Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kronoloogiline ülevaade Kreeka tsivilisatsioonist (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Kreeta -Mükeene periood u 2000-1100 aastat eKr
  • Omanäoline ja kõrgtasemeline minoiline tsivilatsioonlinaarkiri!
  • Tähtsamaks keskuseks - Knossos , kreeklased domineerisid Egeuse merel.
  • 1600 aastat eKr arenes tsivilisatsioon ka Mandri-Kreekas.
  • Sealseks tähtsamaks keskuseks kujunes Mükeene.
  • Vallutasid ka Kreeta saared, mitmed kindlustatud lossid.
  • 1200 a. eKr –losside purustamine, tsivilatsiooni allakäik – doorlaste sissetung !
    Tume ajajärk u 1100-800 eKr – Homerose ajajärk ( eepos )
  • Lossid hüljatud, kiri ununenud, rahvas rändab Väike- Aasia rannikule – peaaegu tsivilisatsioonieelne aeg.
  • Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast – ei toonud kaasa ühiskonna arengut.
  • Suhted naabermaadega olid nõrgenenud.
    Arhailine periood u 800-500 aastat eKr
  • Alates VIII saj kasvas elanikkond, kujunesid linnad, ning rikas ülemkiht, kiri.
  • 776. aastal eKr usu- ja spordipidustused e. Olümpiamängud.
  • VIII saj eKr kreeklaste kolonisatsioon meredel, u 600 aastat eKr raha müntimine.
  • Kujunes linnriiklik korraldus – Sparta (tõusis võimsamaks riigiks Lõuna-Kreekas), Korintos, Ateena , Mileetos ja Sürakruusa.
  • 507. aastal kehtestati Ateenas demokraatlik riigikord .

    Klassikaline periood u 500-338 aastat eKr
  • Kreeka-Pärsia sõjad 500-478 aastat eKr – Pärsia võimu all- Dareios saab ateenlastelt Maratoni lahingus lüüa. Salamise merelahinguga –tõrjuti pärslased Kreekast ja Egeuse mere piirkonnast välja.
  • Kreeka hiigelaeg 480-431 aastat eKr – 2 võimsamat riiki: Sparta ja Ateena (demokraatlik) pinged . Ateenas poliitik Perikles – edendas Ateena võimsust. Ateenast kujunes tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus, Ateena akropol .
  • Peloponnesose sõda 431-404 aastat eKr – vastuoludest suur sõda: Ateena merel, Sparta maismaal. Spartalaste võit! Ajutine lõpp Ateena võimsusele.
  • Sparta ülemvõim 404-371 aastat eKr – Sparta liit Pärsiaga, Kreeka linnade vastuolu. 371. aastal purustasid Teeba linnriigi väed Sparta armee .
  • Makedoonia tõus 359-338 aastat eKr – Makedoonia kuningas Philippos II (Al.Suure isa) püüdis ühendada Kreekat ja Makedooniat. 338 aastal eKr Ateena liiduvägi sai hävitavalt lüüa Chaironeia lahingus. Kreeka langes Makedoonia ülemvõimu alla.
    Hellenismiperiood 338-30 aastat eKr
  • 334-326 eKr langesid Aleksander Suure (Makedoonia-Kreeka) ülemvõimu alla Kogu Ees- Aasia , Egiptus ja Iraan . Uus ajajärk – Hellenismiperiood.
  • Aleksandri suurriigi lagunemisel kujunesid sõltumatud (omavahel vaenulikud) kuningriigid: Süüria- Mesopotaamia , Egiptus ja Makedoonia.
  • Sõjarände tagajärjel tekkinud suurim linn ja pealinn – Aleksandria.
  • 146. aastal eKr langesid Kreeka ja Makedoonia lõplikult Rooma võimu alla.

