Endine Jugoslaavia Vabariik Makedoonia . Rahvastiku ja majanduse arengutaseme iselomustus.
1. Rahvastiku vanuseline struktuur.
Rahvastiku vanuseline struktuur Enamus riigis elavates inimestest on 15-64 aastased(69%). 65 aastaseid ja vanemaid 11% 0-14 65 on11% ning kuni 14 aastaseid on 20%. 20% aastased aastased ja Tõenäoliselt hakkab rahva hulk riigis vanemad kasvama, kuna kuni 14 aastasi on rohkem, kui 15-64 üle 64 aastasi. aastased 69%
2. Rahvastiku eeldatav eluiga.
Rahvastiku eeldatav eluiga Rahvastiku eeldatav eluiga on euroopa 90 34% 34%33% 35% 33% keskmisest natukene väiksem, ehk 80 35% 36% 32%33%32% 32% 70 32%33% 33% arenguruumi on veel. Kuigi keskmine eluiga 31% 60 on pikem kui Eestis. Nagu teisteki euroopa Mehed 50 maades elavad naised keskmiselt kauem kui aastat
40 Naised mehed, vastavalt 77 ja 72 aastasteks. 30 Keskmine 20 10 0 Eesti Rootsi Makedoonia* Kreeka Itaalia
3. Rahvuslik koosseis.
Rahvuslik koosseis Makedoonlasi elab Makedoonias tugealt üle Makedoon- poole(64%), kuid Türklased on lased 2%2% 3% 4% varsti kannul(25%).Ülejäänud Albaan- lased rahvused jagavad omavahel 25% Türklased 11%. 64% Roomalsed Serblased Teised rahvused 4. Täiskasvanute kirjaoskus riigis.
Krijaoskus Kirjaoskus on arenenud riikidega 100 34%33% 33% 33% 33% 33% 33% 33% võreldes väikene, aga see suureneb 33% 36% 90 33% uute põlvkondade pealekasvuga. 39% 80 30% Meeste kirjaoskus on suurem kui 70 33% naiste oma, vastavalt 98% ja 94%. 60 28% Mehed protsenti
50 Naised 40 Keskmine 30 20 10 0 Eesti Rootsi Makedoonia* Türgi Egiptus
5. Hõive. Peamine majandusharu on tööstus, millega tegeleb Hõive 59% rahvastikust. 25% 16% Teen- Põllu- tegelb põllumajandusega ja indus ma- 16% rahvastikust töötab jandus teenindus sektoris. Töös- 59% 26% tus
6. Majanduses olulised tööstus ja põllumajandustooted
Tööstus: food processing , beverages, textiles, chemicals, iron , steel, cement , energy, pharmaceuticals Põllumajndus:grapes, wine, tobacco, vegetables; milk , eggs 7. Maakasutus . 22% maa kasutamine on seatud põllumajandusega ning 2% Maakasutus looduslike kultuuridega.
22% Põllumaa 2% Loodus- likud kul- tuurid muu 76%
8. Riik asub geograafiliselt soodas kaohas ja loodusõnnetusi ei ole vaja eriti karta ,
kindlasti tuleb vahel ette maavärinaid, aga kuna riik ei asu laamade kokkupuute alal ei ole
maavärinates suurt ohtu.
9. Antud riik on arenenud riik, seda tõestab suhteliselt kõrge rahvastiku eeldatav eluiga,
ning kirjaoskus, tõsi küll on et kirjaoskus võiks suurem olla. Riigis on imikusurmus väike.
Inimarengu indeks on 0,801.
Kanada referaat Aprill 2010 1. Sisukord 1.Asendi iseloomustus....................................................................................................................3 1.1.Kanadat mõjutanud loodusõnnetused.......................................................................................4 2.Rahvastiku üldiseloomustus .......................................................................................................4 2.1.Kanada rahvastiku vanuseline struktuur. .................................................................................5 2.2.Kanada rahvastiku eeldatav eluiga...........................................................................................5 2.3.Kanada rahvuslik kooseis...................................................
1. Riigi üldiseloomustus 1.1Üldandmed 1.1.1 Pindala: 377 835 km² 1.1.2 Rahvaarv: 127 600 000 inimest (2003) 1.1.3 Rahvastiku tihedus: 337 inimest/km² (2003) 1.1.4 Riigikeel: jaapani keel 1.1.5 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia 1.1.6. Pealinn: Tokyo (8,3 mln elanikku) 1.1.7 Rahaühik: Jaapani jeen (jaapani k. en) 1.2 Geograafiline asend Jaapan koosneb paljudest saartest. Jaapan asub Aasia rannikul Vaikses ookeanis. Neli peamist saart (Honshu, Hokkaido, Shikoku ja Kyushu) kulgevad põhjast lõunasse. Saarestikku kuulub veel umbes 4000 väiksemat saart. Saarestiku moodustavad veealuse mäe aheliku tipud. 1.3 Looduslikud tingimused 1.3.1Pinnamood: Jaapan on väga mägine maa, mägedega on kaetud umbes 70% territooriumist. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honshu saarel. Piki Honshu saare keskosa kulgeb mäeahelik, mida kutsutakse Jaapani Alpideks. Seal on arvukalt üle 3000 m kõrguseid mägesid. Jaapani kuulsaim ja kõrgeim mägi on 3776 m kõrgune Fuji mägi. Paljud Jaapani
Riigi üldiseloomustus Sveitsi lipp Sveitsi vapp 1. Üldandmed (pindala, rahvaarv, pealinn, pealinna elanike arv, keel, rahaühik). · Poliitiline süsteem: Sveitsi Konföderatsioon · Riigihümn: Sveitsi psalm · Pealinn: Bern (120 600 el.) · Pindala: 41 290 km2 · Riigikeeled: saksa, prantsuse, itaalia ja romaani · Rahvaarv: 7,604,467 (Juuli 2009) · Rahvastiku tihedus: 183,9 in/km2 · Liidupresident: Doris Leuthard · Liidunõukogu: 7 liiget · Iseseisvus: 1. august 1291 · Rahaühik: Sveitsi frank (CHF) · Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg · Tippdomeen: .ch · Telefonikood: 41 · Riigitähised: CHE, CH · Haldusjaotus: 23 kantonit, neist 3 jagunevad poolkantoniteks, harilikult räägitak
vahepeal vanemaks saanud. Pensioniealiste inimeste osakaal ühiskonnas on märgatavalt suurenenud nii meeste kui naiste seas, mis kõik viitab ühiskonna vananemisele. 2025. aastal on olukord muutunud üsnagi palju. Endine enamusgrupp inimesi on jõudnud oma 55.- 65. eluaastatesse, moodustades nüüd selle vanusegrupiga valdava enamuse. Nooremat põlvkonda on taaskord vähemaks jäänud, ent seekord 10-15 aastaste arvelt. Nagu eelpool sai mainitud, moodustavad
Geograafia riigieksam 2006 Maailma ühiskonnageograafia ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 38. iseloomustab üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; (mõisted: elatusmajandus, turumajandus, tootmisviis, industrialiseerumine, geograafiline tööjaotus, globaliseerumine ehk üleilmastumine) tunnus agraarajastu industriaalajastu infoajastu Peamised majandusharud Põllumajandus, Töötlev tööstus Teenindus, Metsandus, kalandus, Tekstiilitööstus, energeetika, Info töötlemine, edastamine, jahindus metallurgia, masinatööstus jne. transport, side Peamine tootmisüksus Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või teenindusüksus Töö iseloom Käsitsitöö M
ÜLDANDMED: Pindala: 9 984 670 km² Rahvaarv: 2009 aasta: 33 634 341 Rahvastiku tihedus : 3,3 in/km² Pealinn: Ottowa. Ottawast sai Kanada pealinn 31. detsembril, kui kuninganna Victoria selle pealinnaks valis. Pealinna elanike arv: 812,000 Keel: Inglise ja prantsuse Rahaühik: CAD (kanada dollar). Kanada rahaühik aastast 1858, märgitakse tavaliselt dollari sümboliga $ või C$. GEOGRAAFILINE ASEND: Kanada, mis on maailma suuruselt teine riik, asub Põhja-Ameerikas ning hõlmab mandri põhjaosa (v.a. Alaska), Kanada arktika saarestikku, Newfoundlandi ja paljusid teisi rannikulähedasi saari. Kanada piirneb põhjas Põhja-Jäämerega, lõunas USA-ga, idas Atlandi ookeani ja Labradori merega, läänes Alaska ja Vaikse ookeaniga ning kirdes Baffini lahega. Piir USA-ga lõunas kulgeb mööda St. Lawrence'i jõge, suurt järvistut ja sealt edasi juba piki 49. paralleeli. Maapiiri on Kanadal vaid USA-ga ning selle pikkus on 8893 kilomeetrit, millest omakorda 2477 kilomeetrit moodus
nutune. Seega on selles referaadis copy-paste teksti ainult mõni rida, enamik on kas tõlgitud või diagrammide põhjal tehtud. 4 1. ÜLEVAADE 1.1. Geograafiline asukoht, territooriumi üldiseloomustus Kreeka, ajaloolise nimetusega Hellas, on riik Lõuna-Euroopas Balkani poolsaarel Joonia ja Egeuse mere ääres (joonis 1 ja 2). Põhjast on Kreekal ühine piir Albaania, Makedoonia ja Bulgaariaga ning idast Türgiga. Peloponnesose poolsaar, mis asub riigi lõunapoolses osas, on Kreeka keskosaga ühendatud 42 km pikkuse Korinthose (Isthmose) maakitsuse kaudu. Peloponnesost võib tehniliselt nimetada ka saareks, kuna Korinthose maakitsust läbib 6,3 pikkune Korinthose kanal, mis rajati 1881- 1893. Kreeka hõlmab kahte suurt saarterühma. Läänes kuulub Joonia mere saarte hulka Corfu, Cephalonia ja Lefkas. Idas ja lõunas kuulub
Aravete Keskkool BELGIA Uurimustöö Koostaja: Kaari Tamtik 10. klass Juhendaja: õp Maie Paap Aravete 2008 1 Riigi üldiseloomustus............................................................................................................3 0.1 Riigi üldandmed................................................................................................................3 0.2 Geograafiline asend...........................................................................................................4 0.3 Looduslikud tingimused....................................................................................................5 1 Riigi arengutase.......................................................................................................................6 1.1 Arengutaseme näitajad.............................................
Kõik kommentaarid