Kadri (Silvia Rannamaa) Tõlkinud -U.Rummel Illustreerija -E.Teebo Peategelased-Kadri, vanaema, Urmas, Anne. Kadri-väga lahke, tagasihoidlik, Vanaema-lahke, abivalmis, karm Urmas-lahke, sõbralik, natuke isalik Anne- lahke, abivalmis, tore. Kadri on 10-aastane tütarlaps, kes elab keldrikorteris ning on väga vaene. Kadril ei lähe just koolis kõige paremini, tal ei ole väga head hinded ning tal pole koolis sõpru. Ühel päeval Kadriga juhtub üks õnnetus, nimelt jääb ta auto alla.Peale seda satub ta haiglasse, haiglas olles tutvub ta kuulsa kirjanikuga Elsa Sarapiga.Vaatamata vanusevahele nendest saavad väga head sõbrannad.Haiglas olles räägib ta arstile, et tal valutab tihti peale pea, lõpptulemuseks tuleb välja see, et Kadri peab minema silmaoperatsioonile
Silvia Rannama “Kadri” Raamat algab minategelase Kadri Jalakas lebamisega haiglavoodis. Päeval, mil kogu klass süüdistas teda alusetult klassiõe salli varguses, on Kadri jäänud tänavat ületades auto alla. Loo süžee areneb 1950. aastate esimesel poolel. Minategelane elab koos oma vanaemaga Kadri Juhansoniga halbades ja vaestes oludes keldrikorrusel. Tüdruku ema on palju aastaid tagasi surnud, nii et Kadri ei mäleta teda, ning isa Ülo Jalakas jäänud sõjakeerises teadmata kadunuks, elades ilmselt Rootsis. Perekonna kodu on sõjas hävinud. Esialgu ei ole Kadril sõpru, ta on õnnetu, vaene ja üksik. Sageli haletseb Kadri end oma päeviku veergudel, leidmata eneses väärtuslikke omadusi. Klassiõed hoidsid temast eemale, sest tal oli keldrihais juures ja klassiõde Anne ei tahtnud sellepärast Kadriga koos kõrvuti jõululuuletust lugeda. Kadrile meeldisid väga raamatud ja palju lugeda
Iris Tagel 6.b „Kadri” S.Rannamaa Kolm olulisemat tegelast: Kadri- 14 aastane, prillidega, lokkis juukseline, viletsaid riideid kandev, natukene halvasti lõhnav tüdruk. Kadri välimus muutus raamatus, ta vabanes operatsiooni jooksul prillidest, saai korralikud riided selga ja halvast lõhnast ka lahti. Iseloomult oli ta sõbralik, tore ja abivalmis. Vanaema Kadri Juhanson- kadri vanaema, kortsuline ja kondine natukene küürus vanadaam. Iseloomult oli ta hooliv ja otsekohene, mõnikord ka pahur. Tädi Elsa- Ilus ja mõistev kirjanik Elsa Sarap, kes oli haiglasse sattunud ning Kadriga sõbrannaks hakanud. Kadri probleemid:
KADRI JA KRISTIINA ERINEVUSED KRISTIINA KADRI Tegevus toimub 20. sajandi 1950. Teose tegevus toimub 21. sajandi aastate lõpus, nõukogude ajal. alguses. Kristiina ema on alkohoolik. Kadri ema suri, kui tüdruk oli alles väike Kristiina elab koos ema ja õega ning tema Kadril pole õdesid-vendi, elab koos ülesandeks on õe eest hoolitsemine. vanaemaga väikeses keldrikorteris. Kristiinal kõrval ei olnud algul Kadril oli usaldusisik tädi Elsa, kirjanik, täiskasvanut, kellele oma muresid kellele ta oma muresid usaldas. Tädi usaldada. Alles hiljem .....???? Triinu ema Elsa oli Kadrile ema eest. Ta õpetas talle Mõtle sellele punktile veel! lauakombeid, lugu pidama hügieenist ja
Lugemisleht noorsooraamat ,,Kadri" Teose autor Silvia Rannamaa on kirjutanud mitu toredat raamatut. ,,Kadri" on tema esimene raamat, mis ilmus esmakordselt aastal 1959 ja võeti kohe väga suure menuga lugejate poolt vastu. Hiljem on seda raamatut korduvalt uuesti välja antud. Erinevalt teistest tolleaegsetest nõukogude lasteraamatutest, mis kirjeldasid nõukogude noorte õnnelikust lapsepõlvest, on selles raamatus juttu teismelise tüdruku kurvast elust ja tema suurtest probleemidest.
Kõik ei läinud päris hästi ja kose alla tekkis järv, mis hakkas Küübi heinamaad üle ujutama. Kogu külarahvas sai pahaseks. Anne-Mari oli väga rõõmus, kuna Jairus ütles kurat. Külarahvas tahtis soo ja metsa ümber piirata. Nipernaadi ja Joona jooksid nii, et nad ei vaadanud enam kordagi tagasi. PÄEV TERIKESTE KÜLAS Madis Parvi oli ihne, tujukas ja lihtne mees. Edasi kirjeldati raamatus, milline oli Madise poolelijäänud hääber. Tal oli tütar Kadri, keda hakati peale Madise mõrva otsima. Varsti tuligi ta mõisa. Algul olui ta uhke ja peen. Ta lubas hakata põllunaiseks ning peale kirikuõpetaja juures käimist, viskas ta oma uhked riided nurka ning läks põldudele. Ta jätkas oma isa elu. Ta ei saanud ühtegi meest tühjade kätega ära lasta, kuid naisi ta põlgas. Tal hakkasid meestest jalad värisema ja ta andis meestele maad ning ise sünnitas nende lapsi. Kui laps oli karjuse-ealine, viis ta selle kaevu juurde, pesi puhtaks, andis
Kõik ei läinud päris hästi ja kose alla tekkis järv, mis hakkas Küübi heinamaad üle ujutama. Kogu külarahvas sai pahaseks. Anne-Mari oli väga rõõmus, kuna Jairus ütles kurat. Külarahvas tahtis soo ja metsa ümber piirata. Nipernaadi ja Joona jooksid nii, et nad ei vaadanud enam kordagi tagasi. PÄEV TERIKESTE KÜLAS Madis Parvi oli ihne, tujukas ja lihtne mees. Edasi kirjeldati raamatus, milline oli Madise poolelijäänud hääber. Tal oli tütar Kadri, keda hakati peale Madise mõrva otsima. Varsti tuligi ta mõisa. Algul olui ta uhke ja peen. Ta lubas hakata põllunaiseks ning peale kirikuõpetaja juures käimist, viskas ta oma uhked riided nurka ning läks põldudele. Ta jätkas oma isa elu. Ta ei saanud ühtegi meest tühjade kätega ära lasta, kuid naisi ta põlgas. Tal hakkasid meestest jalad värisema ja ta andis meestele maad ning ise sünnitas nende lapsi. Kui laps oli karjuse-ealine, viis ta selle kaevu juurde, pesi puhtaks,
Kõik ei läinud päris hästi ja kose alla tekkis järv, mis hakkas Küübi heinamaad üle ujutama. Kogu külarahvas sai pahaseks. Anne-Mari oli väga rõõmus, kuna Jairus ütles kurat. Külarahvas tahtis soo ja metsa ümber piirata. Nipernaadi ja Joona jooksid nii, et nad ei vaadanud enam kordagi tagasi. PÄEV TERIKESTE KÜLAS Madis Parvi oli ihne, tujukas ja lihtne mees. Edasi kirjeldati raamatus, milline oli Madise poolelijäänud hääber. Tal oli tütar Kadri, keda hakati peale Madise mõrva otsima. Varsti tuligi ta mõisa. Algul olui ta uhke ja peen. Ta lubas hakata põllunaiseks ning peale kirikuõpetaja juures käimist, viskas ta oma uhked riided nurka ning läks põldudele. Ta jätkas oma isa elu. Ta ei saanud ühtegi meest tühjade kätega ära lasta, kuid naisi ta põlgas. Tal hakkasid meestest jalad värisema ja ta andis meestele maad ning ise sünnitas nende lapsi. Kui laps oli karjuse-ealine, viis ta selle kaevu juurde, pesi puhtaks,
Kõik ei läinud päris hästi ja kose alla tekkis järv, mis hakkas Küübi heinamaad üle ujutama. Kogu külarahvas sai pahaseks. Anne-Mari oli väga rõõmus, kuna Jairus ütles kurat. Külarahvas tahtis soo ja metsa ümber piirata. Nipernaadi ja Joona jooksid nii, et nad ei vaadanud enam kordagi tagasi. PÄEV TERIKESTE KÜLAS Madis Parvi oli ihne, tujukas ja lihtne mees. Edasi kirjeldati raamatus, milline oli Madise poolelijäänud hääber. Tal oli tütar Kadri, keda hakati peale Madise mõrva otsima. Varsti tuligi ta mõisa. Algul olui ta uhke ja peen. Ta lubas hakata põllunaiseks ning peale kirikuõpetaja juures käimist, viskas ta oma uhked riided nurka ning läks põldudele. Ta jätkas oma isa elu. Ta ei saanud ühtegi meest tühjade kätega ära lasta, kuid naisi ta põlgas. Tal hakkasid meestest jalad värisema ja ta andis meestele maad ning ise sünnitas nende lapsi. Kui laps oli karjuse-ealine, viis ta selle kaevu juurde,
Kõik ei läinud päris hästi ja kose alla tekkis järv, mis hakkas Küübi heinamaad üle ujutama. Kogu külarahvas sai pahaseks. Anne-Mari oli väga rõõmus, kuna Jairus ütles kurat. Külarahvas tahtis soo ja metsa ümber piirata. Nipernaadi ja Joona jooksid nii, et nad ei vaadanud enam kordagi tagasi. PÄEV TERIKESTE KÜLAS Madis Parvi oli ihne, tujukas ja lihtne mees. Edasi kirjeldati raamatus, milline oli Madise poolelijäänud hääber. Tal oli tütar Kadri, keda hakati peale Madise mõrva otsima. Varsti tuligi ta mõisa. Algul olui ta uhke ja peen. Ta lubas hakata põllunaiseks ning peale kirikuõpetaja juures käimist, viskas ta oma uhked riided nurka ning läks põldudele. Ta jätkas oma isa elu. Ta ei saanud ühtegi meest tühjade kätega ära lasta, kuid naisi ta põlgas. Tal hakkasid meestest 3
ära. Tiina läks Maimetsa kooli, kus ta oli lausa ingel, teised tema taustast Karila koolis midagi ei teadnud...kuniks ta pidi sinna koolidevahelisele võistlusele minema ja Vardo teda terroriseerima hakkas. Raamat on huvitava ülesehitusega: algab tänapäevast, siis suundub minevikku ja uuesti tagasi hetkeolukorda. Minu jaoks oli raamat väga põnev. Mingil määral oli ka minu elu kohati selline... Raamat meenutas teist minu lapserõlve lemmikraamatut Silvia Rannamaa “Kadri“it. 7 Vaesed jõulud, rikkad jõulud Illustreerinud Ülle Meister Jutuke jõuluvanast, kelle nimi oli Ernst Jõul.Ta oli jõulurahava seas tuntud selle poolest, et tal oli kuldne süda ja täiesti puine selg.Tal oli kaks lähemat sõpra-Eduard ja Osvald.Kuna sel aastal oli jõuluvana selg haige, otsustas
loodusobjektide nimetamisi: näiteks sumbkingustik, vaarastik, sulglohustik, joovik, küüvits, sugassõnajalg, soopihl.) Kirjeldatakse ka ühte meest, Madis Parvit, kes on ihne mees, kes tahtis aina laiendada oma mõisa piire, ümberkaudsed talud ja väiksemad kohakesed, isegi sood ja rabad said üksteisejärgi temale. Endale ehitas ta häärberi, kuid nähes kui kulukas see oli, jättis ehituse pooleli ja elas üksi seal ühes suuremas ruumis kägisevas voodis. Tal oli üks tütar Kadri, kes elas linnas, ta oli isaga tülis ega suhelnud temaga. Ühel sügisööl Madis tapeti linnas ja Kadri tuli maale elama. Kui alguses käis ta siin ringi kui daam peentes riietes, siis varsti oli ta juba lihtsates rõivastes kui lihtne inimene, kes pole linnaelu näinud. Ta oli suurt kasvu, kondine, laiapuusaline, paksujalgne, tal oli lai ja vormitu nina, suured lapselikud silmad. Külastanud ka kohalikku kirikukogukonda lubas ta elada lihtsat elu
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Koolimuusika eriala Kertu Rein URMAS SISASK Referaat Viljandi 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 3 1. ELULUGU .................................................................................................................................... 4 1.1. Emaliin .................................................................................................................................... 4 1.2. Isaliin ....................................................................................................................................... 4 1.3. Lapsepõlv ...............................................................................
Kõik ei läinud päris hästi ja kose alla tekkis järv, mis hakkas Küübi heinamaad üle ujutama. Kogu külarahvas sai pahaseks. Anne-Mari oli väga rõõmus, kuna Jairus ütles kurat. Külarahvas tahtis soo ja metsa ümber piirata. Nipernaadi ja Joona jooksid nii, et nad ei vaadanud enam kordagi tagasi. PÄEV TERIKESTE KÜLAS Madis Parvi oli ihne, tujukas ja lihtne mees. Edasi kirjeldati raamatus, milline oli Madise poolelijäänud hääber. Tal oli tütar Kadri, keda hakati peale Madise mõrva otsima. Varsti tuligi ta mõisa. Algul olui ta uhke ja peen. Ta lubas hakata põllunaiseks ning peale kirikuõpetaja juures käimist, viskas ta oma uhked riided nurka ning läks põldudele. Ta jätkas oma isa elu. Ta ei saanud ühtegi meest tühjade kätega ära lasta, kuid naisi ta põlgas. Tal hakkasid meestest jalad värisema ja ta andis meestele maad ning ise sünnitas nende lapsi. Kui laps oli karjuse-
külma vett peale. 30. Ema tuigerdas oma voodisse. Olin unustanud, et pean oma õele sussi sisse kommi panema. 31. Jannu oli hommikul vaimustatud, kui tal sussis kommid olid. 32. Läksime Jannuga kelgutama, kohtasime seal Sveni, kes ka meiega liitus ja siis meid koju saatis. 33. Jannu lasteaiapidu. Mu ema ilmus sinna purjus peaga ja ta aeti minema. Öösel sain teada, et mu ema on haiglas. 34. Käisime Jannuga ema vaatamas ja ema soovitas meil isale helistada ja abi paluda, sest meil ei ole enam üldse raha. Teel koju mängisime Jannuga lumesõda, kui ära lõpetasime, nägime me Jürgenit ja Riksi, kes mind solvasid, et kellega mul laps õnnestus. 35. Tegin õele süüa ja siis läksime magama. Proovisin ka isale helistada, aga Erika võttis vastu ja ma panin toru ära. 36
eas. (Mate, 2019) Sõltuvus omakorda toob kaasa lühiajalise kergenduse, kuigi inimene võib teada, et see võib kahjustada tema tervist, ei suuda ta lõpetada. Inimesed kannatavad trauma tagajärgede käes ja põgenevad valu eest. Esimesena peaks küsima, et miks valu? Meie sotsiaaltöötajatena küsime, et miks sõltuvus? Näe inimest, mitte probleemi! Kadri juhtum https://www.err.ee/1132918/uus-tugigrupp-toetab-lapseeas-seksuaalselt-kuritarvitatud- taiskasvanuid 1. Miks Kadri endale haiget tahtis teha? Kadri juhtum on küll aastatetagune aga haavad ulatuvad siiani. Laste seksuaalne väärkohtlemine on küll statistika järgi langenud aga tegelikult võib selline langus olla tingitud registreerimise vähenemise tõttu, kuna 2020. aasta COVID-19 kriisi ajal olid väga paljud lapsed isolatsiooni tõttu kodus. 2020. aasta statistika näitab seda, et 77% seksuaalkuriteo toimepanijatest on olnud lapsele tuttavad isikud sh. 46% pereliige või sugulane nendest 41%
2) Peategelane Oskar on sõjast eluga pääsenud mees. Noorena oli ta äärmiselt rahulik, veidi arengus maha jäänud poiss. Tema lemmikese oli plekktrumm ja kui temalt taheti seda ära võtta, sai ta vihaseks, muudel põhjustel mitte kunagi. 3) Probleemid · Lapsik kangekaelsus on hukutav. · Teiste ärakasutamine enda huvides. 4) Tsitaadid · "Kui mina valiksin ussid ja sina kannatlikkuse, võiksime õngitsema minna ja õnnelikuks saada." 5) Kavapunktid 1. Oskar hakkab haiglas romaani kirjutama, alustades oma pere ajaloost. 2. Oskari raske lapsepõlv (tema pere, kuidas ta häälega klaase purustas, kuidas tekkis armastus plekktrummi vastu, ema surm, postimaja pommitamine, armumine Mariasse, poja sünd, Pariis) "JUUDIT" A. H. Tammsaare 1) Kus ja millal? Enne meie ajaarvamist Petuulia linnas, Iisraelis.
2) Peategelane Oskar on sõjast eluga pääsenud mees. Noorena oli ta äärmiselt rahulik, veidi arengus maha jäänud poiss. Tema lemmikese oli plekktrumm ja kui temalt taheti seda ära võtta, sai ta vihaseks, muudel põhjustel mitte kunagi. 3) Probleemid Lapsik kangekaelsus on hukutav. Teiste ärakasutamine enda huvides. 4) Tsitaadid "Kui mina valiksin ussid ja sina kannatlikkuse, võiksime õngitsema minna ja õnnelikuks saada." 5) Kavapunktid 1. Oskar hakkab haiglas romaani kirjutama, alustades oma pere ajaloost. 2. Oskari raske lapsepõlv (tema pere, kuidas ta häälega klaase purustas, kuidas tekkis armastus plekktrummi vastu, ema surm, postimaja pommitamine, armumine Mariasse, poja sünd, Pariis) "JUUDIT" A. H. Tammsaare 1) Kus ja millal? Enne meie ajaarvamist Petuulia linnas, Iisraelis.
Sellega täitsin ma ka vanemate ootused ja nad võimaldasid mul sõita klassi lõpureisile Egiptusesse. Peale põhikooli otsustasin minna Kuressaare Ametikooli ja õppida autoluksepa eriala. Valisin selle eriala, sest mulle meeldib autodega tegeleda. Minu koduõuel seisavad ka mõned autod, mille kallal on vahest hea nokitseda. Vabal ajal meeldib mulle sõpradega mõnusalt aega veeta. Veel meeldib mulle muusikat kuulata ja arvutiga tööd teha. Mul on väga tore ema. Ta on lahke, hoolitsev ja alati kõigega nõus aitama. Ema on mul pidanud erinevaid ameteid. Ta on olnud nii müüja, kui ka sotsiaaltöötaja. Viimased kaks aastat on ta töötanud Kuressaares lihameistrina. Tänu sellele oskab ema nüüd maitsvaid liharoogasid valmistada. Kõige paremini tuleb tal välja minu lemmiktoit guljass. Vabal ajal meeldib talle kooke küpsetada, erinevaid lauamänge mängida, vahest meeldib talle ka heegeldada. Minu emal
sõitsid mõisa või pöörasid sealt tagasi linna. No miss eal täna ometi on küsis üks tööline teiselt. Täna on ju preili pulmad vastati talle. Ah pulmad, kui ruttu preili saksamaalt peiu leidis ütles üks töötaja. Nii nad arutasid veel tükk aega pulmadest ja pulma külalistest. Varsti tulid kaks tõlda. Nende ees vilets hobune ja taga puust talu vanker. Mõne aja pärast tuli neile vastu veel üks vanker ja nad põrkusid tee pealt välja. Vankris olevad Jaan ja Kadri aga läksid mõisa poole jalgsi tagasi lõpuks nad jõudsidki kohale. Õu ja aed oli väga ilusasti kaunistatud. Pruut Hilde oli pika valge kleidiga ja rohelise pärjaga. Aga kui oli aeg alustada pulma registreerimisega sai Hilde kirja, milles oli kirjas et ta peigmees pidi ruttu rutulise talitluse pärast Riiga sõitma. Teenrite kära, sõidumürin ja hobuste hirnumine, mis pidulikku õue täitma hakkas äratas pingil istuva Aini oma unistustest üles. Ta uuris natuke ilma ja läks üles Hilda
inimesed, kelle hulka ta oma rännakul satub, on küllaltki kontrastsed. Ühel pool lüürilise hingega romantik, kes üle kõige hindab vabadust, helistab kannelt ega oska lugu pidada maisest varast, teisel pool aga asjalik, sagedasti purutõsine, kokkuhoidlik, enesest lugupidav ja rikas talupoeg, kes Nipernaadi-taolistesse suhtub silmnähtava põlastusega. Selle halvakspanu hajutamiseks laseb Nipernaadi käiku oma fantaasia, oma luiskelood, ja enamasti heade tagajärgedega. Igas novellis on tütarlaps või naine, kelle ninapidi vedamiseks Nipernaadi leiab kauneid sõnu, loob muinasjutte ja räägib rikkusest, mis kusagil teda ootamas. Nipernaadi ei soovi muud, kui panna tütarlaps endasse armuma, ja selle saavutab ta, sest oskab äratada igatsusi millegi kauni, enneolematu ja igapäevasest erineva ning parema järele. Nii armub Nipernaadisse rikas peretütar Elo ja pooltotter karjaplika Tralla, uhke kalurineiu Maret. Nipernaadi kandlekõlistamise vastu jääb kurdiks ainult Anne-Mari
lapsepõlve, teine kooliaega ja kolmas tema tööd ja oma peret. Uurimustöö neljandas peatükis kirjeldan oma elulugu. See peatükk on jaotatud kaheks: esimeses kirjeldan oma koolieelset lapsepõlve ja teises kooliaega. Viimases peatükkis võrdlen enda, isa ja vanaema lapsepõlve ja kooliaega tuues välja sarnasusi ja erinevusi. Minu vanaema Erna Lebreht on sündinud 29. märtsil 1935. aastal Hansu talus Kuremaa külas Gatsina rajoonis Leningradi oblastis Venemaal. Ta oli lapseeas väga tagasihoidlik. Siis kui vanaema oli just kooli minemas, suri tema ema Ida. Lisaks ühe kuu pärast küüditati sakslaste poolt neid Eestisse. Minu vanaema õppis Eestis kahes koolis. Algul Jõhvi algkoolis, hiljem Jõhvi põhikoolis. Tal olid terve kooliaja vältel hinded head. Hiljem läks ta tööle ETKVLi raamatupidajaks. Ta sai mitmel aastal järjest ametikõrgendust, aga kui ehituskontor likvideeriti tuli ta Võrru elama. Ta abiellus Aljo Nurmega ja nad said kaks imetoredat poega.
ning tema suust tuligi see imelik lõhn. Raamatupidaja pistis Karinale otsekohe ühe raamatu pihku, see raamat rääkis justkui Karinast endast, kõik mida ta luges käis tema kohta, ta polnud kunagi nii huvitavat raamatut näinud, raamatul oli nagu võlujõud. Karina hakkas raamatut ostma aga üks ratastooliga mees krabas tal selle käest ja läks nii kiiresti ära, et Karina talle järgi ei jõudnud. Karina oli kurb. Juba oligi aeg minna haiglasse. Haiglas seati Karina operatsiooniks valmis, operatsioon pidi toimuma hommikul. Karina põgenes öösel haiglast. Ta läks bussile, et sõita oma vana tuttava juurde, Viilupi tallu. Bussis oli pime ja Karinale tundus, et bussijuhiks on seesamune pooliku kõrvaga raamatupidaja. Karina ehmatas, kui bussi tuli ka Pärt. Oli tunne nagu poiss jälitaks teda. Bussi tuli ka teisi inimesi. Õues oli pime ja Karina ei näinud kus ta maha peab minema ja läks küsis
Hetkel töötab Jüri firmas Digi- Trade CD ja DVD plaatide paljundajana. Jüril on 2 poega. Esimene Anti, 26-aastane on masinaehituse insener , Tallinna Ülikooli magistrant. Teine laps Taavi, 23-aastane on Tallinna Tehnika Kõrgkooli üliõpilane. Helvi teine laps Jaanus sündis 16.detsember 1966 aasta. Ta on samuti lõpetanud Põltsamaa kooli ja Tartu Riikliku Ülikooli. Hetkel töötab Jaanus Riigimetsa Majandamise Keskuse finantsosakonna juhatajana. Jaanusel on üks laps, tütar Kadri Liis, kes on alles 5 aastane. Helvi kolmas laps Liina on sündinud 5.juulil 1968 aasta. Ta on lõpetanud Põltsamaa Keskkooli, kuid Tartu Pedagoogika Instituut jäi tal tervislikel põhjustel pooleli. Liina on hetkel mesindustalu perenaine Raplamaal Vigala vallas Rehe talus(Lisa 4 punkt 1). 14 8. Pensionäri elu Helvi on olnud pensionär 1992. aasta jaanuarist. Ta kuulub pensionäride ühendusse ,,Kuldne iga"
Algkoolis. Kuid sõda tuli vahele ja ta pidi jätkama oma haridusteed Rootsis. Seal alustas ta õpinguid Adelsö algkoolis 19451948. Olles lõpetanud algkooli, asus ta õppima Hermådsi Korrespondentsinstituuti reaalkursusele, kus õppis vaid aasta. Ta jätkas õpinguid Södermalmi Kõrgemas Tütarlastekoolis Stockholmis. Oma õpingud lõpetas ta Stockholmi Õpetajaseminaris, kus ta sai õpetajakutse Örby kooli. Helga Nõu on eesti proosa- ja lastekirjanik ning samuti on ta tõlkinud ka Rootsi autorite tekste eesti keelde. Peale selle on ta tõlkinud ka oma novelle ning tema loomingut on veel tõlgitud soome, läti ja vene keelde. 1.1.2. Reeli Reinaus ,,Must vares" RASS Maalt tuleb linnakooli õppima Liis, kelle üllatuseks kõik tema uued klassikaaslased käituvad võltsilt ja hoolimatult. Kõik püüavad välja näha ja käituda nii nagu nad mitte millestki ei hooliks, väljaarvatud muidugi mõnda kampa kuulumine
perekondlikus miljöös: • E. Niit: Pille- Riini lood; A. Pervik: Paula lood • eelpuberteediealised on seiklushimulised ja natukene metsikud: A. Lindgren: Pipi Pikksukk; A. Pervik: Arabella, mereröövlitütar; K. Salu: Viljaküla Brita lood Tüdrukuteraamatud • teismeliste ja noorte tekstides rõhutatakse täiskavanuks saamise ja (tärkava) seksuaalsusega seotud küsimusi (emotsionaalne, sotsiaalne ja füüsiline küpsemine) • S. Rannamaa: Kadri. Kasuema; • A.Vallik: Anni lood (2001-2007); • E. Uus: Kuu külm kuma (2005); • E. Jaaniste: Elu on ilus (2009); • S. Laidla: Pärnaõietee-lood (al 2006); • E. Sepp: Medaljon (2009); • K. Kurema: Jäätunud võõras (2009) Tüdrukuteraamatud • K. Priilinn: Maarjamäe kägu (2007); • M. Sabolotny: Kirjaklambritest vöö (2007); • L. Tungal: Varesele valu (2002) jpt Poisteraamatud • poisteraamatu keskmes on poiss või
Mida aasta edasi, seda lähedamaks said Mende ja Rahabi lapsed. Kui Rahab last ootas, siis ta käskis Mendel kaasa tulla, kui nad lastega parki läksid. Mende sai esimest korda majast välja. Üheksateiskümnendas peatükis lööb Rahab Mendet nii kõvasti, et ta kukub ning kaotab teadvuse, tal on suur haav ning Rahab kartis et Mende sureb ära. Mende viiakse haiglasse ning kui ta ärkab käseb Rahab Mendel rääkida, et ta kukkus ning et ta on palgaline teenijatüdruk. Haiglas saab ta lähedaseks Nunghaga, kes on pärit Lõuna-Sudaanist. Siis kui Mende koju tagasi viidi, pidi ta hakkama kohe ka tööd tegema. Kord oli Rahab kuuri ukse lahti unustanud ning kui Mende hommikul ärkas alustas ta kohe töid ning kui Rahab nägi, et Mende ei proovigi põgeneda siis lubas ta Mendel hakata väljasõitudel tihemini kaasas käima. Kahekümnendas peatükis ärkas Mende suure kära peale. Mende sai teada, et müra tekitasid
Siis tulevad neile külla Riina, Kalev, Renee ja Karmo. Karmo ei oska käituda ja teistele see ei meeldi ja tekkib tüli. Poisid kaklevad ja Saa tahab kedagi kirvega maha lüüa. Naabrid kutsusid politsei. Politsei leiab Johannese taskust Marko tabletti, mis Jansa talle andis. Ta peab koos ema ja isaga uuesti Tõrva politseisse härra Kanguri juurde minema. Johannese ema ja isa saavad kokku ja tänu sellele emal on parem ja isa kolib Tallinnasse tagasi. Tõrvas läheb kõik hästi. Saa kohtab haiglas plaadifirma juhti ja annab talle Johannese tehtud sõnad, mida Ragnar Leho võttis oma nimele ja müüs Saksamaale maha. Riina peab Jansaga välismaale tööle minema. Johannes ja Riina lähevad sele tulemusena lahku. Hakkab jälle uus kooliaasta ja hakkab osade klassikaaslastega läbi saama. Biankaga hakkab isegi väljaspool kooli läbi käima. Ta saab tuttavaks Bianka rootsi sõpradega. Bianka kutsus ta ka Eeva sünnipäevale ja Johannes hakkas Biankaga klubis käima.
1 Lahemaa Tervisekool 2007 REFERAAT ,,Alaselja vaevused" Kadri ja Valdo Herzmann ,,Täna peame endale ausalt tunnistama, et me ei tea, miks inimestel selg valutab. Küll teame seda, et 90%-l juhtudest on seljavalu iseparanev ning kõiksugu meditsiinilised ja mittemeditsiinilised ,,nipid" selle paranemise kiirendamiseks on teaduslikult tõestamata".1 Katrin Gross-Paju Neuroloog, meditsiinidoktor Lääne-Tallinna Keskhaigla Närvihaiguste Keskuse juhataja
See teos räägib ühest teismelisest eesti tüdrukust Kristiinast, kelle elu hakkab vähehaaval käest minema. Kõik saab alguse sellest, kui ta isa leiab uue naise ning Kristiina jääb koos oma ema ja väikese õega. Ema hakkab aga tihti joomas käima ning ei hoolitse enam koduste asjade eest. Kristiina peab hoolitsema õe eest, ostma kõrvale pandud rahade eest toitu ning saama samas ka oma asjadega hakkama. Talle on toeks tema sõbranna Triin, kellele ta aga ei taha oma muredest rääkida, sest Triinu elu on liiga täiuslik, et teda mõista, ning sõber Argo, keda ta ei taha oma probleemidega koormata, sest tol on neid endalgi palju. Tal on ka poisssõber Sven, kes talle väga meeldib, aga kellest ta hoiab eemale pärast seda, kui too on näinud tema ema purjus peaga, sest ta arvab, et Sven ei taha olla koos joodiku lapsega. Nõnda hakkavad kuhjuma kõik mured, kuni Kristiina ema satub haiglasse, raha on otsas ja Kristiina jääb poes vahele nukuvargusega, sest ta väike õde usub
vajutatakse ta kaelale. +4,5 Politseis. J on ilma särgita- külm on, nägu on verine, käerauad soonivad. Ta kutsutakse tunnistust andma. Küsitakse mis juhtus. J ütleb, et ei tea. Polisei vastab, et kui nemad saabusid siis said nemad aru, et J on peksja, sest Sasa ütels, et ära löö, ära löö. J seletab, et ta aitas sõpra aga sõber oli liiga sassis et aru saada. Küsib kuidas Sasal on. Selgub, et tänu sellele, et naabrid politsei kutsusid on ta hetkel haiglas aga elus. Kästakse kirjutada kõik mis meeles, et pärast teiste tunnistajatega võrrelda ja taskud tühjaks teha. Taskust tuleb välja koos peenrahaga, liivaga, vana kuukaardiga välja.... helesinine tablett, mille andis talvel Jansa. +4,6 Isa autos. Kuna J tunnistusid klappisid teistega, siis teda lubati politseist ära, juhul kui ta vanemad talle järgi tulevad. Ainult tableti pärast peab ta veel mõlema vanemage Tõrvasse sõitma (loomulikult
,,Haldjatants" Katrin Reimus See teos räägib ühest teismelisest eesti tüdrukust Kristiinast, kelle elu hakkab vähehaaval käest minema. Kõik saab alguse sellest, kui ta isa leiab uue naise ning Kristiina jääb koos oma ema ja väikese õega. Ema hakkab aga tihti joomas käima ning ei hoolitse enam koduste asjade eest. Kristiina peab hoolitsema õe eest, ostma kõrvale pandud rahade eest toitu ning saama samas ka oma asjadega hakkama. Talle on toeks tema sõbranna Triin, kellele ta aga ei taha oma muredest rääkida, sest Triinu elu on liiga täiuslik, et teda mõista, ning sõber Argo, keda ta ei taha oma probleemidega koormata, sest tol on neid endalgi palju. Tal on ka poisssõber Sven, kes talle väga meeldib, aga kellest ta hoiab eemale pärast seda, kui too on näinud tema ema purjus peaga, sest ta arvab, et Sven ei taha olla koos joodiku lapsega. Nõnda hakkavad kuhjuma kõik mured, kuni Kristiina ema satub haiglasse, raha on otsas ja Kristiina jääb poes vahe
orienteeruvalt 1970- ntatel aastatel 5 4. Perekonnaseis Abikaasa: Anneli sündinud 1964.a.,töötab Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpuses vastutava õena. Tütar: Kadri sündinud 1985.a., õppis Võru I keskkoolis, Tallinna Saksa Gümnaasiumis, Tallinna Arte Gümnaasiumis ja Tallinna Majanduskoolis. Käesoleval ajal töötab ta Riigikontrollis. Nüüd on ta poole aastase lapsega kodus. Tütar: Kaia- sündinud 1991.a., õppis Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis, Tallinna Saksa Gümnaasiumis ja praegu õpib Tallinna Tööstushariduskeskuses. 6 5. Esikohal on perekond
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
