Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eksam (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on videokaart?

Lõik failist

  • AGP liides ja selle kasutamine
    Accelerated Graphics Port
    Alustas Intel koos Pentium II
    Videokaartidele
    2 reas 66-pin
  • AMD protsessorite areng läbi aegade
    Amd protsessorite areng läbi aegade. AMD alustas oma protsessorite tootmisga 1995. AMD esimesed protsessori olid (1995) NX586 ja Am486 ning Am5k86 mille taktsagedus oli vastavalt 133Mhz ja 120 ja 90Mhz. Nendele järgnes 1996 aastal K5 seeria. Nende taktsagedus ei ületanud samuti 120 Mhz. 1997 aastal läks kasutusele K6 seeria protsessorid mille taktsagedus ulatus 300Mhz. 98.aastel tehti K6 ka uuendusi K6-2 ja K6-3 mille taktsagedus ulatus 450 Mhz. 1999. Aastal loodi AMD K-7 Athlon, mida uuendati 2000 aastal niipalju et taktsagedus ületas ühe gigahertsi piiri. 2000 aastal lõi AMD ka K-7 Duron protsessori, mis oli väiksema taktsagedusega, kui Athlon. 2003 K8( Opteron ,Athlon64,Sempron,Turion64)
  • Andmekandjad (MO,DAT,CD,DVD,ZIP,jne)
    Mo – Magnetoptilised kettad võimaldavad korduvat kirjutamist ja lugemist. Need on monteeritud vahetatavatesse kassettidesse, mida esineb kahes suuruses. 3,5-tolliste ketaste maht on 128 MB, 230 MB, 640 MB või 1,3 GB ning 5,25-tolliste ketaste maht on 650 MB, 1,3 GB, 2,6 GB, 5,2 GB või 9,1 GB. Viimased on kahepoolsed, kuid teise poole kasutamiseks tuleb kassett välja võtta ja teistpidi pöörata
    DAT - ajam kujutab endast videomagnetofoni omadele sarnanevate pöörlevate peadega digitaalmagnetofoni. Enamik DAT-ajameid kasutab CD- audio standardile vastavat diskreetimissagedust 44,1 KHz või diskreetimissagedust 48 KHz.
    CD - 120 mm diameetriga läbipaistev polükarbonaatketas, mille ülemisele küljele on pressitud spiraalne soon ning piki soont jookseb salvestatud informatsioonile vastav reljeef.
    Dvd - digivideoketas, digitaalne universaalketas, DVD- ketas
  • Vasakule Paremale
    Eksam #1 Eksam #2 Eksam #3 Eksam #4 Eksam #5 Eksam #6 Eksam #7 Eksam #8 Eksam #9 Eksam #10 Eksam #11 Eksam #12 Eksam #13 Eksam #14 Eksam #15 Eksam #16 Eksam #17
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-11-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 34 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Taimi Karing Õppematerjali autor
    II kursuse eksami küsimused ja vastused

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    14
    docx

    Arvutite riistvara alused

    Sisukord 1. Sisukord..........................................................................................................................1 2. Protsessoripesa (processor socket)..................................................................................3 3. .........................................................................................................................................3 4. Mälupesad (memory slot)...............................................................................................3 5. Kiibistik (chipset)............................................................................................................4 6. Laienduskaartide pesad (expansion slot)........................................................................4 7. Pistikupesad....................................................................................................................5 8. Tagapaneeli pistikupesad ja kontaktid........................

    Operatsioonisüsteemid
    thumbnail
    13
    docx

    Emaplaat

    Emaplaat Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks. Vahepeal kasutatakse emaplaadi kohta ka terminit mobo (tuleneb inglise keelsest terminist motherboard, mis tähendab emaplaati). Socketid Socket on emaplaadi protsessori pesa. Socketeid on väga palju ja erinevaid. Socketid: o DIP o PLCC o Socket 1 o Socket 2 o Socket 3 o Socket 4 o Socket 5 o Socket 6 o Socket 7 o Super Socket 7 o Socket 8 o Slot 1 o Slot 2 o Socket 463/Socket NexGen o Socket 587 o Slot A o Slot B o Socket 370 o Socket 462/Socket A o Socket 423 o Socket 489/Socket N o Socket 495 o PAC418 o Socket 603 o PAC611 o Socket 604 o Socket

    Elektroonika ja it
    thumbnail
    9
    doc

    Arvuti riistvara

    Referaat Juhendaja: 2008 1 Sisukord 2 Sissejuhatus Emaplaat on suur trükiplaat, millele on integreeritud palju kiipe, elektroonikadetaile, kaardipesasid ja sisend­väljund pistikupesasid, millele kogu arvuti üles ehitatakse. Emaplaate võib liigitada vastavalt arvutite kasutusaladele (lauaarvutite, sülearvutite, serverite jne emaplaadid) ja vastavalt kasutatavatele protsessoritüüpidele (Celeron/Pentium III socket370, AMD socket A, Pentium 4 socket 478 jne). Neid liigitatakse ka lähtudes kiibistikust (Intel845, VIA KT400, SiS648 jne) või suurusest ja sobivusest vastavate arvutikorpustega (ATX, Micro­ATX jne). Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakomponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. Emaplaati võiks asendada kohuta

    Arvutiõpetus
    thumbnail
    8
    docx

    Referaat EMAPLAAT

    Tapa Gümnaasium NIMI EMAPLAAT Referaat Juhendaja: JUHENDAJA Tapa 2011 MIS ON EMAPLAAT ? Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks. Vahepeal kasutatakse emaplaadi kohta ka terminit

    Arvuti õpetus
    thumbnail
    15
    ppt

    Emaplaat

    Emaplaat Emaplaatide liigitus Emaplaat on suur trükiplaat, millele on integreeritud palju kiipe, elektroonikadetaile, kaardipesasid ja sisend­väljund pistikupesasid, millele kogu arvuti üles ehitatakse. Emaplaate võib liigitada vastavalt arvutite kasutusaladele (lauaarvutite, sülearvutite, serverite jne emaplaadid) ja vastavalt kasutatavatele protsessoritüüpidele (Celeron/Pentium III socket370, AMD socket A, Pentium 4 socket 478 jne). Neid liigitatakse ka lähtudes kiibistikust (Intel845, VIA KT400, SiS648 jne) või suurusest ja sobivusest vastavate arvutikorpustega (ATX, Micro­ATX jne). Emaplaadi komponendid Emaplaadilt võib leida järgmised komponendid: · Protsessoripesa Protsessoripesa asetseb harilikult emaplaadi servapoolses osas ning kujutab endast nelinurkset plastikpistikut paljude pisikeste augukestega protsessori jalgade jaoks. Number pesa nime järel on protsessori jalgade arv, mis sellesse pessa sobib. Pesa küljes on väike metallist või ka

    Arvutiõpetus
    thumbnail
    18
    docx

    Arvuti emaplaadid

    Arvuti emaplaadid Referaat Sissejuhatus Emaplaat (motherboard), mida inglise keeles kutsutakse veel mainboard (põhiplaat), system board (süsteemiplaat), on personaalarvuti üks tähtsamaid komponente. Kogu arvuti ülesehitus hakkab peale emaplaadist. Emaplaat määrab ära süsteemi jõudluse, kasutatavate protsessorite ja mälude tüübi ning kiiruse. Samuti selle, kas ja milliseid lisakomponente (videokaart, helikaart, võrgukaart) on vaja juurde lisada, et moodustuks terviklik, toimiv arvuti. Emaplaadi ajalugu ulatub 20 aasta taha. 1982 aastal sisaldas tolleaegne IBM PC emaplaati, mis kujutas endast suurt kaarti, millel oli 8088 protsessor, BIOS, mälupesad ja lisapesad lisakaartidele. Kui arvutile oli vaja lisada kettaseadmeid või COM-porte, siis tuli lisaks osta kaart kettaseadmetele ja COM-portidele. Tänapäevastel emaplaatidel on eelpoolnimetatu integreeritud emaplaadile. Emaplaat määrab ära ka arvuti välimuse: on tegemist tower (püstine korpus) või desktop (pikali) k

    Arvutite riistvara alused
    thumbnail
    25
    docx

    Arvuti riistvara I testid

    Arvutiriistvara I: Arvutustehnika ajalugu Küsimus 1 Milline oli esimene tabelarvutusprogramm? Õige vastus on: VisiCalc. Küsimus 2 Milline oli kõige esimene kommertsmikroprotsessor? Õige vastus on: 4004. Küsimus 3 Millist protsessorit kasutas esimene IBM PC? Õige vastus on: 8088. Küsimus 4 Moore seadus väidab, et ühte mikroskeemi paigutatavate transistorite hulk kahekordistub iga ... kuuga. Õige vastus on: 18. Küsimus 5 Kes lõi(d) C programmeerimiskeele? Õige vastus on: Dennis Ritchie. Küsimus 6 Milline nendest firmadest tõi esimesena turule IBM-PC tüüpi kaasaskantava arvuti? Vali üks: Õige vastus on: Compaq. Küsimus 7 Milli(ne/sed) arvuti(d) aitas(id) briti valitsusel II maailmasõja ajal murda koode? Õige vastus on: Colossus. Küsimus 8 Milline nendest firmadest valmistas esimese 32 bitise protsessori? Õige vastus on: National Semiconductor. Küsimus 9 Milline nendest firmadest tõi kasutusele esimesena aknad, ikoonid ja hiire? Õige vastus on: Xerox.

    Arvutiriistvara i
    thumbnail
    78
    docx

    Ajalugu, protsessor, mälu

    Arvutustehnika ajalugu Millist protsessorit kasutas esimene IBM PC? 8088 Milline oli kõige esimene kommertsmikroprotsessor? 4004 Moore seadus väidab, et ühte mikroskeemi paigutatavate transistorite hulk kahekordistub iga ... kuuga. 18 (või 24) Milline nendest firmadest tõi kasutusele esimesena aknad, ikoonid ja hiire? Xerox Milline oli esimene tabelarvutusprogramm? VisiCalc Kes nendest on Inteli asutajad? Robert Noyce ja Gordon Moore (mõnes kohas Andy Grove) Milli(ne/sed) arvuti(d) aitas(id) briti valitsusel II maailmasõja ajal murda koode? Colossus Kes lõi(d) C programmeerimiskeele? Dennis Ritchie Mille eest said Shockley, Brittain ja Bardeen 1956. aastal Nobeli preemia? Transistori leiutamise eest Milline nendest firmadest valmistas esimese 32 bitise protsessori? National Semiconductor Milline nendest firmadest tootis esimese kõvaketta? IBM Milline nendest firmadest tõi esimesena turule IBM-PC tüüpi kaasaskantava arvuti? Compaq Milliste sõnade lühend on EN

    Arvuti




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun