Kunstinäituse retsensioon (9)

4 HEA

Lõik failist

Kunstinäituse külastus
Pärnu Uue Kunsti Muuseumis võis taaskord külastada vägagi huvitavaid näituseid.
Põhirõhk oli suunatud “Wiirald värvides” näitusele, kuhu kuulusid Eduard Wiiralti teosed– 15 puugravüürist tõmmist “Absindijoojad” (1933) ning 17 värvilisest akvatintast tõmmist “Eesti neiu ” (1942) . Veidi pisemas saalis võis vaadata Lilian Meisteri valmistatud 1001 padja näitust “1001” ning kolmandas saalis said vaatajad nautida Pärnu oma kunstnike töid.
Kõige enam pakkus mulle huvi näitus “1001”. Oli väga huvitav vaadata, kuidas ühes ruumis nii palju tillukesi patju ripub. Eriti meeldis mulle neid võrrelda, sest nad kõik olid nii omapärased – oli kauneid, stiilseid ja klassikalisi patju, kuid samas ka tumedaid, igavaid ning tülgastavaid. Peas käis läbi korduvalt mõte, et

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-04-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

139 laadimist Kokku alla laetud

9 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

enfstein Õppematerjali autor

Retsensioon kunstinäitusest. Puhas töö näidete põhjal, sisaldab näitusi “Wiirald värvides” , “1001”ja Pärnu mMoodsa Kunsti aastanäitust.

retsensioon wiirald värvides 1001 pärnu mmoodsa kunsti aastanäitus

Sarnased õppematerjalid

docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus