Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arvuti lisatarvikud (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Sisukord


Sissejuhatus 3
1. Sisendseadmed 4
1.1 Klaviatuur 4
1.2 Hiir 4
1.3 Hiirematt 5
2. Väljundseadmed 7
1.4 Kuvar 7
1.5 Printer 7
1.5.1 Termoprinterid 8
1.5.2 Laserprinterid 9
1.5.3 LED- printerid 9
1.5.4 Jugaprinterid 9
1.5.5 Nõelprinterid 9
1.5.6 Õisprinter 9
1.6 Skanner 10
1.6.1 Kassaskanner 10
1.6.2 Tasaskanner e lauaskanner 11
1.6.3 Projektsiooniskannerid 11
1.6.4 Slaidiskanner 11
1.6.5 Käsiskanner 12
1.6.6 Trummelskanner 12
1.6.7 Lehesööturiga skanner 12
1.7 Kõlarid 13
3. Veebikaamera 14
4. ID- Kaardi lugeja 15
Kokkuvõte 16
Kasutatud kirjandus 17

Sissejuhatus


Kõik arvuti seadmed mis on protsessori kasti sees, on siseseadmed ja kõik, mis sealt väljas, on välisseadmed ehk arvuti lisatarvikud . Monitor , klaviatuur ja hiir on välisseadmed, kusjuures välisseadmed jagunevad  sisendseadmeteks  ja  välisseadmeteks. Sisendseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutisse sisestada:  klaviatuur,  hiir,  skänner  ja nii edasi.
  • Sisendseadmed


  • Klaviatuur


    Sõrmistik  ehk  klaviatuur  on juhtimis- või andmesisestusvahend, mille puhul kasutatakse sõrmedega vajutatavaid klahve ehk sõrmiseid. Klaviatuuri võib vaadelda ka  andurina, mis vahendab kasutaja tahte seadmele. Klaviatuurid on teataval määral standardiseeritud . Tavaliselt on klaviatuuril 101-102 klahvi (laptop'i klaviatuuril on 85-86 klahvi). Klaviatuurid jagunevad kasutatava tähestiku järgi- kasutatakse USA klaviatuure, aga ka klaviatuure, mis on kohaldatud kasutamiseks Saksamaal, Rootsis ja Soomes jne. Klaviatuur on varustatud kahe jalakesega, mida saab maha või välja pöörata, et asetada klaviatuur kasutaja seisukohalt mugavamasse asendisse. Klaviatuurid jagunevad üldjoontes kaheks: klobisevad ja mitteklobisevad ehk need klaviatuurid, mille iga klahvi all on väike vedrukontakt, ja niisugused, mille klahvide all on kile. Viimased teevad vähem müra ja nende puhul pole probleem ka see, et vedrukontaktid kipuksid "ära väsima". Kileklaviatuure on kergem remontida, kui klaviatuuri sisse peaks mingeid võõrkehi sattuma ( kilet saab üsna lihtsalt pesta, vedrukontaktid tuleb aga üldjuhul ära vahetada, kui mõni neist ei tööta ).
  • Hiir


    Hiire leiutas  1963.
  • Vasakule Paremale
    Arvuti lisatarvikud #1 Arvuti lisatarvikud #2 Arvuti lisatarvikud #3 Arvuti lisatarvikud #4 Arvuti lisatarvikud #5 Arvuti lisatarvikud #6 Arvuti lisatarvikud #7 Arvuti lisatarvikud #8 Arvuti lisatarvikud #9 Arvuti lisatarvikud #10 Arvuti lisatarvikud #11 Arvuti lisatarvikud #12 Arvuti lisatarvikud #13 Arvuti lisatarvikud #14 Arvuti lisatarvikud #15 Arvuti lisatarvikud #16 Arvuti lisatarvikud #17
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-12-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Annika Kukke Õppematerjali autor
    ( hiir, hiirematt, kuvar jne)

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    4
    docx

    Skännerist

    Robert Kasela 10a SKANNER Skanner on arvuti lisaseade, mis muudab graafilise kujutise signaalijadaks. Selleks kombitakse kujutist rida-realt valguskiirega (skaneeritakse), registreerides pinna heleduse või ka värvuse muutused. Kui koopiate puhul loetu kantakse kohe paberile, siis antud juhul antakse võimalus kujutist redigeerida, seda kärpida või midagi lisada. Teksti tuvastamisel kasutab skanner optilist tärgituvastust (OCRoptival character recognition). Skannerit kasutatakse nt. infotöötlusseadmeis,

    Informaatika
    thumbnail
    3
    doc

    Referaat ''Skanner''

    Skanner (või ka skänner) on seade, mis optiliselt skaneerib pilte, trükitud teksti, käekirja või objekti ja teisendab selle digitaalseks pildiks. See on umbes arvutiploki suurune, pealt ülestõstetava kaanega. Kaane all on klaaspind, millele "kujutis allapoole" asetatakse sisestatav dokument. Kaas suletakse, skanner valgustab paberilehte ja loeb täpp-täpilt sisse kogu paberil oleva kujutise ning edastab selle arvutile. Graafiline kujutis tuleb muuta signaalijadaks, milleks kombitakse kujutist rida-realt valguskiirega (skaneeritakse), registreerides pinna heleduse või ka värvuse muutused. Kui koopiate puhul loetu kantakse kohe paberile, siis antud juhul antakse võimalus kujutist redigeerida, seda kärpida või midagi lisada. Nimetus "skanner" tuleneb ingliskeelsest sõnast scan, mis tähendab "silmi millestki üle libistama, üksikasjalikult vaatlema, täpselt uurima, pilti täppideks lahutama". Kõikidel sellesse kategooriasse kuuluvatel seadmetel on ühesugune tööpõhimõ

    Informaatika
    thumbnail
    8
    doc

    Skanner

    Sisukord Sissejuhatus.................................................2 Skanner.......................................................2 Skannerite liigid..............................................3 Kuidas valida skannerit?.........................................5 Kokkuvõte.....................................................9 Kasutatud materjal.........................................10 Skanner Skanner (ka: skänner) on arvuti lisaseade, mis analüüsib kas mingit kujutist nagu näiteks fotot, noodikirja, trükitud teksti või füüsilist eset ja muudab saadud info digitaalseks kujutiseks.Skanner on umbes arvutiploki suurune pealt ülestõstetava kaanega seade. Kaane all on klaaspind, millele "kujutis allapoole" asetatakse sisestatav dokument. Kaas suletakse ja skanner valgustab paberilehte ja loeb täpp-täpilt sisse kogu paberil oleva kujutise ning edastab selle arvutile.

    Arvutiõpetus
    thumbnail
    7
    docx

    Arvutitel lisasedmed tänapäeval ja tulevikus

    lisasedmeid mänguritele, millega tehakse mängude mängimine elule reaalsemaks. Näiteks: Usb kaudu lisatavad lennukipuldid, relvad,roolid ja auto osad ning väga palju muud. Kõik need asjad on arenenud ja tekkinud kolmekümne aasta jooksul. Mida võiks veel arendada? Minuarust võiks veel arendada kõiki lisasedmeid. Olen veel kahevahel hiire puhul, kas puuteekraanid on paremad kui hiired. Puuteekraanid muidugi ei ole lisasedmed ja seetõttu oleks odavam osta hiirega arvuti kuna, kui hiir katki läheb on seda palju lihtsam vahetada. Puuteekraanide vahetus oleks aga väga kallis. Hiirtele võiks tulla juurde rohkem funktsioone millega oleks asju lihtsam teha. Väga suure arengu teinud printerid võiksid muutuda rohkem multifunktsionaalsemateks ja skännerid samuti.DVD Ja CD seadmete ajastu on minuarust vaikselt juba läbi, rääkimata floppidest. Nad mahutavad liiga vähe. Selle asemel on hetkel väga funktsionaalsed väliskõvakettad. Needki arenevad

    Informaatika
    thumbnail
    7
    doc

    Sisend- ja väljundseadmed - lühireferaat

    .Leht 3 Väljundseadmed........................................................................................................Leht 4 · Printer....................................................................................Leht 5 · Kuvar.....................................................................................Leht 5 Sisendseadmed ­ arvutisse info sisestamiseks mõeldud seadmed. Sisendseadmed on klaviatuur, hiir jms. Väljundseadmed ­ seadmed arvuti töö tulemuse väljastamiseks. Väljundseadmed on monitor, printer jms. Sisendseadmed Klaviatuur Klaviatuur (sõrmistik, keyboard) on arvuti sisendseade tähe-, numbri- ja teiste märkide sisestamiseks. Enamik kaasaegseid klaviatuure järgib 1986. aastal IBM-i kehtestatud standardit. Klaviatuur jaguneb neljaks osaks: põhiklaviatuur ­ 58 (61) klahvi all vasakus klaviatuuriosas, millele lisandub üleval vasakus

    Informaatika
    thumbnail
    48
    doc

    Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur

    Lisaks 57 käsule kuuluvad MMX juurde ka 8 64- bitist registrit (MM0-MM7) ja neli uut andmetüüpi. Kuna registrid on 64-bitised, saab ühe käsuga töödelda kahte kaheksast kaheksabitisest sõnast koosnevat vektorit. MMX käsud kasutavad ujukomaregistreid, kuid registrid nimetatakse ümber enne esimese MMX-käsu täitmist. Ka peale viimase MMX-käsu täitmist tuleb sooritada EMMX-käsk, mis lubab neid registreid endiselt kasutada. MMX tarkvara on küll olemas, kuid väga suurt mõju ta arvuti jõudlusele ei avalda. Selles suhtes on MMX suhteliselt ebaõnnestunud. Tavakasutaja poolelt on riistvaras Pentiumi puhul ainuke erinevus selles, et Pentium MMX kasutab kahte pinget (sisemine ja välimine). 3Dnow! AMD poolt välja töötatud analoog MMX-le. Ka see lisa sisaldab uusi käske (algselt 24, tavakasutajale 21), mis kiirendavad eelkõige graafikat. Erinevalt MMX-st on sellel ka märgatav mõju arvuti töökiirusele. (nt Quake 2 jõudluse kasv umbes 1,5 korda)

    Arvutiõpetus
    thumbnail
    13
    doc

    Peamised arvuti osad

    Siseseadmed on paigutatud korpusesse. Enamik arvutite tavakasutajaid ei ole siseseadmeid kunagi näinud ja ei tunne nende funktsioone ning ülesandeid. Peamised siseseadmed on: protsessor, mälu, emaplaat, varundusseadmed, laienduskaardid ja toiteplokk. Protsessor Protsessor (CPU- central processing unit) on riistvarakomponent, mis suudab täita käske. Tavaliselt mõjutab see riistvarakomponent kõige rohkem arvuti jõudlust. Protsessor on tavaliselt teostatud ühe integraalskeemina, mis võib sisaldada sadu miljoneid transistore. Emaplaat Emaplaat on arvutikomplekti osa, mille külge ühendatakse pea kõik arvuti siseseadmed. Läbi emaplaadi suhtlevad siseseadmed omavahel. Mälu Andmete hoidmiseks kasutatakse mälu. Mälu jaguneb kõige laiemalt: muutmälu (RAM - random access memory) ja püsimälu (ROM - read only memory). Nende kõige paemiseks erinevuseks on see, et kui muutmälult toide ära

    Informaatika
    thumbnail
    46
    doc

    Juhiabi ja sekretäri tööjuhis

    SISUKORD...................................................................................................................2 1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................3 2 IKT PÕHIMÕISTED..................................................................................................4 2.1 Arvutikomplekt.....................................................................................................4 2.2 Arvuti riistvara ja tarkvara....................................................................................5 2.2.1 Klaviatuuri klahvid........................................................................................9 2.3 Kontoritarkvara interaktiivsed programmid.......................................................15 2.3.1 Tekstitöötlus.................................................................................................15 2.3.2 Tabelitöötlus.....

    Ametijuhend




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun