Kuressaare Ametikool
2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin referaadi teemaks alkoholi tarbimise Eestis, kuna see on väga aktuaalne teema tänapäeva ühiskonnas. Viimastel aastatel on eestlaste hulgas küll alkoholi tarbimine langenud, kuid siiski on see veel enesehävituslik. Vägijooki manustatakse lausa tervist ohustavates kogustes. Lisaks sellele, et täiskasvanud tarbivad suurtes kogustes alkoholi, on tarbima hakanud ka noored. Nii lähenebki meie riik kiiresti maailmas kriitiliseks peetavale alkoholi tarbimistasandile. EESTLASTE JOOMISKULTUUR Mõnedes riikides on alkoholi tarbimine niiöelda joogikultuur. Enamasti on see seotud toidukultuuriga ehk siis söögi kõrvale tarbitakse väikestes kogustes alkohoolseid jooke. Eestlaste alkoholi tarbimist iseloomustab aga eelkõige eesmärk jääda purju. Siinkohal tulekski lahus hoida sõnad "joomine" ja "kultuursus". Seda teab igaüks, et mida rohkem juua, seda
.........................................................................................4 1.1 Alkoholi ajalugu ja olemus..................................................................4 1.2 Alkoholisituatsioon...........................................................................5 1.3 Alkoholi mõju organismile...................................................................6 1.3.1 Alkoholi mõju lapse organismile..........................................................7 1.4 Alkohol ja noored..............................................................................8 1.5 Ühiskondlikud probleemid.........................................................................................9 2.Uuring Tallinna 37.Keskkooli noorte suhtest alkoholiga.....................................10 2.1 Uuringu hüpotees...............................................................................10 2.2 Uuringu sisu....................................................................
pidage ikka meeles millist rooga te parajasti serveerite. · Serveerige odavamaid veine enne kui kallimad. · Jooge enne kuiva, siis magusaid veine: magusad veinid muudavad kuiva veini maitse väga happeliseks. · Kerged veinid serveeritakse enne täidalasi; rasked ja piiritus veinid lämmatavad kergemad veinid. · Noored veinid serveeritakse enne vanu veine. Õige temperatuur Optimaalne temperatuur on säilitamiseks 110 C, kuid temperatuurid vahemikus 5- 180C ei kahjusta veini nii kaua kuni kõikumine on lühiajaline: korrapäratu temperatuur on kõige kahjulikum. Vein küpseb kiiremini soojas ning aeglasemalt madalal temperatuuril. Püsiv temperatuur on väga oluline. Heledad veinid muutuvad aastatega kollakamaks ja punased veinid heledamaks. ENAM LEVINUD VIINAMARJA SORDID CABERBET SAUVIGNON
jääb puudu alkoholist. Nimelt mõjutab väike kogus alkoholi vere- ju ise veini. Ja ega ka Hispaania veinipoes ka palju muud kui Hispaania soonkonda üldiselt positiivses suunas. veini leidu. Veelgi enam – kuulsates veinipiirkondades müüakse enamasti Mingil põhjusel on viinamarjast pärinev alkohol organismile ainult selle piirkonna veini: Riojas Rioja veini, Bordeaux´s bordood, Bur- kergem taluda kui teraviljast ja riisist saadud. Pealegi ei sobi ter- gundias burgunderit. Veinimaades on vein enamasti enesestmõistetav toi- visliku toiduga miski nii harmooniliselt kokku kui vein. dukõrvane, mida pruugitakse nagu leiba, ja pikalt targutamata. Seevastu
võtma arvesse ka bioloogilisi mõjureid (sh pärilikkust). (Farrington, 2002, lk 9-11) On üldteada, et mõned inimeste grupid kalduvad sagedamini kuritegusid toime panema kui teised. Näiteks sooliste erinevuste alusel võib jagada alates esimestest sotsiaalsetest statikatest pidada kuritegevust eelkõige meeste alaks (naiste osakaal vähem kui 15%). Samasugune olukord faktiga, et kriminaalselt kõige aktiivsem vanusegrupp on alaealised ja noored täiskasvanud. Kui nüüd küsida, kas selline seaduspärasus on eelkõige seotud n-ö isiku bioloogiliste staatustega (meessooga ja noorusega) või on valdavalt tingitud meeste ning naiste ja noorte ning vanemaealiste erinevatest sotsiaalsetest rollidest ühiskonnas, saab õige vastus olla mõistagi, et nii ühest kui teisest. Kriminaalse käitumise päriliku komponendi osatähtsuse käsitlemisel on laialt levinud mitmed ekslikud arusaamad. (Raine, 1993, lk 48-54)
6 Liiatigi on vaieldav seda lugeda liiduvabariigi ülese liikumise alguspunktiks. Teine, juba oluliselt tuntum nimi Priidu Beier, kes avaldas oma luulet varjunime Matti Moguči alt, avaldas oma esimesed teosed „Loomingus“ 1977. aastal, ehkki võib vaielda, kas „Loomingus“ ilmunud teosed olid otseselt pungi vaimust kantud.7 Seetõttu on täpsem määratleda laiema punkliikumise algust ENSVs 1970/1980. aastate vahetusele. Pungini jõudsid noored erinevail viisil. ENSV esipunkar Villu Tamme hing sai müüdud, kui ta sai 1978. aastal kingiks Sex Pistolsi kleepsu, mis avaldas poisile nõnda tugevat muljet, et ta soovis kohe kleepsul olijate moodi olla.8 Allan Vainola meenutab intervjuus, et tema puhul tekkis huvi pungi vastu, kui ta 1970. aastate lõpus Tallinna Raekoja platsil juhtus nägema kahte punkarit, kelle välimus ning olemus olid tema jaoks nõnda köitvad, et tollane kohtumine mõjus talle lausa šokeerivalt9
Nälg ja katk on hoiatavad tunnistähed, mida jumal saadab, et suur õnnetus on saabumas. Mülleri tekstist kumab läbi protestantlik eksistentsialism. Müller toob välja surelikkuse idee: kui surm on lähedal (nt katk), siis me ei karda surma ega nõrgesta end mõttega, et võime surra – surma võimalikkuse mõtet tuleb põlata. Mülleri meelest on nii, et mida lähemal on inimene jumalale, seda väiksem on hirm surma ees. Lapsed ja noored ei karda surma paaniliselt, aga täiskasvanud, kes hakkavad usust kaugenema ja selles kahtlema, kardavad rohkem. TÜ teoloogiliste tekstide spetsialist Marju Lepajõe on jaganud Mülleri jutlused kolmeks osaks: kibedus, selginemine ja hääbumine – kokku nimetab seda ühe õpetaja kannatuslooks. Mülleri originaaltekst on keeleliselt n-ö mitmekesine, sest on esitatud seguna mitmes keeles (eesti, saksa, ladina). Eesti keelt on hinnatud üsna tagasihoidlikuks
haigusele: Suitsetamine Südamehaigused Toitumine Vähktõbi Kehaline Krooniline kopsuhaigus Tervishoiusüstee aktiivsus mi rolli alkohol Diabeet muutmine terviseedenduses Nelja bioloogilise Parandada riskifaktori mõjutamine: sotsiaalmajanduslikku Ülekaalulisus keskkonda kontrollides nelja Hüpertensioon
Kõik kommentaarid