Bioloogia uurib elu; Organismide koostis (4)

Keskkool - Bioloogia - Bioloogia

5 VÄGA HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist

Bioloogia ( lk 10- 46)
BIOLOOGIA UURIB ELU
Elu omadused

Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu.
Väljaspool organisme ei eksisteeri sahhariidid , lipiidid , valgud , nukleiinhapped , vitamiinid jne. Neid aineid nimetatakse biomolekulideks .
Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulaarsel tasandil.
Molekul on väiksem osake, millel on säilinud kõik selle aine keemilised omadused.
Biomolekulide esinemist loetakse elu üheks tunnuseks.
Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu omadused.
Organismide moodustumine jaotab nad kahte rühma: üherakulised( bakterid ) ja hulkraksed .
Hulkraksed ilmusid umbes 700-900 milj. aastat tagasi.
Rohelised taimed kasutavad sünteesiprotsessideks anorgaanilisi ühendeid. Loomad aga ei saa hakkama toidust omastatavate orgaaniliste aineteta.
Organismid ei võta ainult väliskeskkonnast energiat vastu, vaid ka väljutavad seda.
Aine- ja energiavahetus on üks elu tunnus, mis esineb kõikidel organismidel.
Organismidel on üsna püsiv keemiline koostis.
Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid, kalad , kahepaiksed ja roomajad on kõigusoojased.
Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus.
Üherakuliste paljunemine toimub enamasti mittesuguliselt, pooldumise teel. Samuti, mittesuguliselt, paljunevad ka paljud hulkraksed- kas vegetatiivselt või eostega.
Pärilikkus on eluslooduse üldine seaduspäraselt, mille järgi järglased sarnanevad ehituse ja talitluse poolest vanematega. Selle kandjateks on kromosoomides paiknevad geenid , milles on kodeeritud geneetiline info.
Areng ei ilme mitte ainult üksikorganismi puhul, see avaldub elu organiseerituse kõigil tasemetel .
Üherakulistel organismidel närvisüsteem puudub. Seda asendavad spetsiaalsed valgumolekulid välismembraanis.
Eespool toodust järeldub, et ELU ISELOOMUSTAVAD RAKULINE EHITUS, KÕRGE ORGANISEERITUSE TASE, AINE- JA ENERGIAVAHETUS, STABIILNE SISEKESKKOND , REAGEERIMINE ÄRRITUSTELE, PALJUNEMINE JA ARENG.

Elu organiseerituse tasemed

Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks organiseerituse tasemeks. Molekulaarbioloogia on bioloogiaharu , mis uuib elu molekulaarsel tasemel (tihedalt seotud temaga külgnevate keemia ja füüsikaga).
Eristatakse vahel elu organiseerituse organelli taset (nt. raku sisemusest leiame mitmeid organelle. Need on rakustruktuurid , millel on kindel ehitus ja talitlus).
Enamikul loomarakkudel on tuum, ribosoomid ja mitokondrid . Nende eraldamisel rakkudest, ei kanna need enam elu tunnuseid.
Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu kõik omadused. Kõige selgemini avalduvad need üherakulistel organismidel.
Hulkrakses organismis on elufunktsioonid eri kudede ja rakkude vahel jaotunud.
Tsütoloogia on teadusharu , mis uurib raku ehitust ja talitlust. Omakorda on see seotud mikroskoopia ja tsütogeneetikaga. Tsütogeneetika uurib pärilikkust rakulisel tasemel.
Ka kude on elu üks organiseerituse tase.
Histoloogia on teadusharu, mis uurib kudesid . Inimese siseehituses on eristatavad neli põhilist koetüüpi: epiteel -, lihas-, närvi- ja sidekude. Koed on koondunud organitesse. Koed koonduvad ühiste talitluste alusel elundkondadesse ehk organsüsteemidesse.
Elundkond on elu organiseerituse üks tase.
Organismist eraldatuna ei suuda ükski kude, organ või organsüsteem täita talle omaseid ülesandeid.
Sisekeskkonna stabiilsus ehk homöostaas.
Füsioloogia on teadusharu, mis käsitleb organismi talitlusi ja nende regulatsiooni. Füsioloogia on tihedas seoses anatoomiaga ehk organismi ehituse uurimisega.
Neuraalne regulatsioon iks nimetatakse elundite ja elundkondade talitluse regulatsiooni.
Humoraalseks regulatsiooniks nimetatakse talitluste reguleerimist veres esinevate hormoonide ja teiste keemiliste ühenduste vahendusel.
Organismi taset uurivad anatoomia, füsioloogia, geneetika ja mitmed teised bioloogia teadusharud.
Populatsioon iks nimetatakse ühel asutusalal elavaid sama liiki organisme. Teisisõnu populatsioon on organismile järgnev eluslooduse organiseerituse tase.
Etoloogia on teadusharu, mis uurib loomade käitumist.
Uued liigid tekivad evolutsiooni käigus.
Liik on üks peamisi elusloodus organiseerituse tasemeid.
Ökosüsteemi moodustavad ühisel territooriumil omavahel toitumissuhetes olevad organismid koos ümbritseva eluta keskkonnaga.
Ökosüsteem on isereguleeritav süsteem ning selle arvukus säilib pikema aja jooksul stabiilsena.
Kõige suurem ökosüsteem on biosfäär. Biosfäär on ka kõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tase.
ELUSLOODUSE PEAMISED ORGANISEERITUSE TASEMED ON MOLEKULAARNE , RKAULINE, ORGANISMILINE, LIIGILINE JA ÖKOSÜSTEEMILINE.

Teaduslik uurimismeetod

Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgtada mitmeid loodusnähtusi. Kõigil loodusteadustel on oma kindlad uurimisobjektid.
Bioloogia uurimisobjektideks on biomolekulid , rakud , organismid, populatsioonid, liigid ja ökosüsteemid.
Teadlaste probleemiasetus tugeineb aga oma teadusharu kaasaegsetele seisukohtadele- s.o. teaduslikele faktidele.
Probleemi püstitamine (uurimisojbekt, muutja) - > taustinfo kogumine ( teaduslikud faktid) - > hüpoteesi sõnastamine (probleemi oletatav vastus, teaduslikud faktid) - > hüpoteesi kontrollimine (vaatlused, katsed, nende tulemused) - > tulemuste analüüs ja järeldused (tulemused)

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Bioloogia uurib elu; Organismide koostis #1

Bioloogia uurib elu; Organismide koostis #2

Bioloogia uurib elu; Organismide koostis #3

Bioloogia uurib elu; Organismide koostis #4

Bioloogia uurib elu; Organismide koostis #5

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-10-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

95 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ajumeditsiin Õppematerjali autor

kokkuvõtte 11. klassi bioloogia õpikust (lk 10 - 46)

elu omadused elu organiseerituse tasemed teaduslik uurimismeetod keemiline koostis anorgaanilised ained orgaanilised ained valgud nukleiinhapped

Sarnased õppematerjalid

docx

Bioloogia XI klassi I veerandi konspekt

tasandil. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu omadused. Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat. Aine- ja energiavahetus on 1 elu tunnus, mis esineb kõikidel organismidel. Elu tunnused: Paljunemine ja areng, sisekeskonna stabiilsus, aine- ja energiavahetus, biomolekulide esinemine, pärilikkus, reageerimine ärritusele. 1.2 elu organiseerituse tasemed Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitust. Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks organiseerituse tasemeks. Bioloogiaharu, mis uurib elu molekulaarsel tasemel, nimetatakse molekulaarbioloogiaks. Rakk. Kude on elu üks organiseerituse tase. Teadusharu, mis uurib kudesid nimetatakse histoloogiaks. Inimese siseehituses on eristatavad 4 põhilist koe tüüpi: epiteel-, lihas-, närvi-, ja sidekude. Ka organit võib lugeda elu üheks organiseerituse tasemeks.

Bioloogia

doc

Rakuorganellid, elu olemus, orgaanilised ja keemilised ühendid rakkudes

Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus Paljunemine ja pärilikkus on üks põhilisi elu tunnuseid Areng ei ilmne mitte ainult üksikorganismi pugul-see avaldub elu organiseerituse kõigil tasemetel Elu iseloomustavad rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, aine- ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reakeerimine ärritusele, paljunemine ja areng Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks organiseerituse tasemeks Molekulaarbioloogija biolooogiaharu,mis uurib elu molekulaarsel tasemel Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu kõik omadused Kude ja organ ja elundkond on üks organiseerituse tase Elundkond ehk organsüsteem Populatsioon ja liik ja biosfäär ongi eluslooduse organiseerituse tase Liigi määratlemine toimub paljude tunnuste abil Eluslooduse peamised organiseerituse tasemed on molekulaarne, rakuline, organismiline, liigiline ja ökosüsteemne

Bioloogia

doc

Organismide koostis.

Bioloogia kontrolltöö nr 2 Organismide koostis 1. Organismi üldine keemiline koostis. Kogu loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest (eluta loodusel peamiselt anorgaanilised, elusloodusel peamiselt orgaanilised ühendid). Iga organismi ehituses on nii orgaanilisi kui anorgaanilisi aineid, mis koosnevad mitmesugustest keemilistest elementidest. (Tabel 1) Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Mõnevõrra vähem on rakkudes lämmastikku, fosforit ja väävlit, sest need esinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete ehituses

Bioloogia

doc

Üldine keemiline koostis

Üldine keemiline koostis Elus kui ka eluta loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Eluta looduses esinevad peamiselt anorgaanilised ained ja elus orgaanilised. Orgaanilised ained iseloo sest valdav enamus neist moodustub organismide elutegevuse käigus. Ka maavarad koosnevad orgaanilistest ainetest seega need on tulnud organismidest. Millised keemilised elemendid kuuluvad organismide koostisesse? Kõige enam on rakkudes hapnikku,süsinikku ja vesinikku. Need elemendid kuuluvad kõigi orgaaniliste ühendite koostisesse. Vähem on rakkudes fosforit,lämmastikku,väävlit sest need esinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete ehituses. OCHNPS-98% raku keemiliste elementide kogumassist- seeega makroelemendid. K,Cl,Ca,Na,Mg. Fe,Zn,Cu,I,F-ülivähe seega mikroelemendid. Mis ained on organismide koostises? Organismides on enam anorgaanilisi aineid- 80%

Bioloogia

doc

BIOLOOGIA 11. klass I periood

 püsiv temperatuur (imetajad ja linnud on ainsad püsisoojased Rakk – kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu organismid, teised on kõigusoojased) omadused.  püsiv happesusreaktsioon e. pH  ainuraksed – bakterid, protistid  püsiv aineline koostis tagatakse ainevahetuslike protsesside  hulkraksed – taimed, loomad, seened regulatsiooniga Organellid on raku koostisosad 5) Reageerimine keskkonna muutustele ja ärritustele 3) Koe tase – HISTOLOOGIA  väliskeskkonna infot võetakse vastu meeleorganitega (ainuraksetel Kude – sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos vaheainega;

Bioloogia

doc

Organismide koostis

Bioloogia KT 1 KONSPEKT Elu omadused Bioloogia on teadus, mis uurib elu. · Elu iseloomustavad: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase( biomolekulid ), aine- ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritustele, paljunemine ja areng. · Organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul talitluslikul

Bioloogia

doc

Bioloogia uurib elu, organismide koostis

Bioloogia uurib elu; organismide koostis. anatoomia--uurib organismi ehitust. bioloogia--uurib elu. biosfäär--kogu maad ümbritsev elu sisaldav kiht. etoloogia--uurib loomade käitumist. füsioloogia--uurib organismi talitlusi ja nende regulatsiooni. humoraalne regulatsioon--organismi elundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahedusel. loodusseadus--teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. molekulaarbioloogia--bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset. neuraalne regulatsioon--närvisüsteemi vahendusel toimiv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. populatsioon--samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. pärilikkus--eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. teaduslik fakt--teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine.

Bioloogia

doc

Bioloogia gümnaasiumile 1osa

ümritseva eluta keskonnaga ökosüsteemi, see on isereguleeruv - Biosfäär-kogu Maad ümbritsevat kihti (kõige kõrgem organiseerituse tase) Teaduslik uurimismeetod- *probleemi püstitamine (ei oska veel vastata) *muutuja- tegur, mille mõju uuritakse *taustinfo kogumine * hüpotees- oletatav vastus püstitatud probleemile *hüpoteesi kontrollimine(katsed, vaatlused) *tulemuste analüüs *järelduste tegemine Füsioloogia- käsitleb organismi talitlusi ja nende regulatsiooni Anatoomia- uurib organismi ehitust Etoloogia- uurib loomade käitumist Sama liigi eri populatsioonide isendid võivad omavahel vabalt ristuda Bioloogias eristatakse evolutsiooniteooriat, rakuteooriat, geeniteooriat ORGANISMIDE KOOSTIS Keemilised elemendid organismi rakus: Makroelemendid rakkudes- hapnikku O, süsinikku C, vesinikku H.(lämmastik N, fosfor P, väävel S) - moodustavad 98% raku keemiliste elementide kogumassist. Mikroelemendid- Fe(raud), Cu(vask), Zn(tsink), M(mangaan), Co(koobalt), I(jood)

Bioloogia

Rohkem sarnaseid