Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mereannid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Kooli nimi

õpperühm
Õpilase nimi
Mereannid
Referaat
Juhendaja :

Asukoht
2010
Sisukord
1.Rannakarbid 3
1.1.Rannakarpide ostmine 3
1.2.Keedetud rannakarpide säilitamine 3
1.3.Rannakarpide valmistamine 4
1.4.Rannakarpide serveerimine 4
2. Kuningkrabi 5
2.1.Värv ja kuju 5
2.2.Maitse 5
2.3.Kuningkrabi keetmine 6
2.4.Serveerimine 6
3. Homaar 7
3.1.Kuumtöötlemine 7
3.2.Serveerimine 8
4. Austrid 9
5. Kaheksajalg 10
6. Kalmaar 11
Kasutatud kirjandus 12

  • Rannakarbid


    On üks levinumaid mereande. Lisaks looduslikult kasvanud rannakarpidele kultiveeritakse neid ka kasvatustes pikkade köite peal. Et kasvatustest pärit karbid ei puutu kokku ookeani põhjaga, siis on nad võrreldes looduslikega magusama maitsega, õrnema tekstuuriga, priskemad ja lihavamad ning nad ei sisalda liivaterakesi. Looduslikel karpidel võib peal olla vetikaid ja mererohtu, kuid kasvatatud kultuuridel on puhas läikiv karp. Lisaks sellele, et rannakarbid on maitsvad, on nad ka kõrge toiteväärtusega - rikkad valgu ja mineraalainete poolest ning madala rasvasisaldusega.
     
  • Rannakarpide ostmine


    Rannakarpe on lihtne identifitseerida. Neil 5-8 cm pikkune venitatud kolmnurga kujuline mustjas sinaka helendusega kahepoolne karp. Enamasti müüakse neid värskelt koos karpidega. Karbid on tavaliselt kõvasti kinni, kuid kui nad pikemat aega segamatult seisavad, siis võivad mõned vaikselt avaneda. Avatud karpe tuleb alati enne kasutamist kontrollida, neid kergelt koputades, et näha, kas nad sulguvad. Neid karpe, mis ei sulgu , ei tohi toiduks
  • Vasakule Paremale
    Mereannid #1 Mereannid #2 Mereannid #3 Mereannid #4 Mereannid #5 Mereannid #6 Mereannid #7 Mereannid #8 Mereannid #9 Mereannid #10 Mereannid #11 Mereannid #12 Mereannid #13
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-02-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kait Kleemann Õppematerjali autor
    Referaat mereandidest, nende välimus, värskuse hindamine, valmistamine jms

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    11
    doc

    Referaat mereannid.

    Mereannid Referaat Tallinn 2010 Sisukord Molluskid..............................................................................................................................................3 Auster...................................................................................................................................................3 KARBID...............................................................................................................................................3 Teod.................................................................................................................................................4 Peajalgsed.............................................................................................................................................5 Kaheksajalg ...................................................................................................................................5 Seepia................................

    Kokandus
    thumbnail
    17
    doc

    Mereannid

    hulka aga kaheksajalg, kalmaar, ja seepia. Neid leidub meredes päris palju. Eriti soojemates vetes. Aga leidub ka jahedates vetes nagu Põhjameres, eriti krevette, mida püüavad norrakad ja rootslased. Isegi meie Läänemeres võib neid leiduda, kuigi neid on vähe . Eestist vetest võib näiteks leida sinimerekarpe, söödav rannakarp. Meie, eestlaste, toidulaual on kõige enam kasutusel jõevähid, kuna neid leidub ka meie vetes ja seetõttu teatakse neid ka kõige rohkem. Teised mereannid jäävad juba delikatesside alla. Kõige rohkem süüakse molluskeid ja peajalgseid Aasia maades. Kuid ega mõningad euroopa maad ka alla ei jää. Näiteks süüakse päris palju krevette, vähke ka. Kuid jõululaual (julbård) leidub ka palju kalatooteid ja teisigi merande, nagu krevette, krabisid, karpe jne. 2 3. MOLLUSKID 3.1. KARBID

    Toitumisõpetus
    thumbnail
    18
    doc

    Mereannid

    TALLINNA TEENINDUSKOOL Liisi Iling T11K MEREANNID Referaat Juhendajas: Milvi Kasemäe 2010 1 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 KOORIKLOOMAD................................................................................................................... 3 Homaar.................................................................

    Toiduainete õpetus
    thumbnail
    15
    doc

    Mereannid

    Värsked toorained Austrid 23.- tk Krevetid 249.- kg Beebi kaheksajalg 209.- kg Kammkarbi liha 849.- kg Töödeldud toorained White tiger krevett marineeritud 384.- kg Krevett soolvees 384.- kg Vähisabad 325.- kg Keedetud krevetid 249.- Seepiad purgis 280g 94.- Naturaalne krabi 145g 219.- Rannakarbid erinevad maitsed 340g 45.- 13 Kokkuvõte Mereande saab kasutada erinevates roogades. Neid saab keeta, hautada, kuid süüa ka toorelt. Mereannid on suurepärased toiduained, mida tarbida siis, kui tahetakse vaheldust igapäevasest toidust. 14 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Karbid http://nammy.pbworks.com/Austrid http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2173_2151.html http://natmuseum.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=396527/Fototahvlid_9- 16_OK.pdf http://tiguteek.wordpress

    Toiduainete õpetus
    thumbnail
    8
    docx

    Köögileksikon

    Köögileksikon Piprad - viljad, mida kasutatakse vürtsina toidu maitsestamisel Must pipar ­ keedetud ja küpsetatud pooltoored seemned. Maitsestatakse kala-, liha-, köögiviljatoite, marinaade, suppe, kastmeid, pitsaseid Roheline pipar ­ kuivatatud pooltoored seemned. Kasutatakse nagu musta pipart Valge pipar ­ kuivatatud küpsed seemned. Maitsestatakse keedetud liha, kala, suppe, ühepajatoite, marinaade, heledaid kastmeid Rose' pipar ­ pohla meenutava, hapra koorega, seest pruun ja aromaatse tuumaga. Maitsestab mahedalt. Maitsestatakse liha- ja kalatoite, magustoite, küpsetisi Safran ­ vürts, mida saadakse safrankrookuse õiest. Värvilt kollakas ja kasutatakse saiataignate, lihatoitude ja riisi maitsestamisel ja värvainena Vanilliin ­ vanilli kuprais esinev maitsetaim. Valmistatakse ka kunstlikult eugenoolist ja guajakoolist. Vanill ­ kallis ja harukordne looduslik aroom-maitseaine. Maitsestatakse piimatoite, kakaod, sokolaadi, magu

    Kodundus
    thumbnail
    9
    doc

    Köögiviljatoidud

    Köögiviljaroad Toitlustamises tähtis roll: · kergesti seeditav ja sisaldab vajalikke toitaineid (mineraalained ja vitamiinid). · soodustavad seedimist (kreeklased piinasid vange sellega, et ei antud köögivilja ­ tulemus ­ piinarikas surm) Suurt rõhku tuleb panna kv säilitamisele, eeltöötlemisele ja kuumtöötlemisele Kasutada kvaliteetset ja värsket kv-d (kuulsate prantsuse restoranide töö algab turul käimisega) Kv vaenlased: valgus, õhk, soojus ­ hakkab kohe toitainete kadu, aromaatsete omaduste vähenemine a. C ­ vitamiini sisalduse vähenemine (spinat, kapsa ja salat ­ 3 päevaga kadunud) b. lausa päikese käes on kadu veelgi suurem Lehtköögivilja ja maitsetaimi hoida niisutatult suletud kilekotiga külmkapis Kasutusel kõik kuumtöötlemise meetodid Mitmekordne kuumtöötlemine ­ ei ole tervislik Maitsestamine soola ja suhkru asemel tuleks eelistada maitserohelist ja teisi maitsetaimi aed-haraputk, tüümian

    Toitumisõpetus
    thumbnail
    5
    docx

    Kalad ja Mereannid

    PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Kokk Kristian Talviste Kalad ja mereannid Referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................... .......................3 2. Lõhe................................................................................................ ...........................4 3. Merivähk..............................................................................

    Kokandus
    thumbnail
    14
    pdf

    Köögileksikon

    Tallinna Ülikool KÖÖGILEKSIKON Toiduvalmistamise tehnoloogia I Tallinn 2012 1 A (Crassostrea virginica) ja suur hiidauster(Crassostrea gigas). Sisaldavad rohkesti fosforit, rauda, tsinki, joodi ja vitamiine. Austriliha värvus varieerub roosakaspunakast rohekassiniseni, al dente - tähendab, et ,,on hamba all tunda". Väljendit olenevalt sordist on liha sitke ja krõmpsuv või rasvane ja pehme. kasutatakse pasta ja köögiviljade küpsuse väljendamiseks. Ei ole Karpi avatakse spetsiaalse noaga ja kindaga, etkäsi ei kriimustuks. liiga pehme eg

    Toiduvalmistamise tehnoloogia i




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun