Keeleteaduse alused 1. osa (0)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kes Keda Kellest?
Mitu tähendust on sõnal?
Mida X tähendab?
Mida X-ga öelda võib?

Lõik failist

Keeleteaduse alused 1. Osa
EKSAM 04.12.12
Moodles 2 kohustuslikku tööd: kodutöö ühest keelest ja morfoloogia test.
Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. Märgil on vorm ja tähendus, mis on omavahel süsteemis.
Keelel on kommunikatiivne ehk suhtlemis situatsioon. On signaali saatja ja selle vastuvõtja. Signaalil on kood(märgisüsteem) ja see liigub mööda kanalit.
Märkide klassikaline liigitus:

Sümbolid(puudub seos vormi ja tähenduse vahel)
Ikoonid(seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel, metafoorika)
Indeksid(seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järledusel)

Inimkeele olemuslikud omadused

Keelemärgi arbitraarsus ehk motiveeritus – kehtib ainult sümbolite puhul.

Keelemärid diskreetsus ehks eristatavus – igal sõnal on oma terviklikkus , kindel tähendus. Ei kehti paralingvistiliste(hääletämberiga sujuv üleminek, kõnetempo, toon, ilming jms) ja ekstralingvistiliste(näoilmed, šestid jms) vahendite puhul.

Keelesüsteemi duaalsus – keelesüsteemi kaks liigendust: esiteks tähendus/vorm, teiseks fonoloogiline süsteem.

Keelsüsteemi produktiivsus – inimekeel lõpmata arenev, avatus uuendustele,
Veel omadusi:

Elusa keele süsteemi pidev muutumine – laensõnad, grammatika muutumine ajapikku.
Keelesüsteemi variantide olemasolu(allkeeled: nt kirjakeel , dialekt e murre, idiolekt – ühe inimese keel, stiil)
Kõne primaarsus, kirja sekundaarsus
Keele omandamine lapseeas (emakeel)
Metakeele olemasolu – keele abil võime rääkida ja kirjeldada keelt
Võime kõnelda sellest, mida pole kohal

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-12-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

59 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaLiisaP Õppematerjali autor

Keeleteaduse konspekt

kõne verb analüütiline nimisõna kategooriad häälikud sünteetiline fraas laused informatsioon pragmaatika semantika tegusõna süntaks ainsus mitmus öeldis sugulus slaavi

Sarnased õppematerjalid

doc

Kognitiivne areng

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse vana-kreeka ladina – romaani keeled gooti, ülemsaksa, alamsaksa – germaani keeled sanskrit – indoiraani (indoaaria) Sissejuhatus üldkeeleteadusesse/Keeleteaduse alused 1. Kordamisküsimused sügisel 2015. 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks Kommunikatiivne situatsioon: On 2 osalist – saatja (kõneleja) ja vastuvõtja (kuulaja). Kõneleja saadab signaali kuulajale. Signaal levib mööda mingit kanalit (visuaalne, kuulmise teel). Peab olema mingi vahend, millesse paned oma sõnumi (kood,

Psühholoogia

doc

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse

Suhtluses on piirid ees, seda raskendab arusaamine. Sellele lisaks: elusa keele süsteemi pidev muutumine; inimkeeltel on allkeeled, kirjakeel, dialekt ehk murre; idiolekt keelesüsteemi variantide (allkeelte) olemasolu kõne primaarsus, kirja sekundaarsus keele omandamine lapseeas (esimene ehk emakeel), keelepädevuse olemasolu; metakeele olemasolu (?), oskad oma keeles seletada, mida miski tähendab 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse tasandid ehk allsüsteemid: Foneetika keeleteaduse kõige väiksem osa, teadus häälikutest. Oluline on heli, mis tekib, ja selle heli omadused. artikulatoorne foneetika tegeleb häälikute moodustamisega; uurimisobjekt on ka inimese suu; akustiline foneetika uutimisobjekt on heli;

Kirjandusteadus

docx

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse ja keeleteaduse alused eksam

(st keelesüsteemi kaksikliigendus: esimene liigendus: tähendus/vorm; teine liigendus: fonoloogiline süsteem); • keelesüsteemi produktiivsus. • keelelise suhtluse toimimine voorudena; • elusa keele süsteemi pidev muutumine; • keelesüsteemi variantide olemasolu (allkeeled: nt kirjakeel, kõnekeel, dialekt e murre); • kõne primaarsus, kirja sekundaarsus; • keele omandamine lapseeas (esimene ehk emakeel); • metakeele olemasolu (?) 2 Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse tasandid ehk allsüsteemid: foneetika ja fonoloogia, morfoloogia, leksikoloogia, süntaks, tekstilingvistika, semantika, pragmaatika Keeleteaduse tüübid: • teoreetiline kt (ehk keeleteadus) – praktiline kt • diakrooniline kt – sünkrooniline kt • „mikrolingvistika“ – „makrolingvistika“

Keeleteadus alused

doc

Sissejuhatus keeleteadusesse

(st keelesüsteemi kaksikliigendus: esimene liigendus: tähendus/vorm; teine liigendus: fonoloogiline süsteem); • keelesüsteemi produktiivsus; • keelelise suhtluse toimimine voorudena; • elusa keele süsteemi pidev muutumine; • keelesüsteemi variantide olemasolu (allkeeled: nt kirjakeel, kõnekeel, dialekt e murre); • kõne primaarsus, kirja sekundaarsus; • keele omandamine lapseeas (esimene ehk emakeel); • metakeele olemasolu (?) 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse tasandid ehk allsüsteemid:  foneetika ja fonoloogia  morfoloogia  semantika  leksikoloogia  pragmaatika  süntaks  tekstilingvistika Keeleteaduse tüübid:  üldkeeleteadus – ühte keelt uuriv keeleteadus  teoreetiline kt – praktiline kt

Keeleteaduse alused

odt

Tartu Ülikooli üldkeeleteadus 2016

märkidest). * Keelesüsteemi produktiivsus (lause või mõtte pikkus pole piiratud). * Keelesüsteemi variantide olemasolu (allkeeled, dialekt, idiolekt, stiil) * Kõne primaarsus, kirja sekundaarsus * Keele omandamine lapseeas (esimene e emakeel) * Metakeele olemasolu(?) – (Metakeel – keel, mille abil räägitakse keelest endast). 2. Keeleteadus: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteadus e lingvistika (keeleuurimine) on loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev teadus. Keeleteadus tekkis 19. sajandi alguses. * Sünkrooniline – uuritakse keelt teatud ajahetkel. Mis tahes ajaline läbilõige (ehk lingvistika). * Diakrooniline – uurib keele muutumist läbi ajaloo (ehk filoloogia). * Teoreetiline – eesmärgiks on keelesüsteemi või selle kasutamise teooria, õpetuste ja kirjelduse loomine kas üldkeeleteaduse või mingi üksikkeele vaatenurgas

Üldkeeleteadus

pdf

Üldkeeleteaduse eksami keelepuu

Sõna ,,keel" tähendus hõlmab ka kunstlikult loodud märgisüsteeme, nt matemaatika, loogika ja arvutiprogrammide formalismid. Nende kohta kasutatakse ühist nimetust formaalkeel. Formaalkeeled on artefaktid e kunstlikult loodud. Nende kasutusalad on kitsapiirilised, põhisümbolite arv väike ja tähendused täpsed. Teist liiki formaalkeeled on rahvusvahelised abikeeled (esperanto). 2) Keeleteadus: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteadus e lingvistika (keeleuurimine) on loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev teadus. Keeleteadus tekkis 19. sajandi alguses. - Sünkrooniline uuritakse keelt teatud ajahetkel. Mis tahes ajaline läbilõige. - Diakrooniline uurib keele muutumist läbi ajaloo. - Teoreetiline eesmärgiks on keelesüsteemi või selle kasutamise teooria, õpetuste ja

Keeleteadus

doc

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse

Keeleteadus

docx

keeleteaduse alused

& mind seosetele ja suhetele. Kas loomuliku keele representatsioonid ajus on kehalised või on nad ka mittefüüsilised mõttestruktuurid. Füüsilised protsessid on kindlasti olemas, aga milline oleks mentaalsete representatsioonide keel? Kuidas teisenduvad füüsilised protsessid mentaalseteks? Paljud lingvistid on nõus, et mentaalsed representatsioonid on olemas. Kaalukaim kinnitus on üldistusvõime. Keelesüsteemi mentaalsete representatsioonide suhe on aktuaalne just semantikas. 6. Keeleteaduse suundi Lingvistika- tegeleb loomulike keelte teadusliku analüüsiga. Võrdlev-ajalooline keeleteadus pani aluse paljusid keeli haaravale empiirilisele analüüsile,sh keelte genialoogilisele rühmitamisele ja keeletüpoloogiale.Deskriptiivne grammatika- kooligrammatika.Sotsiolingvistika-uurib murdeid. Tekstilingvistika, vestlusanalüüs, pragmaatika-uurib keelenähtuste tõlgenduste sõltuvust keelevälisest situatiivsetest faktoritest. Kriitiline lingvistika

Keeleteadus

Rohkem sarnaseid