Eesti väikejärved
Sissejuhatus
Eestis on umbes 1200 järve. 1975. aastal 1119 järve- 964
looduslikku ja 155 tehisjärve (I. Kase andmeil). Hilisemate täpsustuste kohaselt on looduslike järvede arv peaaegu tuhat ,
tehisjärvi umbes kakssada. Lisaks on Eestis veel ligikaudu 20 000
rabalaugast. Kuna järved on aja jooksul kadunud nii maaparanduse,
kinnikasvamise kui ka tammide purunemise tõttu, siis nende arv pole
püsiv. Uued järved saavad tekkida mere taandumisel, liiva-, savi-,
pae-, turba- ja põlevkivikarjääride, samuti veehoidlate rajamisel.
Järved on enamasti mandrijäätekkelised, nende
hulka kuuluvad künkliku moreentasandiku liigestunud kaldjoontega
saarterohked järved, piklikud voorejärved, vallseljakute ja
otsamoreenidega glastiokarstilised järved ning paljud orujärved.
Jäänuk- ehk reliktjärved on kloriididerikka veega, mida leidub
samuti rohkesti. Need on tekkinud või tekivad neotektooniliselt
tõusval mererannal ja kannavad enamasti lahe,
laisi või mere
nime, näiteks Mullutu- Suurlaht , Linnulaht, Veskilais ja Sutlepa
meri. Laugastikke ja laugasjärvi leiame rabadest. Jõelookeist
moodustuvad lammi - ehk soodjärved, näiteks Emajõe rohked vanajõed. Pandivere kõrgustikul ning ka mujal paelavamaal on karstiveest
toituvad ajutised järved (Võhmetu ja Lemküla järv). Saaremaal
asuv meteoriiditekkeline Kaali järv on aga Euroopas ainulaadne. See
.............................................. 6 Veereziim ja vee kvaliteet.................................................................................................................. 6 Vee koostis......................................................................................................................................... 7 Ökosüsteemi seisund.......................................................................................................................... 8 Eesti järvede tüübid (1995 a).............................................................................................................. 9 Jõed...................................................................................................................................................... 10 Levik ja tihedus................................................................................................................................ 10 Veereziim.......................................
.............................................. ............................................... lk. 4-5 Kokkuvõte ........................................................................................... .......................................... lk. 6 Kasutatud kirjandus ........................................................... ......................................................... lk. 7 Järvenõgude areng Järv on veega täidetud maapinnanõgu, millel puudub otsene ühendus merega. Eesti järvede nõod on tekkinud erinevatel põhjustel. Järvi saab liigitada nende nõgude tekkimise järgi. Erosioonilised järved on liustiku või vooluvete uuristatud nõod ja eestis on erosioonitekkelisi järvi kõige enam. Erosiooniliste järvede kujunemisel võib esikohale määrata pikaajalised aeglased kulutusprotsessid, mis eriti intensiivselt toimisid neogeenis, kui mandrid asusid suhteliselt kõrgel. Mõned uurijad seletavad nõo moodustumist eeskätt mandrijää kündega.
1. Eesti järvede üldiseloomustus Eestis on ligikaudu 2800 järve, neist pindalaga üle hektari umbes 2300. Enamiku sellest moodustavad Peipsi, Võrtsjärv ja Narva veehoidla. Järvedest on looduslikke umbes tuhande ringis ning nad asetsevad Eesti territooriumil võrdlemisi ebaühtlaselt. Morfomeetria ja hüdroloogia. Eesti järved on väikesed. Pooled neist on pisemad kui kolm hektarit. Eesti järved on madalad, vaid 46 on neist sügavamad kui 15 meetrit. Sügavaim on Rõuge Suurjärv - 38 meetrit. Järvede väikesele pindalale vastavalt on väiksed ka valgalad ning veevahetus. Valgala ulatus on enamasti 1-25 km 2, kuid erandjuhtudel kuni 100-500 km2. Vesi vahetub enamasti 2-4 korda aastas. Umbjärvedes ja allikalistes lähtejärvedes võib veevahetuseks aga kuluda isegi 3-5 aastat. Ranna- ja orujärvedes vahetub vesi tunduvalt kiiremini, kuni paarkümmend korda aastas
Eksamil saab kontuurkaardi ja saame 15 toponüümi ning 12 PEAB TEADMA Tuleb ka kaarditundmise praktikumi, et saada teada kus midagi asub 19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu Ptolemaios (100-175) kaardid on tähtis verstapost, ta võttis kokku antiikmaailma saavutused. Slaidil pole tema joonistatud. Eesti kohta andmeid pole, aga on olemas Skandinaavia kui saarena, mõned suuremad Läänemerre suubuvad jõed. Ptolemaiose kaardil on Euroopa äratuntav. Pytheas (tegutses) Massaliast (Marseille) sõitis Põhja-Euroopasse ja jättis kirjeldused sellest. Lennart Meri raamatus sõitis Pytheas sinna Läänemerre sisse. 325 eKr reisis Pytheas Põhja- Euroopasse, kus uuris osa Suurbritanniast, jõudis Läänemerele ja kirjeldas esimesena maad, mida kutsuti Thuleks (?!).
