Laste kehaline aktiivsus ja nende kehaline kasvatus (0)

Tallinna Ülikool - Sport - Kehalise kasvatuse didaktika

3 HALB

Lõik failist

TALLINNA ÜLIKOOL
Rakvere Kolledž
Õpetajakoolituse osakond

„Laste kehaline aktiivsus ja nende kehaline kasvatus“
Kadri Viks
AP- 1 KÕ

Juhendaja : M. Piisang
Rakvere 2012
Sisukord

1. Sissejuhatus
Lapsepõlv on liikumise seisukohalt aktiivseim aeg elus. Lapse igapäevane elu koosneb söögi- ja uneaegu arvestamata peaaegu pidevast liikumisest . Hiljem on päevaplaanis esikohal kool ja õppimine ning spontaanse liikumise hulk väheneb.
Kehaline treening on kehalise aktiivsuse üks osa, mis hõlmab planeeritud, süstemaatilist, korduvat ja eesmärgistatud liikumist.
Planeeritud liikumise abil püütakse toetada lapse arengut ja mõjutada positiivselt tema tervist.
Meelte arenemine algab juba varases beebieas ja selle põhjal areneb järk- järgult ka tähelepanuvõime ning eesmärgistatud motoorika , seejärel aga kindla suunitlusega õppimine. Väikelastel tuleks korraldada intervallitüüpi, lapse enda poolt reguleeritavat liikumist. Sellega arendatakse nii tasakaalu, koordinatsiooni kui osavust. See aitab lapsel tajuda paremini ümbritsevat keskkonda.
Väikelapse motivatsioon paraneb ja tema võimed arenevad, kui liikumine annab positiivseid elamusi. See on väga oluline lapse minapildi, eneseväärikuse ja sotsiaalse arengu seisukohalt. Kõige parem aeg motoorsete oskuste omandamiseks on kümme esimest eluaastat , sel ajal toimub närvisüsteemi põhiline areng.
Enne murdeiga on poisid füüsiliselt aktiivsemad kui tüdrukud,

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Laste kehaline aktiivsus ja nende kehaline kasvatus #1

Laste kehaline aktiivsus ja nende kehaline kasvatus #2

Laste kehaline aktiivsus ja nende kehaline kasvatus #3

Laste kehaline aktiivsus ja nende kehaline kasvatus #4

Laste kehaline aktiivsus ja nende kehaline kasvatus #5

Laste kehaline aktiivsus ja nende kehaline kasvatus #6

Laste kehaline aktiivsus ja nende kehaline kasvatus #7

Laste kehaline aktiivsus ja nende kehaline kasvatus #8

Laste kehaline aktiivsus ja nende kehaline kasvatus #9

Laste kehaline aktiivsus ja nende kehaline kasvatus #10

Laste kehaline aktiivsus ja nende kehaline kasvatus #11

Laste kehaline aktiivsus ja nende kehaline kasvatus #12

Laste kehaline aktiivsus ja nende kehaline kasvatus #13

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-05-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

93 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

KristjanHaljand Õppematerjali autor

Käesolevas referaadis püüdsin välja tuua kõike kehalise kasvatusega seonduvat. Laste positiivne suhtumine kehalisse kasvatusse peaks kindlasti alguse saama kodust. Mida aktiivsemad on vanemad, seda aktiivsemad ja sporditeadlikumad on ka lapsed.
Kõik lasteaia ja koolilapsed peaksid ka vabal ajal sporti tegema. Sport sobib igale eale. Kes vanaduseski korralikult võimleb, metsajooksu teeb ning sulgpalli, võrkpalli või teisi liikumist nõudvaid mänge harrastab, on kauem terve ja töövõimeline.
Liikumis- või kehalise kasvatuse tunnis, on õpilaste võimed erinevad. Mõni laps saab suurepäraselt hakkama keeruliste võimlemisharjutustega, mõnel on jõudu kõige rohkem kätekõverdusi teha ja mõni kohe jõuab pikka aega järjest joosta. Paljud kehalised võimed on pärilikud ehk meile geenidega kaasa antud. Samas ei ole ainult andekus see, mis meie sportlikud tulemused määrab. Kõiki kehalisi võimeid on võimalik treenida.
Kehalised võimed on jõud, kiirus, vastupidavus, painduvus, tasakaal ja koordinatsioon.
Lisaks neile võimetele on kehaliste harjutuste sooritamisel ja erinevate spordialadega tegelemisel vaja ka näiteks rütmitunnet, oskust lõdvestuda, ruumitaju ja mitmeid tahteomadusi. Kehaliste võimete osakaal on spordis alati erinev. On oluline arendada kõiki kehalisi võimeid.
Tervislik toit, küllaldane uni, rohke liikumine, värske õhk ja puhas loodus rajavad aluse suurele väärtusele – lapse tervisele.

laste kehaline aktiivsus laps keha aktiivsus kehaline kasvatus tegevus arengu

Sarnased õppematerjalid

doc

Kehaline aktiivsus koolis

TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Klassiõpetaja (kõrvalerialaga) EKL 2kõ kaugõpe LASTE LIIKUMISAKTIIVSUS KOOLIS Referaat Juhendaja: MA, Marion Piisang Tallinn 2009 SISUKORD # SISSEJUHATUS............................................................................................................................2 1. LASTE KEHALINE AKTIIVSUS JA TERVIS.....................................................................2 1.1. Laste kehaline aktiivsus...................................................................................................2 1.2. Laste kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid.........................................................................2 1.3. Tervislik toitumine...............................................................................................................2 2

Kehalise kasvatuse didaktika

docx

Kehaline kasvatus aktiivsus ja selle vajalikkus

Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................... 2 Lapse heaolu.............................................................................................................. 3 Kehaline aktiivsus ning selle vajalikkus......................................................................4 Tervislik toitumine....................................................................................................... 7 ................................................................................................................................... 8 Kokkuvõte................................................................................................................. 11 Kasutatud allikad....

Kehakultuur

docx

KOOLIEELSETE LASTE LIIKUMISAKTIIVSUS

tingimustes liikuv täiskasvanu. Kuid paljudel tänapäeva koolieelikutel jääb liikumist väheseks. Kuna hommikul toovad lapsevanemad oma võsukesed autoga lasteaeda ning õhtul transpordivad nad samamoodi koju, on just lasteaed see koht, kus tekitada lapsed huvi liikumistegevuse vastu. Selleks, et laps ennast oma kehas hästi tunneks, et tema mänge, suhteid ja elustiili ei piiraks kohmakus ja ebamugavustunne ning pidev rahulolematus oma kehaga, tuleb tal oma keha kasutama ja armastama õppida. Kehaline tegevus pole vaid lihastegevuse tugevdamiseks. Iga edukas sooritus tõstab enesega toimetulekutunnet ja enesekindlust. Koos hea enesetundega ja meeleoluga kaasneb ka aju arenemine. Lapse mitmekesine ja mänguline liikumine õpetab samal ajal mõtlema, arenevad tähelepanuvõime, võrdlemisoskus ja mälu. Lapse harmooniline areng on võimalik süstemaatilise ja õige kehalise kasvatuse korral,

Pedagoogika

docx

Kehaline aktiivsus täiskasvanutel

Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö ja täiendusõppe osakond Kehaline aktiivsus täiskasvanutel Nadezda Vassiljeva NT13 Õppejõud: I.Glaase Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................3 lk Parimad harjutused................................................................................................4 lk Kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid...........

Tervisesport noorsootöö osana

docx

Liikumine alusahriduses

Kägariste – isteasend kõverdatud jalgadega, selg kumer, pea rinnal Toengiste – käed toetuvad taga 2. SÕNASTA BAASMOTOORIKA KLASSIFIKATSIOON. Põhliiikumised – kõnd, jooks, hüppamine, maha Harkiste – iste, sirutatud jalad harkis Kõhuli – keha horisontaalses asendis, toetudes esipinnaga hüplemine jm; Asendid – seismine, istumine, lamamine, ripped, toengud jne; Liigutused – veeremine vastu maad Toeng kõhuli – kõhuli, kõverdatud käed õlgade juures, pihkudega vastu maad Selili – keha

Alusharidus

doc

Laste kehaline aktiivsus

LASTE JA NOORUKITE KEHALINE AKTIIVSUS 1. Mõisted Kehaline aktiivsus on igasugune skeletilihaste abil sooritatud liigutus, mis kutsub esile energia kulu üle rahuolekutaseme. Kehalist aktiivsust iseloomustavad:  ühekordse tegevuse intensiivsus ja sealjuures kulutatud energia hulk,  sagedus (päevas, nädalas),  kestus (korraga, päevas, nädalas; minutites või tundides),  sooritatud tegevuse tüüp (kas töös on suured lihasgrupid või vaid mõne jäseme lihased),

Pedagoogika

docx

Laste füüsiline aktiivsus

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ14-1 Kristianna-Maria Haponen LASTE FÜÜSILINE AKTIIVSUS Referaat õppeaines uurimis- ja arendustöö metoodika Juhendaja: Irma Nool Tallinn 2016 Sisukord SISSEJUHATUS............................................................................................ 3 1.LASTE FÜÜSILINE AKTIIVSUS JA SELLE TÄHTSUS........................................4 1.1.Füüsilise aktiivsuse mõiste.....

Uurimistöö metoodika

doc

Kehaline aktiivsus ja selle mõju tervisele

SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 2 1 KEHALINE AKTIIVSUS JA SELLE MÕJU TERVISELE........................................... 3 1.1 Kehalise aktiivsuse vajalikkus................................................................................... 4 1.2 Kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid........................................................................5 1.3 Lapse jalgade areng....................................................................................................6 1.4 Lampjalgsuse tekke põhjused ja ennetamine ..........

Kehalise kasvatuse didaktika

Rohkem sarnaseid