Mittemetallid ja nende saamine (1)

5. MITTEMETALLID
5.1 MITTEMETALLIDE MITMEKESISUS
*Mittemetallid asuvad perioodilisussüsteemis perioodide lõpus ja suuremates rühmades. Mittemetallidel on viimasel kihil 4-8 elektroni.
Lihtainena on nende seas 11 gaasilist: H2 , N2, O2, F2, Cl2 ; 6 väärisgaasi (He-Rn)
10 tahket: B, C, Si, P, As, S, Se, Te, I, At
1 vedel: Br2
*Mittemetallid on madala sulamistemperatuuriga , üsna pehmed ja kergesti peenestatavad.
Mõned on väga kõrge sulamistemperatuuriga, kõvad kuid seejuures haprad . Väga erineva värvusega. Mittemetallide ühiseks omaduseks on see, et nad praktiliselt ei juhi elektrit, kuid süsinik allotroop grafiit on hea elektrijuht . Mittemetallide aatomid on metallide aatomitega võrreldes suhteliselt väiksemad. Välises elektronkihis on neil enamasti elektrone märgatavalt rohkem kui metallide aatomites. Tuumalaengu mõju väliskihi elektronidele on küllalt suur ja neid hoitakse aatomis suhteliselt tugevalt kinni, seega loovutavad väliskihi elektrone palju raskemini kui metallid.
*Mittemetallid reageerivad metallidega.
MITTEMETALL+ METALL =IOONISIDEMEGA ÜHEND (sool või oksiid)
Cl2+2Na= 2NaCl (naatriumkloriid)
S+2Na= Na2S (naatriumsulfiid)
O2+2Zn=2ZnO ( tsinkoksiid )
MITTEMETALL+MITTEMETALL=KOVALENTSE SIDEMEGA ÜHEND
2H2+O2=2H2O
H2+S=H2S ( divesiniksulfiid )
Si+O2=SiO2 (ränidioksiid)
H2+Cl2=2HCl (vesinikkloriid)
S+O2=SO2 (vääveldioksiid)
Mittemetallid võivad olla nii oksüdeerujad kui ka redutseerijad , eelistatud oksüdeerijad.

5.2 VESINIK JA HAPNIK-TÄHTSAMAD MITTEMETALLE
5.2.1. Üldiseloomustus
*Vesinik on perioodilisustabelis esimene element. Asub esimeses perioodis ja alakihis on üks elektron . Loovutab ühe elektroni ja tekib H+ Lihtainena on vesinik gaasiline, esineb H2-na. On levinud eelkõige ühendites.
H: +1| 1) 1 element perioodilisussüsteemis, paikneb I ja/või VII rühmas
Molekuli valem H2; H:H H-H
*On 3 isotoopi:
H- prootium
D-deuteerium, raskevesinik
T-triitium, üliraske vesinik(radioaktiivne)