.......................................................................13 5.1. Läbipaistvus (valgus)............................................................................................ 13 5.2. Temperatuur.......................................................................................................... 13 6.Eesti järvede kirjeldav ülevaade........................................................................................14 6.1. Tartumaa järved.....................................................................................................15 7.JÄRVE ELUKOOSLUS................................................................................................... 16 .............................................................................................................................................16 8.EUTROFEERUMINE.......................................................................................................17 9
-järsu rabarinnakuga -kumer -keskosa tasane -vee äravool hea -vesi liigub raba servas -puisrabad -keskel lageraba, puud rabanõlvadel -hanevits -raba-jänesvill Soode teke 1)Järvede kinnikasvamisel -põhjast ja pealt üheaegselt - ~1/3 Eesti soodest 2)Maismaa soostumine -põhjast - ~2/3 Eesti soodest -pealt -kestev veerohkus Soode tüübid Eestis: madalsoo – siirdesoo – raba Madalsoo Raba e. kõrgsoo -üleminekukooslus -57% -31% madalsoolt rabale
kasutavad hingamiseks ja lagundamiseks hapnikku Mis määrab vee-elustiku liigilise koosseisu - Aluspõhjast, valglast ja pinnakattest sõltuvad vette sattuvate stabiilsete ioonide (Ca.., Mg.., Na., K., HCO3', SO4'', SiO2'') väärtused ja pH, mis omakorda määravad elustiku liigilise koosseisu. Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti aluspõhja erinevus, mis sellest tuleneb -. Lubjakivi lahustub pikkamööda vee toimel, tekivad lõhed, mis lasevad pinnareostuse põhjavette. P-Eesti järved on lubjarikkad e. alkalitroofsed (Ca ja HCO3'), läbipaistva veega; N palju, P vees vähe (lubjaga seotud), planktonit vähe. Lõuna-Eesti liivakivi on vettpidav; järved enamuses P-rikkad, eutroofsed, läbipaistvus väike kuni keskmine, planktonit palju. Veekogu puhverdusvõime, millest see sõltub - võime tasakaalustada välismõjusid ja kahjutustada saasteaineid, sidudes neid lahustumatuteks ühenditeks. Sõltub veekogu ökosüsteemi stabiilsete ioonide ja huumusainete sisaldusest
..........................................................4 5. Kokkuvõte.....................................................................................5 6. Kasutatud kirjandus...........................................................................6 2 Järvenõgude kujunemine Eesti järvenõod on väga erineva tekkega. Suurem osa Eesti järvenõgudest on mandrijäätekkelised. Haanja ja Otepää moreenküngaste vahele on kujunenud saarte, poolsaarte ja lahekestega väga maalilised järved (näiteks Pühajärv, Pangodi, Kavadi, Vaskna jt.). Vooremaad ilmestavad voorte vahele kujunenud piklikud, kitsad ja võrdlemisi sügavad järved (Saadjärv, Pikkjärv, Kuremaa jt.). Sakala kõrgustikul leidub ürgorgudes kujunenud järvi, millest tuntuim on Viljandi järv.
Kõik kommentaarid