MONTESSORI PEDAGOOGIKA - KASVATAMISEST JA FILOSOOFIAST (2)

TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut
MONTESSORI PEDAGOOGIKA - KASVATAMISEST JA FILOSOOFIAST
Tallinn 2011 SISUKORD
SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3
MARIA MONTESSORI ELUST ............................................................................................... 4
MARIA MONTESSORI PEDAGOOGILISE LÄHENEMISE FILOSOOFIA ........................ 9
MONTESSORI METOODIKA ............................................................................................... 12
1.1. Lugema-õppimine Montessori meetodi järgi ................................................................ 14
1.2. Kirjutma -õppimine Montessori meetodi järgi ............................................................... 14
1.3. Arvutama -õppimine Montessori meetodi järgi .............................................................. 14
MONTESSORI METOODIKA KRIITIKA ............................................................................ 16
MONTESSORI MEETOD EESTIS ......................................................................................... 18
KOKKUVÕTE ......................................................................................................................... 22
ALLIKAD ................................................................................................................................ 24
2 SISSEJUHATUS
Valisime oma töö teemaks Maria Montessori ­ elu, filosoofia ja pedagoogika ning tema metoodika Eestis.
Maria Montessori tegevus didaktikamaastikul on ühest küljest ääretult uuenduslik ja huvitav omas ajas ning teisest küljest ­ rakendatav ka tänapäeval, mil hariduse keskmesse on taas tõusnud laps/õpilane ning tema vajadused.
Maria Montessori keskendus pigem hariduse eesmärgile kui meetoditele. Tema lähenemine oli keskendunud lastele ja nende vajaduste vaatlemisele. Ta uskus, et lastes peituv inimkonna oskus ennast edukalt uuendada generatsiooni vältel kujundab nende oskuseid õppida ja areneda. (Polk Lillard 1996).
Kooperatiivse projekti algusfaasis arutlesime, mida peaks meie projekt sisaldama, omavahelise arutluse käigus leidsime , et me ei saa käsitleda Montessori pedagoogikat ja filosoofiat , kui me ei tunne Maria Montessori elulugu, mis on suuresti mõjutanud tema vaateid, tõekspidamisi ja didaktilisi printsiipe . Jagasime töö alateemadeks:
Maria Montessori elukäik; Maria Montessori pedagoogilise lähenemise filosoofia; Montessori metoodika: lugema-, kirjutama- ja arvutama õppimine; Montessori meetod Eestis ­ sarnasusi Johannes Käisi meetoditega.
Montessori filosoofia ja metoodika aluseks kujunes lapse tähelepanelik jälgimine, sellele rajas ta oma didaktilised põhimõtted. Lapsele kohase pedagoogika rakendamine viis Maria Montessori hämmastavate tulemusteni: lootusetuteks peetud lapsed hakkasid märgatavalt arenema. (Life and career ...).
1904 . aastal avaldas Maria Montessori, selleks ajaks juba professoriks saanuna, jälgimise kui meetodi põhjal esimene teaduliku töö ,, Pedagoogiline antropoloogia " ( Madise 1992, 6-7).
Montessori filosoofia on üles ehitatud ideele, et laps on midagi enamat , kui ,,suur inimene väikeses kehas" ­ lapse areng viib ta täiskasvanuks kujunemisele, kuid sellele peavad kaasa aitama selleks tööks ette valmistatud täiskasvanud, ettevalmistatud keskkonnas, kus vabadus põimub kohusetundega. 3 MARIA MONTESSORI ELUST
Maria Montessori sündis 31. augustil 1870. aastal Chiaravalles Ancona provintsis Itaalias. Tema isa, Alessandro Montessori pärines Bologna aristokraatlikust suguvõsast ning oli konservatiiv . Tema ema, Renilde Stoppani oli kuulsa filosoofi Antonio Stoppani nõbu. Ema ja tütar olid väga lähedased. Isa rangus ja ema leebus tekitasid tihti tüli ning väikesest Mariast sai vanemate lepitaja. Perekonnas valitses range kord, igaüks teadis oma ülesandeid. Noorena pidi Maria iga päev vaestele kuduma, kuid seda tööd tegi ta rõõmuga, ta oskas end teiste rolli asetada. (Madise 1992, 3).
Pere ainuke tütar pandi tavakooli. Esimesed koolikogemused sööbisid Maria mällu näitena selle kohta, milline kooli ei tohiks olla. Eriti hämmastas tüdrukut lugupidamatus, mille osaliseks lapsed said. Kui Maria oli 12-aastane, kolis perekond Rooma ja nii tekkis võimalus anda pere ainsale tütrele korralik haridus . 14-aastaselt hakkas Maria tõsiselt huvituma matemaatikast ja vanemad soovisid , et tütrest saaks õpetaja. See oli ainus naisele sobiv amet tolleaegses Itaalias. Maria otsustas hakata inseneriks. Õpingute ajal tekkis Marial huvi bioloogia vastu ja lõpuks tegi ta kaljukindla otsuse saada arstiks. Selline otsus oli tolleaegses Itaalias justkui õli tulle valamine - naistel puudus võimalus meditsiini õppida, rääkimata sellestm et naine võiks arstina töötada. Selline oli ka Rooma kõrge hariduskolleegiumi otsus: naisterahval pole võimalik meditsiini õppida. Sellele vaatamata sai Maria 1892. ainsa naisüliõpilasena alustada õpinguid Rooma ülikooli meditsiiniteaduskonnas. Maria isa oli tütre valinud elukutse vastu, ema toetas teda igati. (Life and career...).
1896. aastal kaitses Maria Montessori doktoritöö teemal "Tagakiusamismaania uurimine kliinilisest aspektist " ning temast sai esimene naine, kes lõpetas Rooma ülikooli arstina. Samal aastal valiti ta Itaalia naisliikumise esindajaks Berliini feministide kongressile, kus ta