LAANEMETS
Olemus
Eestis jagatakse laanemetsad 2-ks liigivaeseteks männi- ja
kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks.
Levinud enamasti Lõuna-Eestis.
Laanemetsad moodustavad 23% Eesti metsadest.
Laanemetsad kasvavad laugete nõlvade jalameil, jääjärve
tasandikel, moreentasandikel, moreenkattega mõhnastikel.
Puistud kõrge tootlikkusega.
Liigivaesed laanemetsad
Jäänukid varasematest taigametsadest
Kasvavad iseloomulikud taigametsade liigid:harilik mustikas,
pohl, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold ja ohtne sõnajalg.
Ohtne s
Ohtne sõnajalg Kattekold
Liigirikkad kuuse- ja
kuusesegametsad
Kujunenud kunagistest tamme-segametsadest
Salumetsadele iseloomulikud vähenõudlikud liigid: ussilakk,
võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn.
Ussilakk Jänesesalat
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 19 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-10-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
89 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Andruusja
Õppematerjali autor
). Samblarindes on vähe liike. Enamasti moodustavad sambla-samblikurinde peamiselt hajusalt kasvavad samblikud. Laanemetsad on tavaliselt liigivaesed kuusikud, kus kasvavad veel üksikud haavad, kased ja männid. Põõsarinne on hõre, koosnedes pihlakast, paakspuust ja magedast sõstrast. Ka rohurinne on üsna liigivaene. Laante kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad. Eestis jaotatakse laanemetsad kaheks liigivaesteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Mõlemad on levinud enamasti Lõuna-Eestis. Liigivaesed laanemetsad on jäänukid varasematest taigametsadest, kus kasvavad taigametsadele iseloomulikud liigid: harilik mustikas, pohl, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold ja ohtene sõnajalg. Liigirikkad kuuse- ja kuuse-segametsad on kujunenud kunagistest tamme-segametsadest. Neid
Eesti metsades kasvavad peamiselt mänd, kuusk ja kask. Esineb nii puhtaid puistuid Männikud, kuusikud, kaasikud) kui ka segapuistuid. Eesti metsapuuliigid: mänd 39,1% kask 28,3% kuusk 23,5% lepp 6,3% haab 1,6% tamm 0,6% Laanemetsad moodustavad keskmise toitumis- ja niiskusnõudlusega metsade rühma, mille puurindes valitseb harilikult kuusk, harvem kask või mänd. Kuusevõrade tiheda katte tõttu saavad alustaimestikus kasvada vaid varjulembesed taimed. Laanemetsad levivad peamiselt gleistunud või näivleetunud muldadel. Laanemetsad on tavaliselt liigivaesed kuusikud, kus kasvavad veel üksikud haavad, kased ja männid. Põõsarinna on hõre, koosnedes pihlakast, paakspuust ja magedast sõstrast. Ka rohurinne on üsna liigivaene. Laante kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad. Eestis jaotatakse laanemetsad kaheks liigivaesteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Mõlemad on levinud enamasti Lõuna-Eestis
Laanemets Sissejuhatus Laanemetsad on tavaliselt liigivaesed kuusikud, kus kasvavad veel üksikud haavad, kased ja männid. Põõsarinne on hõre, koosnedes pihlakast, paakspuust ja magedast sõstrast. Ka rohurinne on üsna liigivaene. Laante kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad.Eestis jaotatakse laanemetsad kaheks liigivaesteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Mõlemad on levinud enamasti Lõuna-Eestis.Liigivaesed laanemetsad on jäänukid varasematest taigametsadest, kus kasvavad taigametsadele iseloomulikud liigid: harilik mustikas, pohl, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold jaohtene sõnajalg.Liigirikkad kuuse- ja kuuse-segametsad on kujunenud kunagistest tamme-segametsadest. Neid
Samblarinne on aga pidev ja tihe. Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. Võnk-kastevars Kanarbik Pohl Mustikas Leseleht Karvane piiphein Palu-härghein Palusammal Laanik Harilik lehviksammal Laanemetsad Kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad. Eestis jaotatakse laanemetsad kaheks liigivaesteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Mõlemad on levinud enamasti Lõuna- Eestis. Puurinne sisaldab kõige enam harilikku kuuske, kuid kasvab ka harilikku mändi, arukaske, harilikku haaba, harilikku tamme. Põõsarinne on hõre ja koosneb harilikust sarapuust, harilikust pihlakast, pajudest. Puhmarinne on lausaline. Peamised liigid on pohl, harilik mustikas, lillakas, kanarbik, kattekold. Rohurindes kasvavad ussilakk, võsaülane,
Laanemetsad Keskkonnatingimused laanemetsas: · Viljakas ja niiske muld. · Lubjavaene muld. · Tüüpiline puuliik on kuusk. · Alustaimestik on vaheldusrikas · Puud paiknevad tihedalt ning metsas on hämar · Temperatuurierinevused on öösel ja päeval väikesed. Laanemets Jänesekapsa-mustikakuusik Pikasilla lähistel. Foto A. Palo. Rinded · Puurinne: harilik kuusk, harilik mänd, arukask, harilik haab, harilik tamm · Põõsarinne: harilik sarapuu, harilik pihlakas, paju · Puhmarinne: pohl, harilik mustikas, lillakas, kanarbik, kattekold · Rohurinne: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn, leseleht, laanelill, harilik jänesekapsas, sinilill, metsülane, kurereha Loomaliigid laanemetsas
Evelin Kaur Tep08 28.09.2010 Laanemetsad on tavaliselt liigivaesed kuusikud, kus kasvavad veel üksikud haavad, kased ja männid. Põõsarinne on hõre, koosnedes pihlakast, paakspuust ja magedast sõstrast. Ka rohurinne on üsna liigivaene. Laante kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad. Eestis jaotatakse laanemetsad kaheks liigivaesteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Mõlemad on levinud enamasti Lõuna-Eestis. Liigivaesed laanemetsad on jäänukid varasematest taigametsadest, kus kasvavad taigametsadele iseloomulikud liigid: harilik mustikas, pohl, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold ja ohtene sõnajalg. Liigirikkad kuuse- ja kuuse-segametsad on kujunenud kunagistest tamme-segametsadest. Neid iseloomustavad salumetsade vähenõudlikumad liigid: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn. Puurinne sisaldab kõige enam harilikku kuuske, kuid kasvab ka harilikku mändi, arukaske, harilikku haaba, harilikku tamme.
Sissejuhatus............................................................................................................ 3 Nõmmemets............................................................................................................ 4 Salumets................................................................................................................. 6 Palumets.................................................................................................................. 7 Laanemets............................................................................................................... 9 Metsade tähtsus.................................................................................................... 10 Metsakaitse........................................................................................................... 12 Kokkuvõte.............................................................................................................. 13
LAANEMETSAD Iseseisev töö bioloogias Tartu 2010 1. KLASS:ARUMETS .............................................................................................2 ....................................................................................................................2 LAANEMETSAD......................................................................................................2 1.1 Taimekooslused....................................................................................................2 1.2 Loomakooslused.................................................................................................14 2.TOIDUVÕRGUSTIK........................................................................................... 19 Kasutatud kirjandus....................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid