Tõrva Gümnaasium
Kaido Mõts
12.klass
EESTI RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVAD
Referaat
Juhendaja : Katrin Priilaht
Tõrva 2011
SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
JAANUAR – NÄÄRIKUU 4
VEEBRUAR – KÜÜNLAKUU 5
MÄRTS – PAASTUKUU 6
APRILL – JÜRIKUU 8
MAI – LEHEKUU 9
JUUNI – JAANIKUU 11
JUULI – HEINAKUU 16
AUGUST – LÕIKUSKUU 18
SEPTEMBER – MIHKLIKUU 20
OKTOOBER – VIINAKUU 24
NOVEMBER – TALVEKUU 25
DETSEMBER – JÕULUKUU 34
KOKKUVÕTE 37
KASUTATUD ALLIKAD 38
SISSEJUHATUS
Eesti rahvakalendriks nimetatakse eestlaste pärimuslikku
ajaarvestuse
ja tähtpäevade süsteemi, millega seostuvad ka teatud uskumused,
kombed, rahvalaulud
jms. Rahvakalender on ajaloo jooksul muutnud ja erinevatest
allikatest mõjutusi saanud.
Tavaliselt peetakse eesti rahvakalendrist rääkides silmas
rahvakalendrit sellisena, nagu ta oli välja kujunenud ligikaudu 19.
sajandi keskpaigaks. Tänapäeva
rahvakalendrisse kuuluvaks võidakse lugeda ka selliseid hiljuti levinud tähtpäevi nagu näiteks sõbrapäev,
volbripäev
ja halloween .
Käesolevas referaadis käsitletakse rahvakalendri igast kuust üht
tähtpäeva koos kirjeldustega ning selgitustega. Lisatud on ka
autori kogemusted ning mälestusted, mis on seotud kirjeldatud
tähtpäevadega.
JAANUAR – NÄÄRIKUU
Tähtpäev: Kolmekuningapäev 6. jaanuaril
Algselt tähistati 6. jaanuaril Kristuse sünnipäeva. Legend räägib,
et Kristuse leidsid taevas süttinud tähe järgi kolm Idamaa tarka.
Pärast Kristuse sünnipäeva nihutamist jõuluajale sai 6. jaanuaril
tavaks kolmekuningapäeva tähistamine. Keskaegsetes linnades kestsid
nimelt jõulupidustused toomapäevast kolmekuningapäevani. Viimaste
sajanditeni ongi kolmekuningapäeva peetud enamikus Euroopa maades ja
ka Eestis jõuluaja lõpuks.
Sellel päeval käisid paljudes Euroopa maades ringi kuningad,
kroonid peas. Kuningakskäijad laulsid, anti nukuetendusi. Kaasas kanti teivast tähega ja laternat. Seda nimetati Petlemma täheks.
Kuningakskäimise komme oli vähesel määral levinud ka näiteks
Tallinnas, kus veel 1980. aastatel liikusid kolm kuningat lauldes
TOOMAPÄEV JA MARDIPÄEV TOOMAPÄEV Toomapäev on Eesti rahvakalendris ning laiemalt läänekiriku traditsioonidest mõjutatud piirkondades 21. detsembril. Eesti rahvakalendris märgib toomapäev jõuluaja algust. Toomapäeval on Eestis olnud kombeks jõulueelne suurpuhastus ja jõuluroogade tarbeks sea tapmine. Lisaks on toomapäev märkinud viimast tähtpäeva aasta jooksul laenatud asjade tagastamiseks või muude aasta jooksul üles jäänud kohustuste täitmiseks.
omavahel üsna tihedasti. Luterlased külastasid sel päeval sagedasti õigeusu kirikut, et saada osa vee õnnistamisest ja tuua sealt pühitsetud vett ehk nn jordanivett koju arstimiseks ja muuks otstarbeks. Vesi püsis uskumuste kohaselt kogu aasta värske. Tavaliselt viidi jõulu- ja näärikuused just sel päeval toast välja, linnades koguti nad kokku ja viidi metsa. Euroopas oli tavaks sel päeval jõulukuused pidulikult põletada ja viimastel kümnenditel on suuremates Eesti linnadeski nii tehtud. Läbi aegade on kolmekuningapäev olnud oluline lastele neil oli ju õigus jõuluehted ära korjata ning jõuluõunad ja -maiustused kuuse küljest ära süüa. Idakirik seostas kolmekuningapäevaga veel üht keskset episoodi Uuest Testamendist: nimelt olevat Ristija Johannes ristinud täiskasvanud Jeesuse just sellel kuupäeval. Mida mujal tehakse Saksamaal kirjutatakse tänini kodu kaitseks ustele kolme kuninga nimetähed C+M+B
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Talvised rahvakalendritähtpäevad Referaat Nimi Pärnu 2011 SISSEJUHATUS Eesti rahvakalendriks nimetatakse eestlaste pärimuslikku ajaarvestuse ja tähtpäevade süsteemi, millega seostuvad ka teatud uskumused, kombed, rahvalaulud jms. Rahvakalender on ajaloo jooksul muutnud ja erinevatest allikatest mõjutusi saanud. Tavaliselt peetakse eesti rahvakalendrist rääkides silmas rahvakalendrit sellisena, nagu ta oli välja kujunenud ligikaudu 19. sajandi keskpaigaks. Tänapäeva rahvakalendrisse kuuluvaks võidakse lugeda ka selliseid hiljuti levinud tähtpäevi nagu näiteks sõbrapäev, volbripäev ja halloween. Referaadi tegin talviste kuude kohta ja sealt valisin 3 tähtpäeva ja üritasin võimalikult põhjalikult kirjutada nendest. 2 JAANUAR NÄÄRIKUU Tähtpäev: Kolmekuningapäev 6. jaanuaril Algselt tähistati 6
piirkondades 21. detsember. Eesti rahvakalendris märgib toomapäev jõuluaja algust. Toomapäeval on Eestis olnud kombeks jõulueelne suurpuhastus ja jõuluroogade tarbeks sea tapmine. Lisaks on toomapäev märkinud viimast tähtpäeva aasta jooksul laenatud asjade tagastamiseks või muude aasta jooksul üles jäänud kohustuste täitmiseks. Kuigi päev on nime saanud apostel Tooma järgi, võivad päevaga seotud kombed eesti rahvakalendris olla ristiusueelsed ja seotud pigem tihti toomapäeva lähedale jääva talvise pööripäevaga. TOOMAPÄEV (21. DETSEMBER) EESTI RAHVAKALENDER Koostanud Mall Hiiemäe Toomapäeva uskumuste ja kombestiku omapära määrab päikesekalendri aastalõpp, siia kuuluvad kujutelmad kõige pimedamast ajast ja pöördest valguse suunas, liikvel olevatest kurjadest jõududest
Mardipäev Mardipäev on tänini elav rahvakalendri tähtpäev. Eeskätt teame seda mardisantide ehk martide ringijooksmise tõttu. Veel 20. sajandi alguses jooksid marti pigem noormehed ja selletõttu on püha seostatud näiteks noorte meeste initsiatsiooniga ehk vastuvõtuga meeste kogukonda. Tüüpilised olid tumedasse riietatud mardid, kelle tulek tõi kaasa viljaõnne. Varem on see olnud päev, mil tuli mõistatada ja mida peeti hingedeajaga kokkukuuluvaks hinged tulid koju, mardipäev lõpetas hingedeaja. Pika traditsioonis püsimise jooksul on
LISAD 10 1. SISSEJUHATUS Mardipäeva kombestik on eri maades varieeruv, kuid püha ise on kristlikku algupära - 11. november on püha Martini (4. sajandi Tours'i piiskop) surmapäev. Tuntuim legend sellest pühakust räägib, et kord lõikas ta pooleks oma mantli, et jagada seda lumes külmetava kerjusega. Põhjamaades ning ka Eestis on mardipäev nihkunud 10. novembrile - Martin Lutheri sünnipäevale. Mardipäeva seostataksegi Eesti traditsioonis Martin Lutheriga, on levinud ka mitmesuguseid legende ja seletusi Lutherist kerjusena ja tema naisest, kes samuti kerjusena ringi liikunud. Mardipäev on tänini elav rahvakalendri tähtpäev. Eeskätt teame seda mardisantide ehk martide ringijooksmise tõttu. Veel 20. sajandi alguses jooksid marti pigem noormehed ja selletõttu on püha seostatud näiteks noorte meeste initsiatsiooniga ehk vastuvõtuga meeste kogukonda
Jaanuaris oli meeste peamiseks tegeevuseks metsa – ja veotööd NÄÄRID – 1. jaanuar. Näärid on aastavahetuse aeg Eestis, mida tähistatakse vähemalt keskajast. Nääride tähistamine ja kombestik viitab selgelt Skandinaavia algupärandile. Nimi tuleb arvatavasti rootsi sõnast Nyår. Nõukogude okupatsiooni ajal, mil jõule nende kristliku tähenduse tõttu ei peetud, võttis jõulu kombestiku suuresti üle näärikombestik (jõuluvana asemel näärivana jms). Eesti rahvakultuuris on näärikombestikku kõige rohkem järgitud nääriõhtul (ka: vana-aastaõhtu) ja nääriõhtu tavad, uskumused ja toidud on lähedased jõuluõhtu omadega (http://et.wikipedia.org/wiki/N%C3%A4%C3%A4rid) KOLMEKUNIGAPÄEV – 6. jaanuar. Kolmekuningapäeva kutsutakse ka kolmandateks jõuludeks või jõulude sabaks. Kolmekuningapäeval tõmbas eesti talupoeg jõulupühadele joone alla, veel pidutseti, veel ei tehtud tööd. Küll aga võisid mehedsõita laadale
Sissjuhatus Rahvakalender räägib vanadest pühadest , mis on sajandeid tagasi peetma hakatud . Neli tähtsamat püha on : Jüripäev 23.aprill Jaanipäev 24.juuni Mihklipäev 29.september Jõulud 24.detsember neid nimetatakse neljaks pööripäevaks . Jüripäev Jüripäev märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Päev on saanud oma nime pühalt Jürilt. Kirikukalendri püha Jüri on tänini oluline kunsti ja kirjanduse inspireerija, lohetapja, keda on peetud kristluse võidu sümboliks paganluse üle. Jüripäev on Eestisse tulnud nii lääne- kui idakiriku kaudu ja sisaldab mitmete ümberkaudsete rahvastega sarnaseid jooni. Oma mitmekesisuses oli see suuremaid ja olulisemaid aastaringi pühi veel 20. sajandi alguse rahvakalendris
Kõik kommentaarid