Andmete säilitamine (vahemälu, püsimälu, välismäluseadmed) (1)

SISUKORD
Sissejuhatus 2
1 Mälu 3
1.1 Primaarsalvestised ehk sisemälu 3
1.1.1 Protsessori registrid 3
1.1.2 Vahemälu 3
1.1.3 Põhimälu 4
1.1.4 Püsimälu 4
1.2 Sekundaarsalvestised ehk välismälu 5
1.2.1 Kõvaketas ehk HDD 5
1.2.2 Väline kõvaketas 6
1.2.3 Diskett 6
1.2.4 USB-mäluseadmed ehk mälupulgad 6
1.2.5 Kompaktketas ehk CD 7
1.2.6 DVD 8
1.2.7 Blu-ray ehk BD 8
1.2.8 Mälukaardid 9
Kokkuvõte 10
Kasutatud kirjandus 11

Sissejuhatus

Salvestatavate failide kvaliteedi suurenedes kulub üha rohkem ruumi ka nende säilitamisele. Seetõttu peab tehnoloogiat pidevalt arendama. Andmete säilitamiseks on mitmeid meetmeid ja vahendeid. Andmete säilitamisel arvutis kehtib mõte, et peale andmete hoidmise peab olema andmete liikumine protsessorisse nii kiire kui võimalik.

Mälu

Arvuti mälu on koht kuhu andmed binaarkujul salvestatakse. Kogu arvutis olev informatsioon kirjutatakse kahe numbri 0 ja 1 abil. Mälumahtu mõõdetakse enamasti baitides, kuid mõnikord ka bittides. Mälu jaguneb primaar- ja sekundaarsalvestiteks. (Vikipeedia)
1940-ndate alguses oli tehnoloogia veel vähe arenenud ning arvuti suutis mahutada vaid mõne baidi jagu andmeid. Jay Forrester, Jan A. Rajchman ja An Wang arendasid välja magnetsüdamik mälu. 1960-ndate aastate lõpul hakati aga hoopis transistori põhimõttel töötavat mälu kasutama. (Wikipedia)

Primaarsalvestised ehk sisemälu

Primaarsed andmesalvestised peavad olema ühendatud arvuti protsessoriga. Võrreldes sekundaarsalvestitega on primaarsalvestite kasutamine kiirem. Primaarsalvesteis on kolme tüüpi: protsessori registrid, vahemälu ja põhimälu. (Vikipeedia)

Protsessori registrid

Register on mälupiirkond keskprotsessoris, kuhu viiakse kõik andmed enne töötlemist. Registris võib olla ka üksnes mälupesa aadress, mitte andmed ise. ( Vikipedia ) Erinevatel registritel on ka