  • Kronoloogiline ülevaade Kreeka tsivilisatsioonist #1 Kronoloogiline ülevaade Kreeka tsivilisatsioonist #2
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-12-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor katkal Õppematerjali autor
    Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 aastat eKr, Tume ajajärk u 1100-800 eKr – Homerose ajajärk (eepos), Arhailine periood u 800-500 aastat eKr, Klassikaline periood u 500-338 aastat eKr, Hellenismiperiood 338-30 aastat eKr.
    Lühiülevaade kokkuvõtliku tabelina.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    2
    doc

    Vana Kreeka

    Kronoloogiline ülevaade. Kreeta-mükeene periood u. 2000-2200 a ekr. 2000 a ekr tekkisid Kreeta saarel lossid ja neid ümbritsesid linnad. Kujunes kiri. Alguse sai omanäoline ja kõretasemeline minoiline tsivilatsioon, mille tähtsaimaks keskuseks kujunes Knossos. 1600 aastat ekr arenes tsivilisatsioon ka kreeklaste asustatud Mandri-Kreekas. Siinseks tähtsaimaks keskuseks tõusis Mükeene. U 1500 a ekr vallutasid kreeklased ka Kreeta saare ja hakkasid selle üle valitsema.1200 a ekr paljud Kreeka lossid purustati, järgnes tsivilisatsiooni kiire allakäik. Tume ajajärk u 1100-800 a ekr. Lossid olid purustatud,kiri ununenud ja elanikkonna arvukus vähenenud.osa kreeklasi rändas Väike- aasia läänerannikule, mis muutus kreeklaste püsivaks asulaks. Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast. Suhted naabermaadega olid nõrgenenud. Arhailine per. U 800-500 a ekr. Kreekas kasvas elanikonna arvukus. Hakkasid kujunema linnad ning rikas ja suursugu päritole ülemkiht

    Ajalugu
    thumbnail
    2
    rtf

    Kreeka loodus ja kronoloogia

    12. Kreeka loodus ja kronoloogia ( õp lk 85-89 ) Loodus : · Kreeka on mägine, palju saari ja poolsaari, vähe tasandikee, raskesti ligipääsetav · Peamine ühendustee on meri · Kreeka on tsivilisatsiooni lähtekoht E-s · Hellenid võtsid vastu mõjutusi Lähis-Ida kõrgkultuuridest · Kreeka tsivilisatsioon omakorda mõjutas läänepoolseid Vaehemere maid, suunas nii Euroopa ajaloo ja kultuuri arengut · Pronks võeti kasutusele Kreekas ja Egeuse mere rannikul 2500 eKr., asulate teke · 2200-2000 eKr. tungisig Bakjani poolsaarele kreeklaste esivanemad, hõivamata jäi Kreeta Kreeka ajaloo perioodid : I. Kreeta-Mükeene periood u. 2000-1100 a. eKr. · 2000 eKr. Kreeta saarel lossid ja nende ümber linnad

    Ajalugu
    thumbnail
    2
    doc

    Kreeka kronoloogiline ülevaade - spikker

    /// Kreeta-Mükeene periood 2000-1100a eKr Tekkisid Kreeta saarel lossid, mis olid linnaga ümbritsetud. Kujunes kiri, kujunes välja tsivilisatsioon, tähtsaim keskus oli Knossos. 1600a eKr arenes välja tsivilisatsioon Mandri- Krekas, keskus Mükeene. 1200 a eK järgnes tsivilisatsiooni allakäik (doorlaste sissetung, vallutused, hävitused) /// Tume ajajärk 1100-800a eKr Lossid hüljatud, kiri unuenud, elanikkond vähenenenud. Relvi ja tööriistu hakati valmistama rausast, see ei toonud kaasa ühiskonna arengu märgatavat kiirenemist. Suhted naabermaadega nõgenenud /// Arhailine periood 800-500a eKr Suurenes elanikkonna arvukus ja hakkasid kujunema linnad ning rikas ja suurgust päritolu ülemkiht

    Ajalugu
    thumbnail
    6
    doc

    Ajalugu - Kreeka ja hellenism

    Ajaloo kontrolltöö ­ Kreeka ja hellenism 1. Seleta mõisted: Hellas, hellen, barbar, linnriik, polis, aristokraatia, demokraatia, türannia, akropol, agoraa, sümpoosion, gümnaasion, hetäär, mustafiguuriline vaas, punasefiguuriline vaas, oraakel, alfabeet, orkestra, skenee, draama, tragöödia, komöödia, dionüüsiad. · Hellas ­ ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka ehk Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid. Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared ja Väike-Aasia lääneranniku. · Hellen ­ vanaaja kreeklane; selle nimetusega eristati kreeklasi kreeka keelt mittekõnelevatest rahvastest(barbarid) · barbar ­ võõramaalane, mittekreeklane Vana-Kreekas. · linnriik ­ riik, mis koosnes ühest linnast. Kodanike vabadusel põhinev riigivorm.

    Ajalugu
    thumbnail
    7
    rtf

    Ajalugu Vanaaeg Kronoloogia

    AJALOO KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE Kronoloogiline ülevaade Kreeta-Mükenee periood (2000-1100 a. eKr) Tekkisid Kreeta saared, mida ümbritsesid linnad. Kujunes kiri. Tekkis omanäoline ja kõrgetasemeline minoiline tsivilisatsioon. Selle keskuseks oli Knossos. Hakkas arenema ka Kreeka. Kreeklased asutasid Mandri-Kreeka, mille keskuseks oli Mükenee. Kreeklased vallutavad Kreeta saared, nüüdseks on kreeklaste valduses peaaegu kogu Egeuse meri. Kreekas kerkisid esile mitmed lossid. Üks kreeklaste hõimudest (doorlased) hävitasid enamus lossid ja linnad Kreekas. Tekkis Kreeka tsivilisatsiooni kiire allakäik. Tume ajajärk (1100-800 a. eKr)

    Ajalugu
    thumbnail
    15
    doc

    Vana-Kreeka ajaloo periodiseering

    Vana-Kreeka Geograafilised olud- Balkani ps ja Egeuse mere saartel. Mägine, geograafiliselt liigendatud. Ühendustee naabermaadega meri. Avatud. Eripärad- tugevalt killustunud arvukateks linnriikideks. Tsivilisatsiooni lähtekoht Euroopas. Ajaloo periodiseering: 2500 eKr võeti Kreekas ja Egeuse mere rannikul kasutusele pronks, tekkisid asulad. 2200-2000 eKr Balkani ps kreeklaste esivanemad. Kreeta jäi hõivamata. Kreeta- Mükeene periood Minoiline tsivilisatsioon, keskus Knossos. 2000-1100 a eKr Kreetalased domineerisid Egeuse merel. 1600 eKr tsivilisatsioon Mandri-Kreekasse, keskus Mükeene. 1500 eKr kreeklased vallutavad Kreeta saare. 1200 eKr doorlaste sissetung. Allakäik.

    Ajalugu
    thumbnail
    10
    rtf

    Vana-kreeka perioodid

    KREEKA. PERIOODID: 1.) KREETA-MÜKEENE PERIOOD (2000-1100 eKr) -minoiline tsivilisatsioon -Knossose kujunemine -1600 eKr Mükeene kujunemine Mandri-Kreekas -1200 eKr doorlaste sissetung 2.) TUME AJAJÄRK (1100-800 eKr) -allakäik -lossid hüljatud -kiri ununenud -elanikkonna arvukuse langemine -raua kasutamine 3.) ARHAILINE PERIOOD (800-500 eKr) -VIII saj eKr >> linnad, elanikkonna tõus, rikkurid -soojad suhted Idamaadega -u 800 eKr >> kiri uuesti kasutusele -776 eKr Olümpiamängud -VIII saj eKr >> kolonisatsioon -600 eKr raha müntimine

    Ajalugu
    thumbnail
    2
    odt

    Ülevaade klassikalise Kreeka tsivilisatsiooni ajaloost.

    Ülevaade klassikalise Kreeka tsivilisatsiooni ajaloost. Tume ajajärk (u 1100-800 eKr) Kreeta-Mükeene kultuuri häving oli põhjalik. Purustatud losse ei ehitatud uuesti ülesse, kiri unustati ja rahvaarv kahanes. Kreeka langes sisuliselt tsivilisatsioonieelsele arengutasemele. Seetõttu on järgnevatest aastasadadest vähe teada. Leidude põhjal suht vähe kihistunud ühiskond. Leidis aset ka positiivseid muudatusi. Osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia rannikule. See muutus püsivaks kreeklaste asualaks ja Egeuse meri sisuliselt Kreeka sisemereks. Raua kasutuselevõtt! Pronks ja vask tööriistade ja relvade tegemisel tõrjuti eemale. Siiski oli

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun