Konstantin Päts Marian Kasak 9.klass Krabi Põhikool Pätsist! Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1847 Tahkuranna vallas, Pärnumaal. Lõpetas 1898. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonna. Aastatel 1901-1905 andis Tallinnas välja ajalehte Teataja. Juhatas 1904. a. Tallinna linnavalitsuse valimistel Eesti-Vene valimisliitu, mis saavutas valimistel võidu. Osales aktiivselt 1905. aasta revolutsioonis, mille eest mõisteti tsaarivõimu poolt surma. Põgenes 1906. a. Sveitsi, sealt edasi Soome. 1909. a. tuli tagasi Eestisse, mille järel kandis mõned aastad vanglakaristust. Seejärel toimetas ajalehte Tallinna Teataja. Lisa ! 1934. a. kuulutas K. Päts välja kaitseseisukorra ja likvideeris erakonnad. Algas n.n. "vaikiv ajastu", mille käigus kehtestati Eestis autoritaarne riigikord. 1936. aasta rahvahääletuse tulemusena loodud Rahvuskogu võttis 1937.a. vastu uue põhiseaduse. 1938. aastal valiti Konstanti...
Referaat Kristjan Raud Ene Zenkevics Kuressaare Gümnaasium 11e Kristjan Raud Elulugu Sündis 22. okt.1865 Viru-Jaagupis Tal oli kaksikvend Paul Raud Ta oli abielus Elvira Tichleriga, kellega tal oli 1 tütar ja 2 poega Oli väga tuntud kunstnik, ka tema vend Paul Raud oli kunstnik aga ta jäi oma suurema venna varju Oli Taru Tütarlastegümnaasiumis joonistusõpetaja On avanud oma stuudiokooli Suri 19. mai 1943. aastal Tallinnas Õpingud Alustas Koervere külakoolis, edasi Viru-Jaagupi kihelkonna koolis, Rakvere Kreiskoolis ja seejärel Tartu Reaalkoolis 1833 läks seminari, kus tutvus kunstiga 1892-1897 õppis ta Peterburis Kunstiakadeemias 1897-1898 oli Düsseldorfi Kunstiakadeemias 1899 Müncheni kunstikoolis, kus ta hakkas harrastama sümbolisimi, uusromantismi ja juugendit, kujutas tundeid ja meeleolusid A...
Kool Nimi Klass KAAREL EENPALU Referaat Juhendaja: Aasta Sisukord 1. Sissejuhatus .................................................................................... 3 2. Haridus .......................................................................................... 4 3. Sõjaväeline tegevus ........................................................................... 4 4. Poliitiline tegevus ............................................................................. 4 5. Talupidamine .................................................................................. 5 6. Muud ametid ................................................................................... 5 7. Ühiskondlik tegevus ........................................................................... 5 8. Tunnustused .....................................................................
Kristjan Raud 22.okt. 1865 19.mai 1943 Maret Mägi 12a Elulugu · Kristjan Raud sündis 22. oktoobril 1865 aastal talupoja perekonnas ViruJaagupi kihelkonnas · Tal oli kaksikvend Paulus (kunstnikuna tuntud kui Paul Raud) · 18921897 õppis ta Peterburi Kunstiakadeemias, kuni mõistis, et akadeemia on liiga kinni akademismis · Saanud oma tööde müügist ja parun Meyendorfi kaudu raha, läks 18971898 Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse, kus talle ka ei meeldinud · 1899. aastal läks ta Münchenisse kunstikooli, kus tema suhtumine kunsti muutus. Ta hakkas harrastama sümbolismi ja uusromantismi ning juugendit, kujutas tundeid ja meeleolusid · 1904 kolis Kristjan Tartusse. Seal hakkas ta edendama eesti kujutavat kunsti · 1906 Tartu Tütarlastegümnaasiumi joonistusõpetaja · 1907 avas oma stuudiokooli Tartus · 1914 kolis venna juurde Tallinnasse. Hakkas uurima...
KRISTJAN RAUD (22. oktoober 1865 Kirikuküla, Viru-Jaagupi kihelkond 19. mai 1943 Tallinn)oli eesti kunstnik. Elulugu Kristjan Raud sündis 22. oktoobril 1865 aastal talupoja perekonnas Viru-Jaagupi kihelkonnas. Tal oli kaksikvend Paulus (kunstnikuna tuntud kui Paul Raud). 1892-1897 õppis ta Peterburi Kunstiakadeemias, kuni mõistis, et akadeemia on liiga kinni akademismis. Saanud oma tööde müügist ja parun Meyendorfi kaudu raha, läks 1897-1898 Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse. 1899. aastal läks ta Münchenisse kunstikooli, kus tema suh...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Kristjan Raud Referaat Koostaja:Neidy Saar Tartu 2009 Sisukord Sisukord...............................................................................................................2 Sissejuhatus.........................................................................................................3 Elulugu..............................................................................................................4-6 Loomingust........................................................................................................7-8 Lisad.................................................................................................................9-10 Kokkuvõte...........................................................................................................11 Kasutatud k...
KRISTJAN RAUD (1865-1943) Kristjan Raud sündis 22. oktoobril 1865 aastal talupoja perekonnas Viru-Jaagupi kihelkonnas. Tal oli kaksikvend Paulus (kunstnikuna tuntud kui Paul Raud). Kooliaeg algas vendadel 1874 Koervere külakoolis (1a), edasi 1875-78 Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis, 1878-81 Rakvere Kreiskoolis ja seejärel Tartu Reaalkoolis. Reaalkooli ajal püüdsid vennad ka kunsti õppida. 1883 jättis Kristjan Reaalkooli pooleli ja läks üle seminari. Seminari ajal tutvus kunstitegelastega ja originaalteostega. Peale seminari alustas tööd kooliõpetajana. Eestis sai ta aru, et venestamispoliitika ei soodusta kultuuri arengut kultuuri kustumine, ärkamisaja meeleolude langus. Otsustas Peterburi kasuks, kus sai endale pedagoogi koha. Peterburis tutvus ta J. Köleriga, kes soovitas minna õppima Kunstiakadeemiasse. 1892-1897 õppis ta Peterburi Kunstiakadeemias, kuni mõistis, et akadeemia on liiga kinni akademismis. Saanud oma ...
Johann Köler Johann Köler oli esimene eesti soost akadeemilise kutseharidusega maalikunstnik. Ta pani aluse Eesti portree- ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile. Samuti oli Köler 19. sajandi Venemaa üks tunnustatumaid maalijaid, kes töötas pikki aastaid ka keisri õukonnas. Tema teoste temaatika oli lai: Köler maalis nii kõrgeid riigitegelasi, maastikumaale, mütoloogilisi kujutluspilte kui ka lihtsaid inimesi. Olulisel kohal tema loomingus oli eriti Eesti maastikutel ja inimestel, samas on ta loonud ka palju teoseid reisidel Lääne-Euroopasse ja Venemaale. Köler oli lisaks tegutsemisele kunstnikuna ka üks olulisemaid rahvusliku ärkamisaja tegelasi, nn "Peterburi patriootide" liidreid, kes püüdis Vene keskvalitsusele toetudes eestlaste olukorda parandada. Maalikunstnik sündis 8. märtsil 1826 Viljandimaal Lubjasaarel. Õppis Viljandi kreiskoolis, 18391846 maalriametit, 184818...
Kristjan Raud 22.okt. 1865 19.mai 1943 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Elulugu · Kristjan Raud sündis 22.oktoobril 1865 aastal talupoja perekonnas Viru Jaagupi kihelkonnas. · Tal oli kaksikvend Paulus(kunstnikuna tuntud kui Paul Raud) · Kooliaeg algas vendadel 1874 Koervere külakoolis (1a), edasi 1875-78 Viru- Jaagupi kihelkonnakoolis, 1878-81 Rakvere Kreiskoolis ja seejärel Tartu Reaalkoolis. Reaalkooli ajal püüdsid vennad ka kunsti õppida. 1883 jättis Kristjan Reaalkooli pooleli ja läks üle seminari. Seminari ajal tutvus kunstitegelastega ja originaalteostega. Peale seminari alustas tööd kooliõpetajana. Eestis sai ta aru, et venestamispoliitika ei soodusta kultuuri arengut kultuuri kustumine, ärkamisaja meeleolude langus. ...
Eesti kunstnikud Heleri Melsas Katrin Seervald Sündis 1981 aasta talvel väikeses linnakeses nimega Saue, siiski veetis enamuse oma lapsepõlve vabast ajast Raplamaal Keava külas, kus rabades, metsades ja niitudel jalutades õppis tundma loodust ja selle ilu. Linnas koolis käies, paneelmajas elades, meenusid talle pildid looduses nähtust ning nii ei läinudki palju aega kui ta sirutas käe pintsli järele, et need mälupildid nähtavaks teha. Sedamoodi joonistades ja maalides on ta oma oskusi täiendanud ja kvaliteeti lihvinud. Pea alati jääb rõhuma tunne, et saaks veel paremini, kuid enamasti on aega nii vähe! Tema jaoks on oluline, et kunst pakuks silmale ilu ja oleks võimalikult realistlik. Tema maale Tema tehtud plakatid Evald Okas Sündinud 28. novembril 1915 Tallinnas on tänaseni tegev Eesti kunstnik, keda on hinnatud tema aktimaalide tõttu. Okas alustas oma kunstnikukar...
Johann Köler 1826-1899 Johann Köler oli... ...maalikunstnik, ...poliitik ...ärkamisaja suur tegelane Johann Köler 8. märts 1826 Vastemõisa 22. aprill 1899 Peterburi. Oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Pani aluse Eesti portree- ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile. Elukäik 18351837 Viljandi elementaar- ja kreiskool. 18391846 omandas Csises maalermeister Faberi töökojas maalrikutse. 18481855 Peterburi Kunstide Akadeemia. 1858 reisis üle Alpide ning läks Milano, Genova ja Firenze kaudu Rooma, töötas ühes eraakadeemias kostüümiklassis, omandas täiuslikult akvarelltehnika 18571859 esitles kompositsiooni "Kristus ristil" (õli, Eesti Kunstimuuseum). 1861 Peterburi Kunstiakadeemialt akadeemiku nimetus 1862 tagasipöördumine Peterburgi, kus ta sai õpetaja...
Johann Köler 1826-1899 Elukäik Sündis Viljandimaal Oli mulk,sündis ja kasvas väga vaestes oludes 13aastaselt pidi hakkama ise elatsit teenima 18351837 läks Viljandi elementaar ja kreiskooli. 1857 täiendas end välismaal. Läks Berliini kaudu Pariisi, käis Saksamaal, Hollandis ja Belgias 18621874 oli suurvürstina Maria Aleksandrovna kunstiõpetaja 1874 aastast Belgia Kuningliku Akvarellistide Ühingu auliige. Loomingud ,,Truu valvur" ,,Ärkamine nõidusunest" ,,Lorelei needmine munkade poolt" ,,Tütarlaps allikal" Tegevus Eestimaa hüvanguks Köler võttis osa eestlaste rahvusliku liikumise algatustest, olles vahendajaks Eesti rahvuslaste ja Venemaa võimuorganite vahel. Pooldas Eesti Aleksandrikooli asutamist ning oli alates 1870. aastast Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige. ,,Truu valvur" Click to edit Master text styles Second level Third level ...
Olustvere TMK F.R.Kreutzwald Koostaja:Ivo Kommusaar Olustvere 2009-06-14 Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1879) Eesti rahvusliku kirjanduse looja, kirjanik ja luuletaja, tõlkija ja mugandaja, rahvavalgustaja ja publitsist, keelemees, ühiskonnategelane ja arst Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis Virumaal, Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisas 26. dets 1803 pärsiorjast mõisakingsepa ainukese pojana. Tema varane lapsepõlv möödus Jõepere läheduses asuvas Kaarli mõisas, kus isa sai peagi pärast poja sündi aidamehe koha (1804-1815). Kaarli perioodi jäävad esimesed kokkupuuted eheda rahvaloomingu ja ka Kalevipoja lugudega. 1815 vabastatakse Kreutzwaldi perekond pärisorjusest, perekonna nimeks antakse Reinholdsohn. Pärast mõneaastast katset kõrtsipidajana asub isa tööle valitsejana Ohulepa mõisas Harjumaal (1818-18...
Elulugu Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1847 Tahkuranna vallas, Pärnumaal. Lõpetas 1898. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonna. Aastatel 1901-1905 andis Tallinnas välja ajalehte Teataja, kus ta tõstis rahvuse arengus aadete kõrval oluliseks ka majanduse. Juhatas 1904. a. Tallinna linnavalitsuse valimistel Eesti- Vene valimisliitu, mis saavutas valimistel võidu. Osales aktiivselt 1905. aasta revolutsioonis, mille eest mõisteti tsaarivõimu poolt surma. Põgenes 1906. a. Sveitsi, sealt edasi Soome. 1909. a. tuli tagasi Eestisse, mille järel kandis mõned aastad vanglakaristust. Seejärel toimetas ajalehte Tallinna Teataja. Uus leht pani pearõhu majanduslike küsimuste arutamisele. K. Päts hakkas tähelepanu pöörama omavalitsusorganitele, kus olid juhtivad baltisakslased. Ta ühendas eestlastest majaomanikud ja väikekaupmehed, pidas läbirääkimisi vene liberaalsete ringkondadega. 1904.a. linnavolikogu ...
Johann Köler' ist Johann Köler sündis 8. märtil aastal 1826 Vastsemõisas. Köler suri aastal 1899 22. aprillil Peterburis. Tema aluse eesti portree- ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile. Elukäik 18351837 Viljandi elementaar- ja kreiskool 18391846 omandas Csises maalermeister Faberi töökojas maalrikutse 18481855 Peterburi Kunstide Akadeemia. Esialgu õppis õhtuklassis joonistamist, hiljem Markovi juhendamisel maalikunsti, lõpetas akadeemia ajaloomaali alal mütoloogiaainelise teosega "Herakles toob Kerberose põrguväravast" (1855, õlimaal). Teos on Eesti Kunstimuuseumis ja selle eest pälvis Johann Köler väikese kuldmedali. 1857 täiendas end välismaal. Läks Berliini kaudu Pariisi, käis Saksamaal, Hollandis ja Belgias. 1858 reisis üle Alpide ning läks Milano, Genova ja Firenze kaudu Rooma, töötas ühes eraakadeemias kostüümiklassis, omandas täiuslikult akvarelltehnika 1857...
Eduard Ahrens ja uue kirjaviisi sünd Vastseliina Gümnaasium 10.klass Eduard Ahrens (1803- 1863) Keeleteadlane Õppis Tallinna Toomkoolis, Tartu ülikoolis, Saksamaal ja Prantsusmaal Kuusalu kirikuõpetaja Uue kirjaviisi alusepanija 1843 - lauseõpetuse alused "Tallinna murde eesti keele grammatika" 1853 - grammatika teine trükk Eestimaa Kirjanduse Ühingu ja Õpetatud Eesti Seltsi liige, Soome Kirjanduse Seltsi auliige Uus kirjaviis Õigekirjatava 19.saj F.R. Kreutzwald, J. Hurt, C.R. Jakobson Preestrid Eesti Kirjameeste Selts Pärnu Postimees Faelmanni muinasjuttude ja Kreutzwaldi ,,Kalevipoja" rahvaehtsus 1. liialt sarnane soti- ja iiriaineliste ,,Ossiani lauludega" 2. "Kalevipoja" keel pole ei vana rahvalaulu keel ega ka kaasaegne eesti keel Uus kirjaviis Lähtus soome keele, mitte ladina-saksa eeskujust Pikad vokaalid kirjutatakse kahekordselt, lühikesed ühekordselt Olev kää...
Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................3 Evald Okas............................................................................................4 Elulugu................................................................................................6 Ühisnäitused ja projektid...........................................................................10 Auhinnad.............................................................................................12 Fotod Evald Okasest................................................................................13 Maalid................................................................................................14 Graafika...............................................................................................15 Eksliibrised..........................................................................................16 Kok...
Kuressaare Gümnaasium Evald Okas Referaat kunstiajaloos Kristina Oolu 11 c klass Kuressaare 2008 2 ELULUGU Evald Okas (sündinud 28. novembril 1915 Tallinnas) on tänaseni tegev eesti kunstnik, keda on hinnatud tema aktimaalide tõttu. Loomingulised tegevusalad: maal, monu-mentaalmaal, graafika, eksliibris, tarbekunst. 1931 1937 õppis Riigi Kunsttööstuskoolis (õpetajad: A.Jansen, R.Nyman, V.Mellik) 1938 1940 õppis Riigi Kõrgemas Kunstikoolis maalimist (õpetajad: A.Jansen, J.Greenberg, V.Mellik) 1939 Esimene avalik esinemine (Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse "Kunst sügisnäitus" Tallinnas) 1939 1940 Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu liige 1939 1940 Riigi Kunsttööstuskooli aktiklassi õppejõud 1939 1941 joonistamise ja joonestamise õpetaja Riigi Tööstuskoolis, Riigi Tööstusõpilaste Koolis ja Poegl...
Evald Okas 28.nov.1915 ELULUGU (1) Okas alustas oma kunstnikukarjääri õppides Riigi Kõrgemas Kunstikoolis Tallinnas, kuid arreteeriti ning küüditati Nõukogude vägede poolt pärast Teist maailmasõda Jaroslavli vangilaagrisse Venemaal. 2 ELULUGU (2) Jaroslavli vangilaagris tutvus Okas tuntud eesti kunstnikega nagu Aino Bach ja Richard Sagrits, kes juhendasid teda ning aitasid tal oma kunstioskusi viimistleda. Nõukogude võimu poolt ettemääratult pidid kõik kunstnikud tollel ajal viljelema kunsti sotsialistliku realismi zanris. 3 ELULUGU (3) Pärast vangistuse lõppu läks Okas edasi õppima Moskva Akadeemiasse. 1950. aastate lõpuks teenis Okas elatist peamiselt eksliibriste söega joonistamisega. 1950. aastatel lubati Okasel hakata reisima ning näitusi avama: alguses ainult Nõukogude Liidu piires, kuid hiljem ka...
