Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Laboritöö nr 9. Tehnokeraamika ja komposiitmaterjalide ehitus (4)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis iseloomustab normaalelastsusmoodulit?
  • Kuidas mõjutab koormamise viis materjali plastsust?
  • Milliseid materjale katsetatakse enamasti survele?
  • Missugused toote töötlusviisid eeldavad materjali suurt plastsust?
  • Mille poolest erineb surveteim tõmbeteimist?
  • Millised materjali mehaanilised omadused on aluseks detaili tugevusarvutustel?
  • Mille järgi saaks hakata otsima sobivat malmi?
  • Milliseid meetodeid kasutatakse keraamika kõvaduse mõõtmiseks?
  • Millised maatriksitüübid on peamiselt kasutusel keraamilistes komposiitides?
  • Millised väited on õiged?
  • Milline on deformatsiooni liigi mõju polümeeride elastsusmoodulile?

Lõik failist

Tulemus 76/100

1.

 
Millised väited on õiged deformatsiooni kohta
 
Student Response
Feedback
A.
Elastse deformatsiooni korral detaili mõõtmed ei taastu peale jõu eemaldamist
 
B.
Välisjõudude toimel deformeerub detail esmalt plastselt ja seejärel voolavuspiiri ületamisel elastselt.
 
C.
Plastse deformatsiooni korral detaili mõõtmed taastuvad peale jõu eemaldamist
 
D.
Välisjõudude toimel deformeerub detail esmalt elastelt ja seejärel voolavuspiiri ületamisel plastselt.
 
E.
Deformatsioon on detaili mõõtude ja/või kuju muutus välisjõudude toimel
 
Score :
3/3
 

2.

 
Mis iseloomustab normaalelastsusmoodulit?
 
Student Response
Feedback
A.
Tõmbe- ja survediagrammil iseloomustab sirget osa (vt joonist)
 
B.
Elastsel deformeerimisel tekkiva pinge ja sellele vastava deformatsiooni suhet
 
C.
Tõmbe- ja survediagrammil iseloomustab kõverat osa (vt joonist)
 
D.
Plastsel deformeerimisel tekkiva pinge ja sellele vastava deformatsiooni suhet
 
Score :
3/3
 

3.

 
Kuidas mõjutab koormamise viis materjali plastsust ?
 
Student Response
Feedback
A.
Tõmbeolukorras on võimalik terast enam plastselt deformeerida
 
B.
Olenemata, kas teras on surve- või tõmbeolukorras saab teda ühepalju deformeerida.
 
C.
Surveolukorras on võimalik terast enam plastselt deformeerida
 
D.
Survejõudude korral on tegu pehmema koormamise viisiga võrreldes tõmbejõududega, mistõttu materjal on enam deformeeritav
 
Score:
3/3
 

4.

 
Milliseid materjale katsetatakse enamasti survele?
 
Student Response
Feedback
A.
betoon , keraamika , klaas
 
B.
madalsüsinikteraseid
 
C.
Materjalid, millest valmistatud detailid töötavad konstruktsioonides surveolukorras.
 
D.
Survele katsetatakse materjale, millest valmistatud detailid on konstruktsioonides enamasti tõmbeolukorras
 
Score:
3/3
 

5.

 
Missugused toote töötlusviisid eeldavad materjali suurt plastsust?
 
Student Response
Feedback
A.
stantsimine
 
B.
keevitamine
 
C.
lõiketöötlemine
 
D.
lehe valtsimine
 
E.
painutamine
 
Score:
3/3
 

6.

 
Mille poolest erineb surveteim tõmbeteimist?
 
Student Response
Feedback
A.
Sitkete materjalide voolavuspiir ( tinglik voolavuspiir) on nii tõmbel kui survel sama suur
 
B.
Tõmbeteim ei erine surveteimist
 
C.
Haprate materjalide survetugevus on nende tõmbetugevusest suurem
 
D.
Mõlemad on staatilised koormamise viisid
 
Score:
3/3
 

7.

 
Leida materjali tinglik voolavuspiir survel Rp0,2 kui Fp0,2 = 19 912N ja katsekeha ristlõike pindala S=57mm2
 
Student Response
Answer :
349  
Units :
N/mm2
Score:
4/4
 

8.

 
Leida materjali survetugevus Rm kui Fm = 21 590N ja katsekeha ristlõike pindala S=96mm2
 
Student Response
Answer:
225  
Units:
N/mm2
Score:
4/4
 

9.

 
Millised materjali mehaanilised omadused on aluseks detaili tugevusarvutustel?
 
Student Response
Feedback
A.
Plastsusnäitajad katkevenivus A ja katkeahenemine Z
 
B.
Materjali kõvadus Rockwell'i C skaalas
 
C.
Tõmbe- või survetugevus Rm (kui Re või Rp0,2 ja Rm vahe on suur)
 
D.
Tõmbe- või survetugevus Rm (kui Re või Rp0,2 ja Rm vahe on väike)
 
E.
Füüsikaline voolavuspiir Re või tinglik voolavuspiir Rp0,2
 
Score:
6/6
 

10.

Vasakule Paremale
Laboritöö nr 9-Tehnokeraamika ja komposiitmaterjalide ehitus #1 Laboritöö nr 9-Tehnokeraamika ja komposiitmaterjalide ehitus #2 Laboritöö nr 9-Tehnokeraamika ja komposiitmaterjalide ehitus #3 Laboritöö nr 9-Tehnokeraamika ja komposiitmaterjalide ehitus #4 Laboritöö nr 9-Tehnokeraamika ja komposiitmaterjalide ehitus #5 Laboritöö nr 9-Tehnokeraamika ja komposiitmaterjalide ehitus #6 Laboritöö nr 9-Tehnokeraamika ja komposiitmaterjalide ehitus #7 Laboritöö nr 9-Tehnokeraamika ja komposiitmaterjalide ehitus #8 Laboritöö nr 9-Tehnokeraamika ja komposiitmaterjalide ehitus #9 Laboritöö nr 9-Tehnokeraamika ja komposiitmaterjalide ehitus #10 Laboritöö nr 9-Tehnokeraamika ja komposiitmaterjalide ehitus #11 Laboritöö nr 9-Tehnokeraamika ja komposiitmaterjalide ehitus #12 Laboritöö nr 9-Tehnokeraamika ja komposiitmaterjalide ehitus #13 Laboritöö nr 9-Tehnokeraamika ja komposiitmaterjalide ehitus #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 213 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor janikah Õppematerjali autor
E-õppe labor. Tulemus 76/100
Millised väited on õiged deformatsiooni kohta
Mis iseloomustab normaalelastsusmoodulit?
Kuidas mõjutab koormamise viis materjali plastsust?
küsimused 1-30

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
rtf

Laboritöö nr 9. Tehnokeraamika ja komposiitmaterjalide ehitus

Title: Laboritöö nr 9. Tehnokeraamika ja komposiitmaterjalide ehitus Total score: 97/100 = 97% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Millised väited on õiged deformatsiooni kohta Student ResponseFeedback A. Deformatsioon on detaili mõõtude ja/või kuju muutus välisjõudude toimel B. Plastse deformatsiooni korral detaili mõõtmed taastuvad peale jõu

Tehnomaterjalid
thumbnail
20
docx

Praktikum nr.8 Plastide identifitseerimine ja kõvadus

View Attempt 1 of 3 Title: Praktikum nr.8 Plastide identifitseerimine ja kõvadus Started: Wednesday 16 March 2011 09:36 Submitted: Wednesday 16 March 2011 09:40 Time spent: 00:04:18 Total 100/100 = 100% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: score: 100 1. Kuidas jagunevad plastid päritolu järgi? Student Response 1. Looduslikud 2. Modifitseeritud looduslikud 3. Sünteetilised Score: 2,7/2,7 2. Milline väide on tõene? Student Response 1. Kõik polümeerid on plastid 2. Kõik plastid on polümeerid 3. Polümeerid on plastide alaliik Score: 2,7/2,7 3. Rakendusomaduste järgi millisesse gruppi kuuluvad PC, PA, PET, PMMA? Student Response 1.

Materjaliõpetus
thumbnail
10
pdf

Plastide identifitseerimine ja kõvadus

Jump to Navigation Frame Your location: Assessments > View All Submissions > View Attempt View Attempt 3 of 3 Title: Praktikum nr.8 Plastide identifitseerimine ja kõvadus Started: Tuesday 9 November 2010 18:22 Submitted: Tuesday 9 November 2010 18:34 Time spent: 00:11:41 Total score: 100/100 = 100% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Kuidas jagunevad plastid päritolu järgi? Student Response 1. Looduslikud 2. Modifitseeritud looduslikud 3. Sünteetilised Score: 2,7/2,7 2. Milline väide on tõene? Student Response 1. Kõik polümeerid on plastid 2. Kõik plastid on polümeerid 3. Polümeerid on plastide alaliik Score: 2,7/2,7 3. Rakendusomaduste järgi milli

Tehnomaterjalid
thumbnail
4
doc

E-labor 2

deformeeritav Score: 10 / 10 Küsimus 4 (10 points) Milliseid materjale katsetatakse enamasti survele? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Materjalid, millest valmistatud detailid töötavad konstruktsioonides surveolukorras. b. betoon, keraamika, klaas c. madalsüsinikteraseid d. Survele katsetatakse materjale, millest valmistatud detailid on konstruktsioonides enamasti tõmbeolukorras Score: 10 / 10 Küsimus 5 (10 points) Missugused toote töötlusviisid eeldavad materjali suurt plastsust? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus

Tehnomaterjalid
thumbnail
4
doc

Tehnomaterjalid (laboritöö nr2)

tõmbejõududega, mistõttu materjal on enam deformeeritav Score: 10 / 10 Küsimus 4 (10 points) Milliseid materjale katsetatakse enamasti survele? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Materjalid, millest valmistatud detailid töötavad konstruktsioonides surveolukorras. b. betoon, keraamika, klaas c. madalsüsinikteraseid d. Survele katsetatakse materjale, millest valmistatud detailid on konstruktsioonides enamasti tõmbeolukorras Score: 10 / 10 Küsimus 5 (10 points) Missugused toote töötlusviisid eeldavad materjali suurt plastsust? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus

Tehnomaterjalid
thumbnail
8
doc

Laboritöö nr 1 Tõmbeteim

1. Mis on deformatsioon? Student Response Feedback A. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb alati ainult elastsest osast. B. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Plastne deformatsioon eelneb alati elastsele. C. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Olenevalt materjalist võib plastne deformatsioon ennem olla. D. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Elastne deformatsioon eelneb alati plastsele. Score: 5/5

Tehnomaterjalid
thumbnail
8
docx

Praktikum nr 9. Tehnokeraamika tehnoloogia ja omadused

A. Tõmbe- ja survediagrammil iseloomustab sirget osa (vt joonist) B. Plastsel deformeerimisel tekkiva pinge ja sellele vastava deformatsiooni suhet C. Elastsel deformeerimisel tekkiva pinge ja sellele vastava deformatsiooni suhet D. Tõmbe- ja survediagrammil iseloomustab kõverat osa (vt joonist) Score: 8/8 2. Milliseid meetodeid kasutatakse keraamika kõvaduse mõõtmiseks? Student Response A. Vickersi meetodit ja kõvasulamkuuli B. Kuulkõvadust C. Brinelli meetodit ja teraskuuli D. Rockwelli meetod ja teemantkoonust E. Vickersi meetodit ja teemantpüramidi Score: 8/8 3. Keraamika põhiomadusteks on? Student Response A. Suur termopüsivus

Materjaliõpetus
thumbnail
5
docx

Test1

1. Arvutage pinge, mis tekib antud vardas (vt. joonist), kui varda ristlõige on 10 mm2 ja jõud on 7 230 N. Varda kõvadus on 35 HRC ning plastsus A=35% Student Response Correct Answer Answer: 723,0 723 Units: N/mm2 N/mm2 Score: 10/10 2. Eelmises küsimuses on antud varda koormamise skeem. Missugused protsessid toimuvad vardas koormusel, mis tekitab vardas pinge 790 N/mm2? Varda materjali mehaanilised omadused on: Rp0,2=600 N/mm2 ja Rm=850 N/mm2 Student Response Correct Answer Feedback A. Varras deformeerub elastselt. Pikeneb, kuid koormuse eemaldamisel võtab esialgse pikkuse B. Varras deformeerub esialgu elastselt ja siis plastselt. Pikeneb ja peale koormuse eemaldamist jääb plastse osa võrra pikemaks C. Varras deformeerub elastselt, siis p

Tehnomaterjalid




Meedia

Kommentaarid (4)

rohelinepliiats profiilipilt
rohelinepliiats: Just seda oligi vaja.
12:00 14-05-2009
rohelinepliiats profiilipilt
rohelinepliiats: Just seda oligi vaja.
12:00 14-05-2009
Rain profiilipilt
Rain: Aitas küll.
17:45 06-01-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun