Koostasid:Teele Kants
Liisi Tamela
Asustati 1994 a. Veebruaris
1995 a. sõlmiti leping Keskkonnaministeeriumiga
1997 a. alates rahvusvahelise tähtsusega märgala
2006 a. moodustati Riiklik Looduskaitsekeskus
11 juuni 2007 a. Kirna õppekeskuse pidulik
avamine
AlamPedja metsad katavad üle poole kaitseala
pindalast .(kask,harilik mänd ja sanglepp).
Siinsetes metsades on seni leitud 28 põlismetsa
tunnusliiki.
Leidub haruldasi samblaliike ning on rikkalik
putukafauna.
AlamPedja metsades leiavad pesapaiga haruldased
kotkad ning rähnid.
sood katavad umbes kolm neljandikku
Kõige suurema pinna hõlmavad rabad
(ulatuslikumad: Põltsamaa ja Laeva raba)
seejärel siirdesood ning madalsood
Rabasaari ja laukaid
Kevadel pesitsevad seal tedred,kotkad ja teised
haruldased linnuliigid
Soosaared pakuvad turvalisi pesapaiku hundile
Kaitsealal asub 12 vooluveekogu (suuremad:
Biotoopide eksam: 1. Metsad 1.1. Põlismetsa olemus, erinevus majandusmetsast. Põlismets on inimtegevuse mõjuta välja kujunenud stabiilne ökosüsteem. Siin leidub palju erinevas kõdunemisjärgus lamatüvesid, mis pakuvad eluvõimalusi spetsiifiliste nõudlustega organismidele ja suurendavad nõnda koosluse liigirikkust. Põlismetsast võib alati leida inimpelglikke liike, kes majandavates metsades elada ei saa. 1.2. Peamiste metsatüüpide iseloomustus tingimuste ja liikide kaudu (vt. Auditooriumis täidetud töölehte) Loomets- Levib Saaremaal, Põhja- ja Loode-Eestis. Üldisteks tingimusteks: valgusküllased, põhjavesi sügaval, majandamisel halvad, paepealne viljakas, madalad metsad. Puu- ja põõsarindes männid, kuused, sarapuu, kibuvits, arukask. Elustiku eripärad, näited liikidest: lubjalembesed taimed, tume-punane neiuvaip, ülane, sinilill. Nõmmemets- Põhja- , Loode- ja Kagu-Eesti, Peipsi ääres, Lääne-Eesti saartel. Üldised tingimused: aeglase kas
1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taimegeograafia, florist
Eestis sai looduskaitse alguse samal perioodil, eeskätt baltisaksa kultuuriringkondade loodusteadliku tegevuse õhutusel. Oluline osa maarahva harimisel ja loodushoidlike teadmiste levitamisel kirjasõna kaudu oli O.W. Masingul, pärast teda ärkamisaja suurmeestel F.R. Kreutzwaldil, J.W Jannsenil ja C.R. Jakobsonil. 1853- Eesti Loodusuurijate Selts 1910- Vaika Linnukaitseala, esimene looduskaitseala Eestis 1929 Andres Mathiesen, looduskaitse seaduse esimene projekt 1935- võeti vastu Eesti I looduskaitseseadus, mis korraldas looduse kui terviku kaitset ka väljaspool kaitsealasid. Riigi Looduskaitsenõukogu esimees (prof. T. Lippmaa) 1936- alustas tööd I riiklik looduskaitseinspektor dr. G. Vilbaste 1958- ilmuma hakkas ajakiri „Eesti Loodus“ 1960- Eesti Looduskaitse Selts, Jaan Eilart, esimees Edgar Tõnurist
Kõik kommentaarid