliendilt?
Mida võib lõpetatakse?
Millised on konfidentsiaalsuse piirid?
Millised on abistamisel kasutatavate tehnikate nõuab seadus teraapia andmete avaldamist?
Mida nõustaja tahab öelda oma kliendile või kolleegidega?
Milline on nõustaja kvalifikatsioon?
Mida peab silmas pidama laste nõustamisel?
Mida peab silmas pidama teisest kultuurist inimese nõustamisel?
Mida peab silmas pidama puudega inimeste nõustamisel?
Millal kuidas miks?
Millal ja kuidas loobuda koostööst kliendiga?
Miks Mida võimaldab?

Lõik failist

Nõustamispsühholoogia kordamispunktid:

Mis on nõustamine?

Nõustamine on nõustaja ja kliendi(ntide) vahel kooskõlastatud interaktiivne õppimis-protsess.
Nõustamise peamine eesmärk on aidata klientidel leida võimalusi tegutsemiseks nende endi valitud viisidel , et elada enam rahulduspakkuval ja rikkamal viisil nii indiviidi kui ühiskonna liikmena.
Nõustamine on ajas kindlalt piiritletud , selge struktuuri ja reeglitega protsess, mida viib läbi vastava ettevalmistusega spetsialist.

põhineb sellekohasel kokkuleppel, eeldab professionaalseid teadmisi, oskusi ja kogemusi, lisaks elukogemust ja nõustaja teadlikkust enesest.
põhineb kindlate meetodite kasutamisel , teostub osapoolte suulise suhtlemise kaudu, rajaneb kliendi-konsultandi usalduslikul koostööl ja jagatud vastutuse põhimõttel ning toimub suhteliselt piiratud aja jooksul (6,10,15)

Nõustamise põhimõtted.

ennetamine (infopäevade, kursuste korraldamine, infomaterjalide koostamine jms),
harimine ja arengu toetamine (toetada inimest planeerida ja teostada oma tegevust nii, et ta saavutaks maksimaalse kasu oma kogemustest, mis omakorda võimaldaks tal avastada ja arendada oma potentsiaali; nt oskuste treeningud );
sekkumine (on probleem ja vajadus seda lahendada).

Nõustamise kui teenuse sisu (tegevused).

informatsiooni jagamine
teadmiste ja oskuste õpetamine
konsulteerimine
mitmesuguste nõustamistehnikate ja – võtete kasutamine
emotsionaalne toetamine

Nõustamise eesmärk.

Nõustamise eesmärk on parandada inimeste heaolu, leevendada pingeid, lahendada kriise ja probleeme, konflikte inimeste ja gruppide vahel; samuti edendada inimese iseseisvust probleemide lahendamisel.

- Sh toetada inimeste toimetulekut saavutamaks enesele püstitatud eesmärke

Paremat arusaamist iseendast, oma võimetest ja situatsioonidest
suuremat enesekindlust, oskusi ja enesetõhusust valikute, otsuste tegemisel.

= elu reaalne tajumine ning võime kogemustest õppida

Millest saadakse aru, et nõustamine on olnud efektiivne?

kliendil tekib mõtestatud arusaamine situatsioonist ja/või oma tunnetest;
kujunevad uued viisid situatsiooni mõtestamisel ning situatsiooniga ümberkäimisel;
sõnastatakse eesmärk ja tegevusplaan olukorra parandamiseks
kliendil on olemas eelnevalt või kujuneb nõustamise protsessis motivatsioon ja oskused olukorras muutuse elluviimiseks; ja/või
klient saavutab nõustamissuhtes iseseisvuse (sõltumatuse).

Nõustamise rakendus ja sihtrühmad.

Toimetulekut häirivad olmeprobleemid:

nt erialavalik ; ettekande tegemise hirm; suhtlemisprobleemid;

Üldjuhul terved inimesed, kellel on eluga toimetulemisel tekkinud probleemid või raskused, või kes vajavad konsultatsiooni psühholoogia valdkonda kuuluvate küsimuste osas.

Sealhulgas nt

Nõustamiskeskustes – lapsed, noored, täiskasvanud (individuaalsed, paari- või pereprobleemid , mis võivad laias laastus jaguneda situatiivseteks ja arengulisteks)
Noorte nõustamiskeskustes– psühholoogiline toetamine seksuaal - ja reproduktiivteemade kontekstis;
Turvakodudes jms – psühholoogiline toetamine suheteprobleemide, ja –kriiside korral; edasise elukorralduse planeerimisel.
Haiglates – psühholoogiline toetamine tervisehäiretest tingitud probleemide ja raskustega toimetulemisel.
Kõrgkoolides – psühholoogiline nõustamine tudengitele (nt Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool jt)

Teraapia ja nõustamise erinevused/sarnasused.
Teraapia:

Rekonstrueeriv
isiksuslik
analüütiline
teadvustamatu, eelteadvus
rasked, pidevad emotsionaalsed probld
minevik
kestvus pikem

Nõustamine:

Hariv
situatiivne
probleemi-lahenduslik
teadvus
nö olmeprobleemid
olevik
kestvus lühem

Nõustamispsühholoogia kui valdkonna alusepanijad (olulisemad isikud ja/või sündmused).

1908 Frank Parson , karjäärinõustamise “isa”
1909 vaimse tervise valdkonnas uus suhtumine (vaimuhaigused on ravitavad).
1942: ilmus Carl Rogers ’i raamat Counseling and Psychotherapy

Pärast II MS käivitas Veteranide Ühing sõjaveteranide tsiviilühiskonda integreerimise programmi. Selle raames loodi psühholoogilise abi teenistus . ---> Nõustaja ametinimetuse sätestamine ( Division of Medicine and Neurology, väljaspool psühhiaatria divisiooni)

Carl Rogersi roll ja mõju nõustamispsühholoogia arengule.
Carl Rogers võttis kasutusele mõiste tingimusteta positiivne suhtumine. See tähendab seda, et kõik, mis nõustamises või psühhoteraapias toimub, lähtub sada protsenti kliendi huvidest, nõustaja austab ja tunnustab klienti tingimusteta just sellisena nagu ta on, kõik olulised otsused võtab vastu klient ise. Kesksel kohal nõustamises on see, mida nimetatakse terapeutiliseks suhteks: see on usalduslik ja austav suhe nõustaja ja tema poole pöördunud inimese vahel. Pikapeale on tingimusteta positiivne suhtumine saanud nõustamise esmaseks normiks ja nõudeks.

Nõustamispsühholoogia koolkonnad ja nende põhimõtted.
Psühhoanalüüs:

Sigmund Freud ; Jung , Adler, Sullivan , Horney, Fromm , Rank, Erikson .
Terve isiksuse areng baseerub edukal psühhoseksuaalse arengu staadiumite läbimisel.
Psühhopatoloogia on teatud arenguetappide (oraalne, falliline jne) ebaadekvaatne läbimine.
Ärevust põhjustab konflikt Id’i ja Superego vahel.
Tee probleemide lahendamiseni peitub teadvustamata materjali läbitöötamisel.

Eesmärk: muuta teadvustamatu teadvustatuks; põhiliste iseloomuomaduste ja isiksuse restruktureerimine varjatud konfliktide läbitöötamise abil.
Terapeutiline suhe: rõhutatakse terapeudi anonüümsust, et klient saaks projitseerida oma tunded terapeudile. Terapeudi interpreteeringud peaksid õpetama klienti seostama praeguste käitumiste tähendust mineviku sündmustega.
Meetodid: diagnoosimine, testimine , küsitlemine, ja elulooliste andmete kasutamine. Põhilised tehnikad on interpreteerimine, unenägude analüüsimine, vabade assotsiatsioonide meetod, vastupanu analüüsimine, ülekande analüüsimine.
Piirangud: suur aja- ja finantskulu kliendi jaoks. Kontseptsiooni on raske empiiriliselt kontrollida. Ignoreeritakse sotsiaalseid, kultuurilisi, interpersonaalseid faktoreid.