Eesti zooloogid Harald Haberman (19. detsember 1904- 16. detsember 1986) H. Haberman oli zooloog (entomoloog) ja ühikonnategelane. Ta lõpetas 1932. aastal bioloogina Tartu Ülikooli, oli 1932-1939 TÜ zoloogiainstituudi assistant ning 1939. aastast vanemassistent. Põhiuurimisvaldkond 1929- 39 oli Habermanil mageveeselgrootute liigiline koosseis ning loodusteaduste filosoofilised küsimused. Ta oli Eesti entomoloogiakoolkonna rajaja, putukate sünökoloogilisfaunistilise uurimise algataja ja zoogeograafilise analüüsi käsitluse looja. Haberman oli viljakas loodusteaduste populariseerija. Alates aastast 1939 Eesti Kommunistliku Partei (EKP) liege, 1940. aasta juunist augustini Johannes Varese valitsuse siseministri avi ja sisekaitse ülem. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 76) Fred Jüssi (sünd. 29. jaanuar 1935) ...Eesti zooloog, loodusfotograaf...
Eesti kunstiajalugu: Eduard Viiralt, Ants Laikmaa, Kristjan Raud ja Paul Raud. EDUARD VIIRALT 1898-1954 Sündinud Peterburi kubermangus Gubanitsa külas. Vanemad läksid Venemaale mõisateenijateks. Seal sündiski Eduard ning hiljem veel kaks poega. Esmase hariduse sai E.Viiralt kohalikus Kalitino külakoolis. 1909. a. tuli perekond Eestisse tagasi. Nad läksid Järvamaale Koeru kihelkonda Varangu mõisa mõisatöölisteks. Eduardi vanemad soovisid oma lastele sama head haridust kui mõisnike lastel. Esialgu pandi Eduard Koeru Haridusseltsi kooli, hiljem aga Saksa Erakooli. E.Viiralt oskas eesti, vene ja saksa keelt. Vanemad tahtsid, et temast saaks korralik kantseleiametnik, ent noorel Eduardil ilmnes juba varakult huvi joonistamise vastu. 1915. a. läks ta Tallinna Kunstitööstuskooli, õpetajaks oli seal Nikolai Triik. Paraku kujunes Viiralti õppimine seal problemaatiliseks: puhkes revolutsioon, Saksa okupatsioon jms. Tema õpingud katkesid. Alles ...
1. Kristjan Raud Kristjan Raua (1865-1943), kes rasketele aegadele vaatamata üsna vanaks meheks elas, pärand kujutab endast enam kui pool sajandit kestnud aktiivset tegevust eesti kunsti- ja kultuuriajaloos. Lisaks loomingule tegeles ta aktiivselt pedagoogikaga, võttis osa muinsuskaitsetegevusest ja millegipärast armastas pidevalt avalikkuse ees sõna võtta erinevatel teemadel, mis teda isiklikult ei puudutanud. Kristjan Raud oli üks Eesti Kunstimuuseumi rajajatest 1919 aastal. Tema rahvusromantilist ja müstilis-sümbolistlikku loomingut võrreldakse õigustatult Akseli Gallen- Kallela või Gerhard Munthe omaga 19. sajandi viimastel kümnenditel. Mis tähendab loomulikult kiitust, sest viimased kaks olla kuulu järgi suured kunstnikud olnud. Kristjan Raua pliiatsi ja söejoonistused, mis moodustavad suure ja peamise osa tema taiestest, avaldavad muljet ja avardavad kindlasti vaataja fantaasiat. Eriti need rahvusromantilised, "Kalevipoja " tar...
Uurimustöö Kuldne Kolmik 2010 Sissejuhatus Kuldsesse kolmikusse kuulusid: Kristjan Raud (söejoonised, esimene illustreeritud Kalevipoeg), Ants Laikmaa (pastellid, portreesid, aga ka maastikke), Nikolai Triik (Õlimaalid, pisut sütt, nendest tuntuim Juhan Liivi portree). Nad on jätnud jälje Eesti kultuurilukku loomingulise tegevusega, pedagoogilise tegevusega ja näituste korraldamisega. Laikmaa õppis Düsseldorfis (kõndis sinna jala). Teda on kutsutud Eesti kunsti kaanekukeks. Tallinnasse tagasi tulnud avas ateljee kooli Pikale tänavale(hiljem kolis Tatari tänavale) Korraldas õpilastööde näitusi; Laikmaa majamuuseum asub Tallinnas. Kristjan Raud on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega. Ta illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg". Ta õppis kunsti Peterburis Peterburi Kunstide Akadeemias, Düsseldorfis ja Münchenis. Kristjan Rauda on kujutatud Eesti 1-kroonisel paberrahal. Tema majamuuseum asub Nõmmel. Ta raj...
Ajalugu August Rei Sisukord: Sisukord..........................................................................................................lk2 1 Elulugu............................................................................................................lk3 Eesti sotsiaaldemokraatliku mõtte algus.........................................................lk4 Eesti Vabariigi algusajad..............................................................................lk5-6 Tegevus paguluses.........................................................................................lk7 August Rei teosed...........................................................................................lk8 Tõlkinud..........................................................................................
Tartu Ülikool Kehakultuuriteaduskond Ants Antsoni nimeline kiiruisuhall Spordijuhtimine I Äriplaan Koostaja: Anti Pungar Tartu 2010 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Kiiruisuklubi eeliseks on otseste konkurentide puudumine Eestis, samuti ajalooline aspekt seoses eestlase Ants Antsoni olümpiavõiduga kiiruisutamises 1964 aastal Innsbruckis. Maailmas on seni 27 suletud 400m kiiruisuhalli. Planeeritav kiiruisuhall oleks ainus Baltimaades. Suletud 400m kiiruisuhalli pole ka Soomes ega Rootsis. Lähim 400m kiiruisuhall asub Valgevenes Minskis, mis valmis 2010. aastal............................................... 3 1. Organisatsiooni analüüs...................................................................................................
Eesti iseseisvus ja selle ulatus: Eesti Vabariik sai alguse 23.veebruaril 1918 kui advokaat Hugo Kuusner luges Endla teatri rõdult rahvale ette "Eesti iseseisvuse manifesti" Selle sündmuse puhul käskis staabikapten Feliks-Johannes Tannenbaum 24.dal veebruaril korraldada sõjaväeparaad läbi Pärnu. Teatri rõdult kõlasid kõned, orkestri saatel lauldi hümni ning samal ajal tõusis Endla teatri lipuvardasse sinimustvalge lipp. Seejärel algas kaitseväe ja teiste organisatsioonide rongikäik läbi linna.Sellele hiilgavale päeval eelnes palju kannatusi, kuid need kandsid vilja, sest peale I maailmasõda nõrgenes tsaarivõimu tähtsaim alustala, nimelt sõjavägi. Tänu sõjaväe nõrgenemisele oli võimalik Maapäeval välja töödata PÕHISEADUS , ning luua oma riik. Sõja tagamaad ja põhjused: Sõjal oli 2 head põhjust, nimelt tahtis Nõulogude Venemaa , et Eesti jääks nõukogude liitu, mis aga tähendas põhimõtteliselt seda, et Eesti oleks taaskord Venemaa osa. Ees...
Tartu tähetorn ja Eesti astronoomid Tartu Tähetorni Astronoomiaring on tegutsenud alates 1948. aastast, tema eesmärgiks on olnud astronoomia populariseerimine, korraldatakse vaatlusõhtuid ja planetaariumietendusi. Ringi koostööpartneriteks on TÜ Ajaloo Muuseum, teaduskeskus Ahhaa ja MTÜ EFI. Tartu Ülikooli tähetorn, omal ajal maailma astronoomia tähtsamaid keskusi, on Eesti teadusajaloo pärl. Tähetorn rajati aastatel 1808-1810 ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projekti järgi Toomemäe kaguossa keskaegse piiskopilinnuse asukohale. 1824. aastal saabus tähetorni Fraunhoferi refraktor, mis oli tol ajal suurim ja parim läätsteleskoop maailmas. Suurepärase vaatlusriista omandamisega seoses ehitati George Friedrich Parrot' plaani järgi tornikuppel ümber pöördtorniks. Uus torni konstruktsioon osutus sedavõrd õnnestunuks, et leidis j...
Eesti Vabariigi ja ENSV võrdlus isikute kaudu Ajaloo õpimapp Tallinn 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................2 Sissejuhatus...........................................................................................3 Kerge muusika.......................................................................................4 Tõsine muusika.....................................................................................5 Kujutav Kunst.......................................................................................6 Skulptuur...............................................................................................8 Graafika...............................................................................................10 Arhitektuur.................................................................................
SUUREMÕISA PÕHIKOOL 9. klass Maria Paat Jüri Uluots Referaat Juhendaja: Õp. Antti Leigri Suuremõisa,2006 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................................... 3 ELULUGU...................................................................................................................4 TEENISTUSKÄIK...................................................................................................... 8 TEOSED...................................................................................................................... 8 TEENETEMÄRGID....................................................................................................8 JÜRI ULUOTSA VALITSUS (12. oktoober 1939 18. september 1944).........
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Baltisaksa maalikunstnikud Referaat 12klass **** ****** Tallinn 2012 Sissejuhatus Baltisaksa kultuur keskendus Tartu Ülikooli ümber. Avati joonistuskool, kus õpetajaks oli Saksamaalt pärit K.A.Senff. Tallinnas tegutses kunstnikuna samuti Saksamaalt pärit G.F.v.Kügelen. Baltisaksa kultuuri osaks sai seltsiliikumine. Kokku tegutses umbes poolsada baltisaksa seltsi. Näiteks võis tuua Tallinna Muuseumiühingu. Baltisaksa kultuuritegelastest võib veel märkida keeleteadlast F.J.Wiedemanni ja arst C.A.Hunniust. Eestis 18. saj. lõpul ja 19. saj. alguses töötanud kunstnikud olid valdavalt baltisakslased (ei elanud pidevalt Eestis, seotud Saksamaa, Itaalia, Venemaaga). Soodustavalt mõjus Tartu Ülikooli joonistusk...
6.) Realism eesti kirjanduses. Proosa iseloomustus. Eesti realism on hilistekkeline, temas ilmnevad puhtrealistlike tunnusjoonte kõrval ka naturalismi mõjud. 19. sajandi lõpul oli realismi küpsemine eesti kirjanduses kõige olulisem nähtus. See avardas kirjanduse võimalusi elu mõtestamisel ja tõi kaasa uue kunstitaseme. Arvustava, elu pahupooli ja ühiskonna ebaõiglust rõhutava hoiaku tõttu on eesti realistlikku kirjandust nimetatud kriitiliseks realismiks. Realistlik kirjandusvool jäi domineerima umbkaudu 1905. aastani, taandudes siis uue romantismihoovuse ees. Eestis tõusis romantismiajajärgul juhtivaks kirjandusliigiks lüürika asemel proosaeepika. Arenes jutustuse, romaani- ja novellizanr. Realistlik kujutusviis võttis eesti jutukirjanduses maad järk-järgult, ilma järskude hüpeteta. Aegamööda laienes kirjanduse ainevaldkond, tihenes realistlik olustiku-, seejärel ka inimesekujutus. Eesti küla kõr...
Kuldse kolmiku panus Eesti kultuurilukku Referaat Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Ants Laikmaa ( 1866-1942 ).................................................................................................... 3 Kristjan Raud ( 1865- 1943 )................................................................................................... 9 Nikolai Triik 1884-1940.......................................................................................................... 14 Ants Laikmaa, Kristjan Raua ja Nikolai Triigi tähtsus lisaks oma loomingule......................... 16 Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 18 2 Ants Laikmaa ( 1866-194...
sTallinna Laagna Gümnaasium Marita Raudsepp 10. b klass ÄRKAMISAEG EESTIS Ajaloo referaat Juhendaja: Natalja Dovgan Tallinn 2011 Sisukord 1.Rahvusliku ärkamisaja algus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .3 1.1. Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 2.Rahvusliku liikumise tegelased 19.sajandil . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 2.1. F.R.Kreutzwald . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 2.2. J.V.Jannsen . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2.3 J.Hurt. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 ...
Kirjandus Sissejuhatus 20. Sajandi kirjandusse Rahvakirjanikud Eestis 20.saj algus – Oskar Luts 20. saj lõpp – Andrus Kivirähk Oskar Lutsu Palamuse-lood Tegelased kannavad endas kindlat elutunnetust ja esindavad mingit inimtüüpi: Oskar Luts: Ta on pärit Palamuse kihelkonnast Ta on kirjutanud „Kevade“ „Suve“ „Talve“ Tal on Tartus majamuuseum Tema raamatutest on tehtud filme Tal ei ole ühegi kooli lõputunnistust Kirjanike liidu auliige Rühmitused ja isiksused Eesti kirjanduses Noor-Eesti ja Gustav Suits Huvi maailma vastu Sümbolism (Charles Baudelaire) ja kunst kunsti pärast Noor-Eesti (1905 ilmus I album) Gustav Suits „Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks!“ Sümbolistlik luulekogu „Tuulemaa“ (luuletus „Tuulehaud“) Noor-Eesti ja Friedebert Tuglas „Väike Illimar“ „Siil“ „Hunt“ „Hinge...
Tallinna Südalinna Kool MÄLU, MÄLUTÜÜBID JA ÕPISTRATEEGIAD Uurimistöö Meryliis Agnes Mõistlik 12A klass Juhendaja: õp Edith Asveit Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................. 3 1. MÄLUST- kes on Endel Tulving................................... 4 1.1. Mälu- mis see on?......................................................... 6...
Eesti tipp sprinterid 1900-2008 · Eesti 100 m rekordi areng Käsitsiajavõtt 11,0 Johannes Villemson Tallinn 27.09.1914 10,9 Ruudi Toomsalu Tallinn 10.07.1935 10,7 Ruudi Toomsalu Rakvere 25.08.1935 10,6 Toomas Kitsing Tallinn 30.05.1958 10,4 Uno Kiiroja Ugorod 02.10.1959 10,3 Viktor Kirilenko Nalt ik 10.04.1970 Elektronajavõtt 10,54 Mihhail Urjadnikov Kiiev 26.08.1981 10,34 Mihhail Urjadnikov Kiiev 26.06.1984 10,28 Argo Golberg Bydgoszcz 19.07.2003 · Eesti kiirjooksu traditsioonidest Eestlaste saavutused kiirjooksus piirdusid pikka aega regionaalsete võitudega (Baltikumis) ning medalite toomisega Venemaa või Nõukogude impeeriumi esivõistlustelt. TsaariVenemaa esivõistlustel võitsid kiirjooksumedaleid Gustav Kiilim ja Johannes Villemson. 1930. aastatel oli üldrahvalikuks imetlusobjektiks Ruudi Toomsalu, väsimatu otsija ja uurija sprindi vallas (pälvis hiljem ka t...
Lisa 1 Eesti psühholooge Psühholoogia alused Talis Bachmann, Rait Maruste kirjastus ilo, 2003 EESTI PSÜHHOLOOGE Eestikeelset psühholoogiaraamatut on mõtet kirjutada vaid siis, kui on selle lugejaid. Nimekirjas on neid, kes lõpetanud TÜ ja siirdunud teadusesse ja neid, kes õppinud mujal, olles Eestist emigreerunud. Kõiki eestlasi, kes on teinud psühholoogias uurimistööd, pole siin tutvustatud. Siin on need doktorid-professorid, keda ühendab aastatepikkune kuulumine rahvusvahelisse psühholoogiasse, nende kindel panus psühholoogiasse, iseseisvus teadusloomingus, uurimistöös saadud uutel teadusfaktidel põhinevad teoreetilised konseptsioonid, rahvusvaheliselt tähele...
Kvaliteedijuhtimise alused Jaanika Mölter Eesti Lennuakadeemia 2011 Õppejõud · Töökogemus: 2002 2010 kvaliteedijuht, TLK/ELA · Haridus: 1997 2001 Lennujaamade käitamine , TLK 2001 2003 Ärijuhtimise magister, TÜ · Täienduskoolitus: 2003 Kvaliteedijuhi pädevuskoolitus, TTÜ 2004 Audiitori koolitus, BVQI 2005, 2006, 2007, 2009 Assessor · Elukool: 2010 - ... Poja sünd ja kasvatamine Ainekava · Õppeaine maht: 2,0 EAP · Õppeaine hindamisviis: Mitteeristav · Töömaht: kontaktõpe 22 tundi, iseseisev töö 30 tundi · Õppeaine eesmärk: on anda ülevaade kvaliteedijuhtimise põhialustest Õppeaine õpiväljundid Õppeaine läbinud üliõpilane: · omab ülevaadet kvaliteedijuhtimise põhimõtetest ja toimimisest; · tunneb kvaliteedijuhtimise mudeleid ja standardeid; · mõistab kvaliteedijuhtimise vajadust organisatsiooni kui terviku juh...
Kirjandus 2: Realism maailmakirjanduses 19. sajandi II poolel ja 20. sajandi algul DRAAMA Realism näitekirjanduses. August Strindberg (1849 1912) Realism jõudis näitekirjandusse hiljem kui teistesse kirjandusliikidesse. Teatrid sõltusid rikkast kodanlikust publikust ning pidid selle maitsega arvestama. Levinud olid lõbustusteatrid, kus etendati operette, melodraamasid ja komöödiaid. Rahvusliku ärkamisajaga kaasnes ka rahvusliku teatri loomine. Teater muutus uute ideede ja ühiskondliku võitluse tribüüniks. Eriti jõuline oli see Skandinaaviamaades. 19. sajandi keskpaiku tõusis kirjanduses juhtivale kohale Norra, mis tol ajal kuulus Rootsi kuningriigi koosseisu. Rahvusliku iseseisvumise mõjul loodi oma kultuuriasutusi, võitlus innustas kirjanikke, kellest nn suur nelik Henrik Ibsen, B. Bjørnson (1832 1910), J. Lie (1833 1908) ja A. Kielland (1849 1096) tegi norra kirjanduse maailmakuulsaks. Rootsi näitekirjanduse tegi maailmaku...
Tartu Kutsehariduskeskus Lidia Feklistova ASJAAJAMISE ALUSED Konspekt Tartu 2008 Lidia Feklistova Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................4 2 Dokument.......................................................................................................................5 2.1 Dokumendi tunnused .............................................................................................5 3 Asjaajamine....................................................................................................................8 3.1 Dokumendihalduse normdokumendid .........................................................
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn o...
annaabi.ee 
