Loeng V (0)

6.3. Valgud .
6.3.1. Mis on valgud , mis ülesanded neil organismis on – organismis ~15 kg, ~45% kuivainest.

• Koosnevad 20 erinevast aminohappest
  
• Erinevaid valke on inimorganismis ~50 000-60 000, neist >2 000 on ensüümid
  
• Erinevad üksteisest aminohappelise koostise ja järjestuse poolest
  
• Võivad sisaldada mittevalgulisi koostisosi (Me, koens., lipiid, sahhariid )
  

Taimed ja mikroorganismid sünteesivad kõiki aminohappeid (PROTOTROOFID). Loomad, s.h. inimene sünteesib ainult pooli neist ( AUKSOTROOFID ) – vähem sünteesiradu, vähem ensüüme, väiksem energiakulu ).
Organism lammutab ööpäevas ~400 g valku, sünteesib samuti. Erinevate kudede valkude uuenemine toimub erineva kiirusega, mõnest minutist kuni aastani)
Vabade aminohapete fond (~30 g):

• Toiduvalgud
  
• Koevalkude hüdrolüüs (80 %)
  
• Seedeensüümide hüdrolüüs, kokku ~30 – 50 g valku
  
• Aminohappeid veres 35 – 65 mg/dl (detsiliitris, mg%), s.o. 0,3-0,6 g/l
  

Valkude seedimine on energiamahukas protsess:

• vajab kõige rohkem erinevaid ensüüme.
  
• Vabanenud aminohapete imendumine oleneb Na-ioonide gradiendist, mille hoidmiseks on vaja ATP energiat
  
• Aminohapped imenduvad spetsiifiliste valguliste kandjate abil – erinevad aminohapped võivad üksteisega kandja pärast konkureerida: Gly—Ala—Ser—Cys, Val—Leu—Ile—Phe, Lys—Arg, Glu—Asp.
  
• Aminohapete imendumine seedekulglast ja transport rakku on seotud γ-glutamüülitsükliga.
  
• Peale selle toimub ka imendumine difusiooni teel