Käitumuslik teraapia:

Watson , Skinner, Eysenck , Alberti ja Emmons, Ayllon, Azrin, Bandura , Krasner, Ullman, Krumboltz, Salter, Stampfl, Paul, Wolpe, Yates, Lazarus .
Tähis: teadusliku metodoloogia kasutamine tulemuste hindamisel. Kogu käitumine on õpitud. Inimesi mõjutavad sotsiokultuurilised tingimused.
tähelepanu on vaadeldaval käitumisel, ravi eesmärkide täpsustamisel, spetsiifilise raviplaani arendamisel ja tulemuste objektiivsel hindamisel. Kogu käitumine on õpitud sarrustuse toel. Olevik.
Eesmärk on ebaotstarbeka käitumise vähendamine ja efektiivsete käitumismustrite õppimine.
Ei rõhutata personaalset suhet terapeudi ja kliendi vahel, kuid hästi töötavat suhet nähakse raviplaani osana . Terapeut , kes peab olema aktiivne ja direktiivne, käitub sageli ka õpetaja ja treeneri rollis aidates kliendil õppida kohaseid käitumisi.
Palju spetsiifilisi tehnikaid, mis baseeruvad õppimise teooriatel ja on suunatud käitumise muutmisele, sh süstemaatiline desensitisatsioon, kehtestavuse treening ja operantne tingimine.

Ratsionaal -emotiivne teraapia:

Albert Ellis
äärmiselt didaktiline kognitiiv-käitumuslik lähenemine. Keskendub mõtlemisele ja uskumuste süsteemile kui personaalsete probleemide põhjustele.
Inimesed on sündinud potentsiaaliga mõelda ratsionaalselt, kuid kalduvad sattuma irratsionaalsete uskumuste kriitikavaba aktsepteerimise ohvriks. Eeldus on see, et mõtlemine, hindamine, analüüsimine, küsitlemine, tegutsemine, harjutamine ja ümber otsustamine on käitumise muutmise aluseks.
A-B-C teooria: A=tegelik sündmus; B=uskumuste süsteem; C=tagajärg. Emotsionaalsed probleemid on uskumuste tagajärg, ja seetõttu peab sekkuma uskumuste tasandil

eesmärk on vähendada ennast-kahjustavat vaadet elule ning omandada ratsionaalsem ja tolerantsem elufilosoofia
personaalne suhe terapeudi ja kliendi vahel ei ole olemuslik . Terapeudi funktsioon on olla õpetaja ja kliendi ülesanne olla õpilane.
Enamus tehnikatest laenatud käitumuslikust teraapiast.. Protseduurid sisaldavad veenmist , oletamist, vastandumist, otsest ründamist, õpetamist, lugemist, salvestuste kuulamist, lepinguid, kodutöid, küsitlemist, katsetamist, interpreteerimist, rollimänge, desensitisatsiooni, käitumisharjutusi, modelleerimist, hüpnoteraapiat, operantset tingimist, kehtestavuse treeningut.
Ei sobi piiratud võimekusega inimestele. Võib olla üle-intellektualiseeritud mudel.

Eksistentsiaal- humanistlik teraapia:

Rollo May, Maslow , Frankl, Jourard, Allport , Bugental, Moustakas, Bühler, Van Kaam
gkolmas jõud” psühholoogias.
Filosoofia rõhutab tähenduslikkust, valikuvõimalust, vabadust, ja enese-määramise õigust. Indiviididel on võime laiendada oma eneseteadvust, mis viib vabaduseni ja vastutuseni suunata oma saatust.
Elu mõte
Teraapia keskendub siin-ja-praegu kogemustele ning inimese arengupotentsiaalile. Tendents enese-aktualisatsiooni poole on kaasasündinud. Häirunud arengut vaadatakse kui oma potentsiaali ebaõnnestunud aktualisatsiooni, mis viib süütunde ja ärevuseni.
Eesmärgid on suurendada arengut, teadlikkust, spontaansust, ja isiksuslikku potentsiaali ning aidata kliendil ära tunda ja harjutada isiklikku vabadust otsustamaks, kelleks ta tahab saada.
Terapeutiline suhe: r õhk on inimene-inimene suhtel ja terapeudi autentsusel.
Tehnikad ja protseduurid: primaarne on mõistmine ja sekundaarsed tehnikad (nt tähenduste ja tunnete reflekteerimine; terapeudi resonants, teadlikkuse kontiinumi uurimine ; meditatsioon).
Laialivalguv kontseptsioon ja voolav sõnavara komplitseerivad terapeutilist protsessi. Puuduvad selged tehnikad. Piiratud rakendusvaldkonnad .

Kliendikeskne teraapia:

Carl Rogers
rõhutab inimsuse positiivsust, inimest käsitletakse pidevalt täiuslikkuse poole püüdlejana. Põhiline eeldus on, et suheldes hooliva terapeudiga on kliendil võimalik kogeda eelnevalt eitatud või allasurutud tundeid ja suurendada enese-teadlikkust. Klient aktualiseerib seesmist kasvupotentsiaali, terviklikkust, spontaansust.
inimene saab juhtida oma elu. Kliendil on võime lahendada efektiivselt eluprobleeme ilma terapeudipoolsete ekspert-hinnanguteta
peamine eesmärk on pakkuda kliendile turvalist ja usalduslikku õhkkonda, nii et klient saaks kasutada terapeutilist suhet enese tundma õppimiseks, arengu takistustest teadlikuks saamiseks.
suhe on kõige tähtsam : loomulikkus, mitte- omav soojus , täpne empaatia , tingimusteta aktsepteerimine ja respekt kliendi suhtes, lubavus, hoolivus ja nende hoiakute edasi andmine kliendile
Tehnikad on sekundaarsed terapeudi hoiakute suhtes. Tähtsad on aktiivne kuulamine ja kuulmine , tunnete peegeldamine , ja selgitamine .
Piirangud: võimalik oht peitub terapeudi anonüümsuses; eeldab kliendilt väga suurt verbaalset võimekust. Liiga vähe tähelepanu minevikule.

Kognitiivne teraapia:

A. Beck
Inimese emotsionaalsed reaktsioonid (ka negatiivsed) ei ole põhjustatud mitte konkreetsest sündmusest, vaid isiku poolt sündmusele omistatud tähendusest. Inimeste mõtted, kujutlused ja hoiakud sündmuse kohta on need, mis panevad erinevaid inimesi sarnastes olukordades täiesti erinevaid emotsioone tundma (Beck, Ellis, 1977).
Strateegiad: mõtete kõrvale juhtimine; vaidlustamine ; sokraatiline küsitlemine; kujutlused.
Terapeutiline suhe: on oluline, kuid mitte esiplaanil .
Piirangud tulenevad inimeste erinevast valmidusest tegeleda mõtetega.

Perekonnateraapia:

Aja fookus : siin-ja-praegu (HVPM), olevik (ES FT), olevik ja minevik (MG FT; Stru FT) ning olevik ja tulevik (Stra FT, SC).
Aluseks von Bertalanffy (1968) süsteemiteooria

a)süsteemid on organiseeritud kogumid, mis on suuremad kui nende osade summad ;
b)käitumine on paremini kirjeldatav tsirkulaarsetes mustrites kui lineaarsetes põhjus-tagajärg seostes;
c) ravi seisukohalt pole oluline, mis põhjustas probleemi;
d)süsteemid (pered) püüdlevad funktsioneerimise konstantsuse poole (homoöstaasi), samal ajal tulles toime vältimatute muutustega elu-tsüklis (morfogeneesiga).

Psühholoogilisi probleeme tuleb mõista sotsiaalses ja poliitilises kontekstis (kontekstuaalsus) (Bor et al, 1998).
Terapeut kui juhendaja , aktiivne kaasatöötaja, vaidlustaja, objektiivne õpetaja.
Tehnikad: genogrammid, empaatia, skulptuurid , rollimängud, pereelu kronoloogia, eneseavamine, vastandumine , piiride seadmine , paradoks, “mitteteadev” positsioon.

Nõustamise mudelid.
ÕPETAMISE MUDEL (The Teaching Model):

eesmärgiks on haritud, hästi informeeritud klient
eeldab, et klient soovib informatsiooni
eeldab, et kui klient on hästi informeeritud, siis on ta võimeline ise vastu võtma tähtsaid otsuseid
psühholoogia: kognitsioonid ja ratsionaalsus on võtme-protsessid
nõustaja ülesanne: anda täielikku ja neutraalset informatsiooni; korrigeerida kliendi vääraid teadmisi
suhe rajaneb ekspertsusel ja autoriteetsusel (vastandina võrdsusele)

NÕUSTAMISE MUDEL (The Counselling Model):

Eesmärgid:

mõista teist inimest
turgutada nende sisemise kompetentsuse tunnet
soodustada kontrolli tunnet oma elu üle
kui võimalik, siis vähendada psühholoogilist distressi
toetada ja, kui võimalik, siis tõsta enesehinnangut
aidata leida lahendusi spetsiifilistele probleemidele

Rajaneb tajumusel, et klient tuleb nõustamisele rea põhjuste koosmõju ajendil
Eeldab komplekseid teadmisi inimese käitumise ja psühholoogia kohta
Nõustamise ülesanne on kompleksne :
- nõuab kliendi tugevuste ja nõrkuste, vajaduste, väärtuste ja otsustus-stiili hindamist
- nõuab erinevaid oskusi/tehnikaid
- nõuab indiviidi-keskset, paindlikku nõustamis-stiili, et kohanduda kliendi vajaduste ja plaanidega
- nõuab nõustajalt omaenese mõtte- ja tundemaailma jälgimist ja selle eest hoolitsemist
Informeerimist kasutatakse primaarsete eesmärkide saavutamisel
Suhe põhineb võrdsuse printsiibil

Nõustamisprotsess.

3-astmeline nõustamisprotsess:

. “ Üles- ehk lahtisulatamine ” (unfreezing )
. Muutmine (moving )
. “ Kinnikülmutamine ” , kinnistamine (refreezing )

7-faasiline nõustamisprotsess (G. Ziegler ):
- Sihtide seadmine
- Sisenemine , algus
- Diagnoos
- Kava
- Teostus
- Stabiliseerimine , tulemuste jälgimine
- Lõpuleviimine.
P robleemilahenduse mudel:

I etapp: probleemne situatsioon selgitatakse välja ja mõtestatakse lahti
II etapp: Püstitatakse eesmärgid, mis põhinevad probleemse situatsiooni tegevusele orienteeritud mõistmisel.
III etapp: Eesmärkide saavutamise viisid töötakse välja ja viiakse ellu.

Inimsuhete mudel (Human Relations Counseling Model)
- I suhe (usalduse, aususe, empaatia areng)

a) kavatsus ehk alustamine;
b) probleemide identifitseerimine ja selgitamine;
c) usaldussuhte loomine ehk lepingu sõlmimine;
d) probleemide intensiivne selgitamine;
e) võimalikud eesmärgid;

II strateegiad (töötamine)

a) eesmärkide vastastikune aktsepteerimine;
b) strateegiate planeerimine ;
c) strateegiate kasutamine;
d) strateegiate hindamine;
e) lõpetamine ja tagasiside

Seansi struktuur
Esimene seanss :

päevaplaan;
meeleolu kontroll;
tagasivaade;
eesmärgid, probleemid;
(vajadusel teooria õpetamine);
ootused nõustamisele;
kliendi harimine tema probleemi suhtes;
kodutöö, kokkuvõte;
tagasiside.

Järgmine:

meeleolu kontroll (ka nt testide kasutamine);
sild eelmise seansiga;
päevaplaani tegemine;
kodutöö ülevaatamine;
päevaplaanis olevate asjade arutamine, uue kodutöö andmine, ja perioodilised kokkuvõtted;
kokkuvõte ja tagasiside.

Nõustaja omadused.
Nõustaja peab pidevalt arendama teadlikkust enesest, et olla võimeline suhtlema teistega kolmel tasandil: afektiivsel (tunded ja emotsioonid ), kognitiivsel (mõtlemine ja intellektuaalsed protsessid) ja käitumuslikul tasandil (tegevus). Nõustaja peab olema teadlik ka enese sotsiaalsetest, majanduslikest ja kultuurilistest väärtustest, et neid ära tunda ja lahus hoida kliendi omadest . Üha suurem hulk uuringuid tõestab, et nõustaja edukus on võrdelises seoses tema teadlikkusega enesest.

Nõustamissuhte olemus.

humanistlik teraapia (nn kliendikeskne, e.g. Rogers) - teatud laadi suhe on kõik, mida vajatakse, et teraapia edukas oleks.
õppimisel põhinevad lähenemised (käitumuslik teraapia, kognitiivteraapia, ratsionaal-emotiivne teraapia, jt) käsitlevad nõustamissuhet kui sekundaarset aspekti nõustamises kasutavate tehnikate järel.
Prochaska (1979) nõustamissuhte kolm aspekti:

teraapiaks vajalik eeltingimus (nagu näiteks ratsionaal-emotiivses või käitumuslikus teraapias);
protsess, mis iseenesest tekitab muutust (nagu humanistlikes lähenemistes);
peamine tegur teraapias, millest räägitakse ja millega tegeletakse (nagu enamikes psühhodünaamiliselt orienteeritud teraapiates).

Gelso ja Carter (1985): nõustamissuhe hõlmab tundeid ja hoiakuid, mis suhtes osalejatel üksteise suhtes on, ning viise, mil neid väljendatakse.
Nõustamine kui interaktsioon koosneb kahest elemendist – suhe ja tehnikad.

Sõltuvalt kliendi vajadustest saab terapeut kasutada nõustamissuhet mitmel eesmärgil (Mallinckrodt, 1997):

õpetada kliendile baasilisi sotsiaalseid oskusi ühe üksiku psühhoteraapia seansi vältel;
aidata tal arendada keerulisemaid oskusi teraapia käigus, näiteks konfliktidega toimetulekut või emotsionaalset lähedust;
võtta ette kliendi isiksuse baasiliste aspektide modifitseerimine, näiteks nagu kiindumusstiil või interpersonaalsed skeemid .

Nõustamissuhte komponendid.

koostöötav alliants - nõustaja ja kliendi vaheline kokkulepe eesmärkide ning tegevusplaanide osas.
ülekanne - nõustamisel üles kerkivad tunded ja mõtted, mis on seotud inimese jaoks olulise konfliktiga minevikust.
gtõeline” suhe - paigas on suhte struktuur, mõlemad osalejad on loomulikud ja tajuvad teineteist moonutamata.

Nõustamissuhet soodustavad tingimused.

empaatiline mõistmine
tingimusteta positiivne suhtumine
kooskõlas omaenda tunnete ja mõtetega käitumine

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-12-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

436 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

obsessive Õppematerjali autor

kordamisküsimuste vastused
HT magister

nõustamine

Sarnased õppematerjalid

docx

Nõustamise põhialused

Nõustamise põhialused 2013 Nõustamine on nõustaja ja kliendi vahel kooskõlastatud interaktiivne õppimis-protsess. Nõustamise peamine eesmärk on aidata leida võimalusi tegutsemiseks nende endi valitud viisidel, et elada enam rahulduspakkuval ja rikkamal viisil nii indiviidi kui ühiskonna liikmena. Nõustamine on ajas kindlalt piiritletud, selge struktuuri ja reeglitega protsess, mida viib läbi vastava ettevalmistusega spetsialist. Peamiseks eesmärgiks on kliendi heaolu, mis võib minna vastuolu nõustaja heaoluga. Klient

Kategoriseerimata

docx

Nõustamise põhialused

Nõustamise põhialused I loeng 8.09.14 Mis on nõustamine? Tegemist on interaktiivse õppimis-protsessiga. Oluline, et mõlemad osapooled (nõustaja ja klient) on aktiivsed, ilma milleta nõustamist toimuda ei saa. Seega nõustamine on nõustaja ja kliendi(ntide) vaheline kooskõlastatud interaktiivne õppimis-protsess. Nõustamise peaeesmärk on aidata klientidel leida võimalusi tegutsemiseks nende endi valitud viisidel, et elada enam rahulduspakkuval ja rikkamal viisil nii indiviidi kui ühiskonna liikmena. Nõustamine on ka toetamine. Kliendile õpetatakse midagi, nt kuidas kuulata, suhelda, kuidas olla vaikuses jne. Oluline, et inimene ise tunneks, et ta vajab nõustamist, lähtealus on ka probleemi tunnistamine.

Nõustamine

doc

Nõustamispsühholoogia

jne. Nõustamine on kahe inimese vaheline suhtlus. Tegemist on koguaeg inimesega ja koguaeg lisanduvad mingid psühholoogia aspektid. Psühholoogiline nõustamine on pidev. Kus lõpeb psühholoogiline nõustamine või kus algab? Koguaeg toimub psühholoogiline nõustamine näiteks motiveerimine jne. Sõna psühholoogia seal ees müüb! Arvatakse et see professionaalsem etc, aga võib ka ära ehmatada. Müüb vähemalt tähelepanu osas. Eestis on psühholoogiline nõustamise reglement puudub. Teoreetiliselt ei tohi ilma magistrikraadita teha, tuleb end täiendada jne, siiski on see üsna hägune. Vaja oleks ülesehitada. Nõustamispsühholoogia seisukohti rakendavad paljud erinevad spetsialistid: arstid, juristid, psühhoterapeudid, psühholoogid, nõustajad, sotsiaal-töötajad jne. Nõustamispsühholoogia olemus * Nõustamine on sama vana kui inimkond ? Teaduslik määratlus on üsna uus, seetõttu pole teda eriti uuritud empiirilisel viisil

Psüholoogia

docx

Nõustamispsühholoogia konspekt

Kunsti mõõtme suurem domineerimine võib viia läbipõlemiseni. Professionaalsus võib langeda, objektiivsus langeb, võib lahendada oma probleeme läbi kliendi probleemide. Teadus: teaduspõhised efektiivsed mudelid. Nõustaja peaks olema nii teadlane kui rakenduslik nõustaja. Teaduslik mõtlemine eeldab oskuseid luua objektiivset vaatlust kuni sekkumiseni, kontrollida hüpoteese, ehitada üles teooriaid, diagnoosida, kasutada uurimismeetodeid, mis aitavad muuta nõustamise seletatavust ja efektiivsust tõhusamaks ja testide kasutamise oskust. ...... teooria suhtlemispsühholoogia, kuulamine, mõjutamise tehnikad. Probleemilahenduse strateegiad konfliktikäitumise viisid ja meetodid Kehtestamine läbirääkimise tehnikad Eetika abistamissuhe, formaalsed ja mitteformaalsed ettekirjutused · Fookus nõustamisel on arenguline toimetulek, oskuste õpetamine, probleemide ennetamine

Psüholoogia

odt

Nõustamine

............................................................................................................12 Sissejuhatus Nõustamise põhieesmärgiks on kliendi enesetunnetuse avardamise ja situatsiooni mõistmise suurendamise kaudu tema valmisoleku kujundamine oma probleemide lahendamiseks ja keskkonna nõudmiste ning võimalustega kohanemisvõime parandamiseks. Nõustamise abil inimene üritab teha valikuid ja parandada oma igapäevase elu kvaliteeti 1. Nõustamissuhe Igasuguse nõustamise lähtepositsiooniks on usaldus abistaja vastu. Usalduse põhikriteeriumiks on suhtlemine võrdväärsel tasandil ja partnerite veendumus, et teine pool teda ei kahjusta. Võrdväärne suhtlemine, mis väljendub nii verbaalsel kui mitteverbaalsel tasandil, on olukord, kus nõustatav (edaspidi klient) tunneb ennast nõustajaga psühholoogiliselt võrdsena ja see soodustab usaldustunde loomist. Olukord, kus nõustaja asetab kliendi madalamale positsioonile (nt käitub ülihoolitsevalt või

Perepsühholoogia

docx

Nõustamispsühholoogia

Siis oskad edasi suunata. Nt depressiooni ravides pead mõtlema kliinilise vere analüüs (hemoglobiin, d vitamiin). Küsi: kas teil on olnud haigestumisi? Millal lasite viimati kliinilise vere teha? Madalama haridustasemega inimeste jaoks on nõustaja ekspert, keda ta ülistab ja kelle aega ta ei taha raisata. Neil on ebamugav. Seda rohkem tuleb tööd teha, et sõnum jõuaks nendeni ja nad tahaksid teiega kauem vestelda. Kommunikatsiooniteooria alused kuidas suhet ülesehitada, sõnumit edastada. Üldjuhul me arvame, et teine saab aru ja liigume edasi. Klient võib aga seista samas punktis. Väga tugev viide neuropsühholoogiale. Ärevuses inimese frontaalsagar töötab ellujäämisprintsiibil, kognitiivne võimekus on piiratud. Probleemilahenduse strateegiad mehed on rohkem probleemilahendusele suunatud, naised emotsioonidele. Täiuslik oleks, et neid osatakse vahetada vastavalt olukorrale. Toetav stiil, vältiv stiil

Nõustamine

docx

Nõustamise põhialused; I kodutöö: nõustamiskoolkondade võrdlus

On kaks alust: lähte positsioon ja juurida probleemid ja Väljaõpe kestab palju aasta analüüsimisele. Inimene räägib vabas tehnika. nende tekkelised Nõustamine on pikaajaline ja assotastioonis probleemist Klienti nähakse 4-5 korda nädalas, mittu alused ehk kindlalt piiritletud protsess, kus lähtuvalt terapeudile oma aastat järjest. sümptomid. osapooled teavad teineteisest vähe. mõtetest. Tehniliselt järgitakse vaba assotsiooni Inimesel on võimalik

Nõustamise põhialused

odt

JOHN MCLEOD „NÕUSTAMISOSKUS“

näe nii öelda tunneli lõpus valgus, siis tulebki mängu hea nõustaja ja kuulaja, kes paneb kliendi jutus tähele asju, mida klient ise ehk ei märkagi ja tänu sellele võin ka kliendil tekkida taipamine tänu millele leiab klient oma probleemine lahendused. 3 2. PEATÜKK Tihtipeale kahjuks inimesed, kes ei ole kursis sellega, kes on nõustaja ja mis on nõustamine, kalduvad kohe arvama, et nõustaja on hulluarst ja need kes kasutavad nõustamise teenust on hullud. Tänapäeva ühiskond kahjuks soosib sellist arusaama, et inimesed peavad olema väga tugeva iseloomuga ja peaksid kõiges ise hakkama saada. Tihti peale arvatakse, et nõustaja külastamine on häbiväärne ja see tekitab inimestes täiesti vale häbitunde. Nõustamine on tegevus, mis toimub, kui muretsev inimene kutsub tetse inimese endaga teatud sorti suhet looma, andes talle selleks loa, ehk kui keegi kellel on mure, kutsub abi ja lubab kellegi endaga

Sotsiaalteadused

Rohkem sarnaseid