ÕLIPUU Õlipuu on Vahemeremaade rahvaste toidus ja kultuuris aastatuhandete jooksul tähtsat osa etendanud. Õlipuu viljad oliivid on kujult kerajad ploomitaolised luuviljad. Oliividest saadakse külmpressimise teel kolme sorti oliiviõli. Saadud õlisid kasutatakse peamiselt toiduõlina, kosmeetikas ja meditsiinis. Õli pressitakse tavaliselt kahes järgus. Purustatud vilju pressitakse algul keskmise tugevusega surve all, millest saadakse kvaliteetne helekollane õli, mida saab kohe toiduks kasutada. Edasi pressitakse sama massi tugevamini ning saadakse õli, mida kasutatakse põhiliselt tehniliseks otstarbeks. Puult võetud oliivid ei kõlba kohe süüa, kuna nad on väga mõrud neis sisalduva tanniini ja teiste ainete tõttu. Konserveerimiseks korjatakse valmimata viljad, kui nad on suuruselt täis kasvanud, aga pole veel värvunud siis on nad vähem mõrud. Oliiviõli kasutatakse ka rituaalseks võidmiseks. Oliivipuud peeti ...
Taimekasvatus: Õlikultuurid Birgit Kerb, Kristin Klaus, Ats Kukk, KevinMartin Kukk, Kelli Kuusk, Helena Veinberg Sissejuhatuseks Eestis peamiselt raps Sojauba Pärit Hiinast Üks vanimaid ja tähtsamaid kultuurtaimi Mõõdukalt soe kliima, keskmine niiskus, metsavööndi lõunaosas Suurkasvatajad: USA, Hiina, India, Brasiilia Terad sisaldavad 3550% valku ja 1324% õli Maapähkel Maapähkli kultiveerimist alustati Peruus 2000 aastat tagasi Pärast Ameerika avastamist jõudis see kultuur peatselt EdelaAasiasse ja LääneAafrikasse 17. sajandi algul kasvatati teda juba Lõuna Hiinas, kust ta hiljem ka Euroopasse jõudis Aretatud juba üle kümne erineva maapähkli sordi Lähisekvatoriaalses vöötmes 2526ºC Kohev muld Vajab niiskust India, Hiina, USA, Nigeeria Maapähkel ehk harilik maapähkel ehk arahhis ehk hiina pähkel (Arachis hypogaea) on liblikõieliste sugukonda kuuluv kultuurtaim Maapähkel on tegelikult hoopis kaun...
Jumalanna Pallas Athena Pärnu 2014 Jumalanna sünd Pelasgide sõnul sündis jumalanna Athena Liibüas Tritonis järve ääres, kust ta leidsid ja enda hoolde võtsid kolm kitsenahkadesse riietatud Liibüa nümfi. Kreeta kaudu Kreekasse tulnud, elas ta alguses Athenai linnas Boiootias Triotoni jõe ääres. Lapseeas tappis ta kogemata oma mängukaaslase Pallase, kui nad odade ja kilpidega relvastatult mängulahingut lõid. Leina märgiks liitis ta enda nime ette Pallas. Teised väidavad, et Athena isaks olnud Pallas, tiivuline kitselaadne hiid ja kelle nime Athena lisas enda omale. Müüt: Ilus noor jumalanna Metis oli rase. Gaia rääkis Zeusile (peajumalale), et kui ta ei taha, et teda kukutaks tema poeg või mõni teine jumal, siis peab ta valitsema Metist. Zeus abiellus esimesena Metisega. Kui Metis hakkas sünnitama meelitas Zeus Metist mesimagusate sõnadega ja neelas naise alla. Kui Meti...
OLIIVIPUU Oliivipuu kuulub igihaljaste lehtpuude ja põõsaste perekonda. Looduslikult levib ta Vahemere-äärsetel aladel. Oliivipuud on kasvatatud juba 3500 aastat enne meie ajaarvamist. Vanad egiptlased uskusid, et jumalanna Isis andis edasi oliivipuu kasvatamise oskusi ja selle kasutamise võimalusi. Kreeka mütoloogias kinkis Ateena selle püha puu inimestele. Piiblis on mainitud, et oliive ja oliivipuud on tuhandetes kohtades kasutatud kütteainena õlilampides, rituaalseteks võidmisteks ja isegi maksmiseks. Oliivipuu võib kasvada 2000 aastaseks. Tüvi on madalalt harunev, sageli seest õõnes, deformeerunud, väändunud ja lõhenenud, kuid puu on seejuures elujõuline ja väga laia võraga. Oliivipuu lehed on terved, nahkjad, pealispinnalt on nad hallikasrohelised, alaküljelt aga kergelt hõbedased. Õied on väikesed, valged, valkjad ja lõhnavad. Oliivipuu viljad on enamasti mustjassinised, kuid eri sortidel on ka ...
Oliivipuu Oliivipuu kuulub igihaljaste lehtpuude ja põõsaste perekonda.Looduslikult levib ta Vahemere-äärsetel alade. Õlipuud annavad saaki kuumade suvede ja mahedate talvedega kliimas. Riikidest näitkes Lõuna-Hispaania, Itaalia, Lõuna-Prantsusmaa, Kreeka, Türgi, Argentiina, Austraalia. Oliivipuu tüvi on madalalt harunev, sageli seest õõnes, väändunud ja lõhenenud, kuid puu on seejuures elujõuline ja väga laia võraga. Oliivipuu lehed on terved, nahkjad, pealispinnalt on nad hallikasrohelised, alaküljelt aga kergelt hõbedased. Õied on väikesed, valged, valkjad ja lõhnavad. Õlipuu viljad oliivid on kujult kerajad ploomitaolised luuviljad. Viljad on enamasti mustjassinised, kuid eri sortidel on ka rohelisi, valgeid, punakaid ja musti vilju. Oliividest saadakse külmpressimise teel kolme sorti oliiviõli. Oliiviõlid sisaldavad palju vitamiine ning taimse õlina ei sisalda nad kolesterooli. Oliiviõli ka...
Loodus vööndid Loodusvöönd Kliima Mullad Taimed Loomad Asutus LÄHISTROOPILINE Lähistroopiline kliima Erodeeritud Vana-Kreekas kasvatatakse Enamasti on Asutus on tihe. VAHEMERELINE Suvi on mullad(erosioo tamme;piinia-;seedri- ja tegemist ka Maa harimine ja karja Euroopa lõuna osas jahe,umbes30° m) oliivi ehk õlipuu metsad. naabervööndite kasvatamine vahemere ümbruses. Talv on vihmane, loomadega Austraalia lõuna Umbes 10° (mägilambad) rannikul 300-500mm/a (California) KÕRBED 25,7° Sisaldavad Peamiselt kasvavad On kohastunud Inimesed on hästi
1. Lähisekvatoriaalsete loodusvööndite hulka kuulub savann.Amazonase madaliku loodusvöönd on vihmamets.Kõige vähem on aastas sademeid troopilises kliimavöötmes.Sealne loodusvöönd on kõrbed ja poolkõrbed.Ekvatoriaalse vihmametsa muldade viljakus on väike.Lähistroopika paikneb paraskliimavöötme ja troopilise kliimavöötme vahel.Epifüüdid on teistel taimedel kasvavad taimed.Lähisekvatoriaalne kliimavööde paikneb troopilise ja ekvatoriaalse kliimavöötme vahel.Vahemerelistel aladel kasvatavad inimesed järgmisi kultuurtaimi: a)apelsin; b)sidrun; c)virsik; d)mandlipuu.Mussoonkliimale on iseloomulik vihmane suvi ja sügis.Olulised keskkonnaprobleemid savannides on: a)kõrbestumine; b)ülekarjatamine; c)erosioon; d)tulekahjud. 2. Lähistroopilise kliimavöötme loodusvööndite hulka kuulub vahemereline taimkate.Florida poolsaare loodusvöönd on niiske lähistroopika.Kõige rohkem on aastas sademeid ekvatoriaalses kliimavöötmes.Sealne loodusvöönd on ekvator...
ja niiske talvega ning palava ja kuiva suvega. · Portugalil on kuulsusrikas meresõidu ja maadeavastamise ajalugu. · Portugali igal piirkonnal on oma traditsioonilised road, milles kasutatakse erinevat liha ja mereande. · Riigi põhjaosa on mägine (Serra de Estrela maemassiiv). · Taimestik on vahemereline, makja, tamme ja männimetsad, mägedes niidud ja põõsastikud. · Kuulus on Portugali viinapuu, õlipuu ning tsitrusekasvatuse ja veinivalmistamise poolest. Koostasid: Raido ja Ott
vahemerelised hõrendid s-soe, t-pehme s-vähe, t-mõõdukalt tsitruselised, viinamarjad, Ateena Vahemereline kunstlikku niisutust) ohtlikud oliivipuu e õlipuu, tubakas Lähistroopiline 7-8 kuud (vajab poolkõrbed, kõrbed s-palav, t-külm vähe sademeid vähe viljakad puuvill, riis, puuviljad Yuma Kontinentaalne kunstlikku niisutust)
erelise s-vähe, t- piline s-soe, t- (vajab aga tsitruselised, d mõõduka Ateena Vahemer pehme kunstlikku erosiooni viinamarjad, hõrendi lt eline niisutust) ohtlikud oliivipuu e d õlipuu, tubakas Lähistroo 7-8 kuud poolkõr vähe piline s-palav, (vajab vähe puuvill, riis, bed, sademei Yuma Kontinen t-külm kunstlikku viljakad puuviljad kõrbed d taalne niisutust) s-palju niisked
aastal,augustis).Pidustusid algasid öise tõrvikutega rongkäiguga.Pidustused kestsid 9 päeva. Autasuks õlipuuokstest pärg+amfora õliga. ANTIIK -OLÜMPIAMÄNGUD Antiik-Kreeka tähtsaimad pidulikud mängud, pühendatud peajumal Zeusile. Esimese OM toimumise ajaks peetakse 776 eKr. OM toimusid iga 4 aasta (1417 päeva päeva) järel, esimesel täiskuul pärast suvist pööripäeva. Mänge korraldasid doorja hõimud ja Spartalased. Naised ei tohtinud Olümpiale minna.Autasuks oli õlipuu või oliivipuu okstest pärg. Võitjat primeeriti, tulevik oli kindlustatud. Au ja kuulsus. Olümpiamänge peeti Elise maakonnas, Olympia nimelises kultusekohas. Olympia asus Alpheiose jõe ääres Kronose mäe jalamil. Olympia väli jagunes kahte ossa: püha hiis Altis ja väljaspool seda asuvad harjutamise ja võistluspaigad. Rooma keiser Theodosius kaotas selle tava 4 saj.lõpul. OM traditsioon taastati 1896. aastal eesmärgiga õhutada rahvusvahelist koostööd. PANETENAIADE PROGRAMM
languse. Aleksander Suur võidab Kreeka vägesid. Rooma võimu ajajärk ANTIIK-KREEKA PIDULIKUD MÄNGUD (pärjamängud) Olümpiamängud 776 eKr Tähtsaimad pidulikud mängud, pühendatud peajumal Zeusile. Olümpiamänge peeti Elise maakonnas, Olympia nimelises kultusekohas.Olympia asus Alpheiose jõe ääres Kronose mäe jalamil. OM korraldasid doorja hõimud ja Spartalased (OM peeti iga nelja aasta järel ja olid pühendatud Zeusile).Autasuks oli õlipuu või oliivipuu okstest pärg. Püütiamängud Tätsuselt järgmised mängud OM järel. Pühendatud Apollonile.Toimusid igal 3. olümpiaadi aastal.Toimusid Krissa tasandik Delfi lähedal. Mängudest võtsid osa ainult aristokraadid. Võisteldi muusikas, hiljem lisandusid atleetika-ja ratsutamisvõistlused.Autasuks oli loorberipärg. Isthomose mängud Pühendatud Poseidonile. Toimusid igaligal 2. ja 4. aastal. Toimusid Nemera orus.
Tere vanaema ! Lubasin sulle kirjutada, kui olen siinse eluga kohanenud. Muide, et sa teaks Itaalia on riik, mis on saapa kujuline ning ta asub Lõuna-Euroopas Vahemere ääres, leiad selle kaardilt kiiresti üles. Itaalial on ühine riigipiir Prantsusmaa, Sveitsi, Austria ja Sloveeniaga. Meil siin on palju rohkem elanikke, kui Eestis. Siin on nii palju turiste.Selles pole midagi üllatavat, sest Itaalia pakub toredaid maastikke, sooja kliimat, oivalisi toite, meeldivaid ja külalislahkeid inimesi ning ajaloo ja kultuuri poolest rikkaid linnu. Olen käinud Roomas, Milaanos ja Torinos. Praegu olen onu Mati juures, tal on suur maja põhja-Itaalias, ta tahaks väga tegeleda põllumajandusega, kahjuks Itaalias ei ole võimalik igal pool tegeleda põllumajandusega, sest puuduvad põllumajanduslikult vajalikud tingimused ja Mati elukoht on niivõrd halvas kohas. Umbes 50% Itaaliast moodustavad põllud ja istandused, põllumajanduse kogutoodangust annab t...
lehekesed. Pikkus kuni 40 sentimeetrit.Lehed on pealt tume- ja alt helerohelised. Saare õied on nii emas-, isas- kui ka mõlemasugulised. Õied on lihtsad ja asuvad 4-12 sentimeetri pikkustes lillakates või tumepruunides pööristes. Isasõied koosnevad vaid kahest tolmukast ning emasõied ühest emakast. Saare perekonna on taimesüstemaatikud paigutanud õlipuuliste sugukonda. Peale saare kuuluvad sinna veel rohkem kui kakskümmend perekonda. Meile on tuntumad sirel, õlipuu, jasmiin jpt.Kokku on neid 400-900 liiki.Peamiselt põhjapoolkera mõõdukas ja subtroopilises kliimavöötmes levinud umbes 65 saareliigi hulgas on nii madalaid kui ka kõrgeid puid ning vähem on neid, kes kasvavad kõrge põõsana. Kõrgeima kasvuga ning jämedaima tüvega liik saare perekonnas on meie kodumaine harilik saar. Harilik saar kasvab kogu Euroopas ning peale selle veel Krimmis, Kaukaasias ja Väike- Aasias
Itaalia põllumajanduse iseloomustus Itaalia maismaa pindala on 29 414 Ha. Põllu-, rohu- ja metsamaa osatähtsus on suhteliselt suur. Põllu- ja rohumaa moodustavad 56% riigi territooriumist ja metsamaa 23%. Pinnamood on Itaalias enamasti mägine, Itaalia keskel on Appenniini mäestik ja põhjaosas on Alpid, nendes kahes kohas on kõrgusvööndilisuse ala. Põllumajandusega tegelevad põhiliselt Itaalia põhjaosa ja idarannik, sest seal on tasane maapind ning põlluharimiseks vajalikud tingimused. Itaalia asub lähistroopikavöötmes. Aasta keskmine temperatuur on 10 kuni 20oC. Keskmine temperatuur jaanuaris on 0 kuni 8 oC. Juuli keskmine temperatuur on 24 kuni 32oC, idarannikul ka üle 32oC. Itaalia asub soojas vöötmes ja sooja vöötme aktiivsete temperatuuride summa on 4000 kuni 8000 oC. Keskmine sademete hulk on 1000 mm aastas. Rohkem sajab Põhja-Itaalias, kus mägedes võib sademeid langeda isegi üle 3000 mm aastas. Lõuna-Itaalias langeb mõnes piir...
Taimedest aloe, kaktused, piimalilled, veevitsia jt. Loomadest sarvikrästik, punakänguru, kõrberebane, skorpion. Inimtegevusest on rändkarjakasvatajad. Probleemid : kõrbete laienemine ehk kõrbestumine 6. Lähistroopilised loodusvööndid a) Vahemerelised alad- Vahemereäärtes põhja- ja lõuna Anatrika lääneosas, kliimavöönd on lähistroopiline. Esinevad huumoririkkad pruunmullad. Taimedest õlipuu, seedrid : kõvaleheline taimkate. Loomadest panda, tiiger, puuma, haigur, madukael. Inimtegevus Kullaotsijad ning põllumjandus. Probleemid joogivee hankimine. b) Rohtlad Euroopas ja Aasias, kliimavööde parasvööde. Mullad mustmullad. Timestik kõrrelised, stepirohi sale haguhein. Loomad- Ameerika piison, koiott, suurhüpik, saiga. Inimtegevus põlluharimine ja karjakasvatamine. Probleemid erusioon.
Austraalia Austraaliat loetakse kapitalistlikuks tööstus-põllumajandusmaaks.Rahvastiku koguproduktipoolest, sealhulgas tööstustoodangult ühe elaniku kohta, elatustaseme näitajailt ning tootmise ja kapitali osast kuulub Austraalia kapitalistlike maade esikümnesse.Tööstus rakendab 38% tööhõivelisest rahvastikust ja annab rahvatulust. Nii tööstuses kui ka põllumajanduses on valdavad suurettevõtted. Tegelik majanduslik võim kuulub 50 monopolistlikule perekonnale, kes osalevad kolmes tähtsaimas finantsrühmitises. Austraalia majanduses on olulisel kohal eramonopole toetav riigikapital, mille osa on suurim transpordis, energeetikas ja ehituses. Varem oli ainuvalitsev Briti kapital, pärast II maailmasõda on selle kõrvale tunginud USA ja Jaapani kapital. Tööstuses on esikohal töötlev tööstus, mille põhiharud on masina- (28 % kogutoodangust), toiduaine- (24%), keemia- ja naftatöötlemistööstus (kokku 12%). Mäetöö...
Austraalia majandus Riigi pindala: 7 713 000 km2 Rahvaarv: 22 785 500( 2012) Pealinn: Canberra Suurim linn: Sydney Riigikeel: Inglise keel Rahavastiku tihedus: 2,8 in/km2 Tööjõulisi inimesi: 11, 45 miljonit 2010 a seisuga töötus: 5,2% Ametlik valuuta: Austraalia dollar (AUD) Sissejuhatus Austraaliat loetakse kapitalistlikuks tööstus-põllumajandusmaaks. Rahvusliku koguprodukti poolest, elatustaseme näitajailt ning tootmise ja kapitali osast kuulub Austraalia kapitalistlike maade esikümnesse. Austraalia majandus allub tugevale väliskapitalile Austraalia majandus on segamajandus. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level ...
maapähklivõid ja neid lisatakse kondiitri- toodetele, hiina köögis ka liha- ja köögi- viljaroogadele. Maapähkli kui maailma toidutaime tähtsuses ei ole kahtlust. Õlitai- mena on ta sojaoa järel teisel kohal, kuulu- des seemnete väga kõrge õlisisalduse poo- lest ühte selliste kuulsustega nagu seesam ehk kunzuut, riitsinus ja õlipalm. Seejuures annab ta väga väärtuslikku õli, mis on parem soja- õlist ja jääb vaid pisut maha maailma parimast, õlipuu oliivõlist. Maapähkel kasvab tänapäeval kogu maailma subtroopilistes ja troopilistes piirkonda- des. Suurimad maapähkli kasvatajad on India ja Hiina, järgnevad Senegal, Ameerika Ühend- riigid, Nigeeria, Birma, Indonee- sia. Eestis kasvatatakse ka maa- pähklit. Pildil on maapähklite suurimad tootjad.
ITAALIA Itaalia, pealinnaga Rooma, asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Riigi pindala on 301 336 km 2 ja rahvaarv 58 057 000 inimest. LOODUSLIKUD EELDUSED PÕLLUMAJANDUSE ARENGUKS: Põllumajanduslikult kastutatava maa suurus: Põllu-, rohu- ja metsamaa osatähtsus on suhteliselt suur. Põllu- ja rohumaa moodustavad 56% riigi territooriumist ja metsamaa 23%. 21% 30% Põllumaa Metsamaa Rohumaa Muu 25% 25% Pinnamoe iseloomustus põllumajanduse seisukohast: Põllumajandusega tegelevad põhiliselt Itaalia põhjaosa ja idarannik, sest seal on tasane maapind ning põlluharimiseks vajalikud tingimused. Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõ...
vigastamast oliive, lõplik korje tuleb siiski teha käsitsi ning raputamist taluvad vaid nooremapoolsed puud. Oliivide korjamine toimub põhjapoolkeral oktoobri lõpust kuni veebruarini. Oliivid kogutakse puudelt kokku siis, kui sisalduv õlikogus on võimalikult suur ning viljade happesisaldus võimalikult madal. Selle üle otsustab oliivikasvataja. Peale oliivide kogumist, sorteeritakse viljad vastavalt küpsusele ja suurusele. Tänapäeval leidub sadu õlipuu sorte, mille aretustöö on läinud kahes põhisuunas: õlioliivid, mis sisaldavad rohkesti väärtuslikku oliiviõli, ja lauaoliivid. Ent on olemas ka selliseid sorte, mis sobivad edukalt nii õlitööstusse kui pidulauale. Oliivid Õlipuu viljad on kujult kerajad luuviljad, mis tähendab seda, et oliivides peitub luustunud seeme. Nende kaal varieerub tavaliselt vahemikus 1,53,5g. pH maksimaalselt 8,5. Vett ja suhkruid on neis tunduvalt vähem kui teistes puuviljades,
Geograafiaolümpiaadi koolivoor 17. jaanuar 2006 8. klass VASTUSED 8. KLASSILE 1. Miks Austraalias on lõunapöörijoonel kõrb, kuid Lõuna- Ameerikas samal laiusel savann? Austraalia idarannikul paiknev Suur- Veelahkmeahelik takistab niiskete mereliste õhumasside liikumist mandrile. Lõuna-Ameerika idarannikul selline kliimamõjur puudub. (max 2 punkti) Miks Kaspia alamikul ja Turaani madalikul valitseb kõrbekliima, kuid Musta mere rannikul samal laiuskraadil lähistroopiline kliima? Turaani madaliku kliima on kontinentaalne, kuna asub sügaval mandri sisealal. Musta mere rannikule ulatub Atlandi ookeani mõju. ...
VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS ASEND Makja Sibljakk Chaparral Gariig Früügana Malle, brigalov Makja Vahemereline põõsastik ja mets. PINNAMOOD GEOLOOGILINE EHITUS · Hästi liigestatud. · Esineb mäestikke, kiltmaid, madalikke. · Lõuna-Aafrikas ja Austraalias asuvad platvormsetel aladel. · Põhja- ja Lõuna Ameerikas, Euroopas noorte mäestike aladel (alpi kurrutus). VAHEMEREMAAD Euraasia laam VESUUV Aafrika laam Vahemere kohal sukeldub Aafrika laam Euraasia laama alla. Esineb maavärinaid ja vulkaanipurskeid. Vesuuv, Etna, Stromboli. CALIFORNIA San Andrease murrang Põhja Ameerika lää...
Rahvastiku tihedus: 108 elanikku /km² Linnaelanikke: 76% Rahvaarv: 10 707 924 (2009 a) * Iive: 0,1% Religioon: katoliiklased, protestandid, muslimid, juudid ja budistid Rahaühik: euro (EUR) SKT(1 elaniku kohta): 22 000 USD ( 2008 a ) Eskport: jalatsid, rõivad, masinad ja keemiatooted Keskmine eluiga: meestel 74 a, naistel 81 a Riigitähised: PT, PRT Kirjaoskus: 93% Rahvuspüha: 10. juuni Rahvuslill: lavendel 3 Rahvuslind: siniharakas Rahvuspuu: õlipuu Hümn: ,,A Portuguesa" (,,Portugali laul") Kliimavööde: Lähistroopiline Ajavööde: maailmaaeg * koos Assoori ja Madeira saartega 2. Geograafiline asend ja loodus Portugal asub Euroopa maailmajaos ja on 40°N 10°W. Lõuna Euroopa Pürenee poolsaarel. Ainuke naaber on Hispaania, millega kulgeb põhja - ja idapiir. Terve piiri pikkus on 1 214 km. Ülejäänud lõuna - ja läänepiir on aga merepiir Atlandi ookeaniga. ( Lisa 2 )
Geograafiline asend, loodus asub Balkani poolsaarel ida poolt piirava Eugeuse mere saartel, mägine ja väga liigendatud maa,Suht väikesi tasandikke eraldavad raskelt läbitavad mäeaehelikus või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed.Peamine ühendustee meri.Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja märksa vähem arenenud Euroopa vahel. Tume ajajärk(1100-800eKr) *kultuuri häving oli põhjalik *purustatud losse ei ehitatud uuesti üles *kiri unustati *rahvaarv kahanes *ühiskond vähe kihistunud, ühesõnaga toimus taandareng. *osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. See piirkond muutus kreeklaste püsivaks asualaks ja Egeuse meri sisuliselt Kreeka sisemereks *raua kasutuselevõtt. Algas Kreekas rauaaeg-raud tõrjus pronksi ja vase järk-järgult kõrvale. *suht vaene ja mahajäänud maa *välissuhted märgatavalt vähenenud. Klassikaline ajajärk(500-338eKr) *Kreeka tsivil.hiilgeaeg *Esile kerkisid Kreeka linnriigid Ateena ja Sparta-range sõjal...
Sissejuhatus 2 Portugal on riik Euroopas, hõlmab Pürenee poolsaare lääneosa ning Atlandi ookeanis olevaid Madeira ja Assoori saared. Rahvaarv on 10,4 miljonit, pindala on 92 100 ruutkilomeetrit ning pealinnaks on Lissabon. Enamik rahvastikust elab umbes 50 km laiusel rannikualal. Väljarände tõttu rahvaarv väheneb. Majanduselt ja hariduselt on Portugal Euroopa mahajäänumaid maid (30 % elanikest on kirjaoskamatud). Portugal on kuulus viinapuu, õlipuu ning tsitrusekasvatuse ja veinivalmistamise poolest. Lõunas kasvatatakse toiduteraviljadest nisu, põhjas maisi. Assooridel ja Madeiral viljeldakse ka banaani ja ananassi. Portugalist pärineb umbes pool maailma korgitoodangust. Litosfäär 3 Esineb maavärinaid, aastal 1755 purustas maavärin Lissaboni. Portugalist leiab ka maavarasid (volframimaaki, tinamaaki, rauamaaki, vasemaaki ja kivisütt). Tejo jõgi poolitab Portugali
HISPAANIA faktid pealinn: Madrid Pindala:504 782 km2 Riigikeel: hispaania Rahvaarv: 40,7 miljonit Rahaühik: euro (EUR) Hispaania vapp Hispaania lipp Hispaania tutvustus Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Riigi kogupindala on 506 013 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, mille riigipea on kuningas. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski kee...
58. muffin- keekstainast minivormis tehtud küpsetis 59. mustus- pinnal olev, erinevate puhastusmeetoditega eemaldatav, pinna kasutust segav ja/või kahjustav aine 60. mõdu- mett sisaldav kääritatud humalajook 61. neutraliseerimine- keemiline neutralisatsioon tähendab happe ja aluse vahelist reaktsiooni 62. niisutuspudel- pindade või tekstiilide ergonoomiliselt, pudelit raputades, niisutamiseks 63. odrakohv- tervislik jook jahvatatud odrateradest 64. oliiv- oliiv on õlipuu ploomilaadne luuvili 65. omlett- munapannkook, munakook 66. paneerimine- pooltoote ümbritsemine muna ja jahu, riivsaia või mõne muu toiduainega 67. parfee- parfee ehk pooljäätis on külmutatud kreem vahukoorest ja munakollastest, millele võib olla lisatud ka marju vms 68. pesemine- pesemine on teatavate mõjurite (s.t temperatuuri, pesuvahendite, mehaanilise töötluse ja aja) kombinatsioon 69. PH- vesinikueksponendi tähis (näitamaks lahuse happelisuse v
3. Maailma taimekasvatus tead olulisemaid taimekasvatusharusid ja oskad nimetada sinna kuuluvaid peamiseid kultuure (näit. mugulkultuurid kartul, maniokk, bataat). Tead järgmiste kultuurtaimede kasvutingimusi ja suuremaid kasvatajaid maailmas: nisu, riis, mais, kartul, sojauba, maapähkel, oliivipuu, raps, päevalill, puuvill, lina, suhkruroog, kohv, kakao, tee, tubakas. Teraviljakasvatus: riis, nisu, mais Õlikultuurid: sojauba, kookospalm, õlipuu, õlipalm, raps, päevalill Kiudkultuurid: puuvill, lina, kanep, dzuut Mugulkultuurid: kartul, bataat, maniokk, jamss Mõnukultuurid: kohv, tee, kakao, tubakas, narkootilised ained Nisu: Hiina, India, USA, Venemaa, Prantsusmaa; parasvööde, lähistroopiline Riis: Hiina, USA, India, Tai, Pakistan, Vietnam; lähistroopiline, troopiline, lähisekvatoriaalne, ekvatoriaalne Mais: USA, Hiina, Prantsusmaa; peaaegu kogu maailmas, lähistroopiline
- suured kasvatajad Hiina, India, Senegal, USA, Myanmar jt. - viimastel aastatel hakatud palju kasvatama biodiisli tootmise kliima eesmärgil - võib kasvada 2000 aasta vanuseks - viljad mustjassinised või rohelised, valged, punakad ja Oliivipuu e. õlipuu violetsed - vanim õlikultuur - väga väärtuslik toiduõli, oluline tooraine seebi, salvide, - kitsas geograafiline levik vahemereline lähistroopiline kreemide tootmisel Suhkrukultuurid suhkrupeet Suhkruroog - annab 1/3 suhkrutoodangust - üks tuntumaid troopikamaade kultuurtaimi
1.1. Põllumajandusliku tootmise vormid: Intensiivne põllumajandus toodangu kasv väikesel maa-alal, mahutades sinna palju kapitali, väetisi või tööjõudu. Ekstensiivne põllumajandus tagatakse toodangu kasv laiendades põllumaad või suurendades kariloomade arvu . Omatarbeline põllumajandus toodetakse peamiselt oma pere tarbeks. Kaubanduslik põllumajandus kogu toodang või suurem osa sellest läheb müügiks. 1.2. Ekstensiivne omatarbeline põllumajandus: alepõllundus - kasutatakse laialdast maa-ala - palju tööd põllu rajamisel - põld kasutusel 1-2 aastat - saagikus väike - kogu saak oma toiduks - kasvatatakse peamiselt tera- ja mugulvilju - Lääne- ja Kesk-Aafrika, Kagu-Aasia, Amazonase piirkond ja Kesk-Ameerika rändkarjakasvatus - karjaga rännatakse ühest piirkonnast teise - loomadelt saadakse oma tarbeks piima, liha, nahka, villa, mida vahetatakse ka mõningate põllukultuuride vastu - kasvatatakse peamiselt kitsi, kaamleid, laama...
Assoorid: 2355 km²,elanike arv - 243 800, keskus Ponta delgada. Kokku 9 saart. Keskregioon: 23 668 km²,elanike arv - 1 792 000, keskus Coimbra Vale do Tejo ja Lissabon: 11 931 km²,elanike arv - 3 471 100, keskus Lissabon Madeira: 741 km²,elanike arv - 244 300, keskus Funchal Rahaühik: euro Religioon: Riigiusku pole. 97% katoliiklased, 1% protestante, ülejäänud 2% moodustavad moslemid, juudid ja budistid. Rahvustaim: lavendel Rahvuslind: siniharakas Rahvuspuu: harilik õlipuu Hümn: ,,A Portuguesa" (,,Portugali laul") Parlamendi nimetus: Assembleia da República Vabariigi Assamblee Keskmine eluiga: 74 aastat 4 PORTUGALI ASEND, KLIIMA JA LOODUS ASEND JA LOODUS Portugal asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos. Ta paikneb Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas ning omab väga pikka merepiiri Atlandi ookeaniga, mis piirab Portugali pikalt lääne- ning lõunaküljest
JÄRJEST: Jää- ja külmakõrbed polaarne Tundrad ja metsatundrad lähispolaarne Parasvöötme metsad parasvööde rohtlad parasvööde ja lähistroopiline Poolkõrbed ja kõrbed parasvööde, lähistroopiline, troopiline Lähistroopilised loodusvööndid lähistroopiline savannid ja lähisekvatoriaalsed metsad lähisekvatoriaalne ekvatoriaalsed vihmametsad ekvatoriaalne Jää ja külmakõrbed 1. Asend: Polaarjoone ümber nii Põhja- kui lõunapoolustel. Arktika ja Antarktika. Arktika: põhjapooluste ümber Antarktika: lõunapooluste ümber. Kolm ookeanit ümbritseb: Vaikne, Atlandi ja India ookean 2. Kliima: Polaarkliimavööde, Arktika: väga külm ka suvel. sademete hulk aastas 100-200 mm lumena. Antarktika: suvel -30 talvel 70, sademed 50-250 mm 3.Mullastik: praktiliselt puuduvad 4.Taimestik Arktika: Väga liigivaen...
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Pagar-Kondiiter 1 Lisette Tohus GEOGRAAFIA Austraalia End la Pesti OLUSTVERE 2013 Sisukord Sissejuhatus Austraalia on üks põnevamaid ning huvitavamaid kohti maailmas. Rohelise mandri üks suurimaid väärtusi on tema loomulik ilu. Siit võib leida kordumatuid randu, Suure Vallrahu, Austraalia lopsakaid vihmametsi ning sisemaal laiutava punase pinnasega kuiva Outback`i. Aset leiavad nii vormelivõistlused kui ka tennisevõistlus `Australian Open`. Valisin teemaks Austraalia, kuna mind on väga paelunud austraalia loomad ja loodussaated, ning otsustasin, et teen lähemalt tutvust selle riigiga. Üldinformatsioon Austraalia (Austr...
Sisukord Iseloomusta riigi arengutaset, kasutades selleks erinevaid arengutaseme näitajaid. Millisesse riikide rühma kuulub valitud riik oma arengutasemelt? Millistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse riik kuulub? Millised tuntumad rahvusvahelised firmad on pärit sellest riigist. Kui palju inimesi elab selles riigis? Kas see on suur, keskmine või väikeriik? Leia internetist andmed rahvaarvu muutuste kohta ja joonista rahvaarvu kasvu graafik. Iseloomusta ja analüüsi graafiku abil muutumist selles riigis. Iseloomusta rahvastiku paiknemist valitud riigis: Leia internetist andmed valitud riigi rahvastiku soolis-vanuselise koosseisu kohta. Joonista valitud riigi rahvastikupüramiid. Kui suure osa rahvastikust moodustavad: Kas selle riigi rahvastik vananeb? Milline on meeste ja naiste keskmine eluiga? Kas see on kõrge või madal? Millised on sündimuse ja suremuse näitajad (sealhulgas ka väikela...
Vesi ulatus nii kõrgele, et Noa laev oli mäe tippudest kõrgemal. 150 päeva pärast vesi hakkas alla poole langema ja 7. Kuu 17.päeval jäi Noa laev Araradi mäe külge. Ainult 10.kuu 1.päeval said mägede tippud nähtavamaks. Noa otsustas oodata veel 40 päeva, pärast aga saatis varese, elamiseks sobiva kuiva kohta otsima. Kolm korda oli vares tagasi tulnud, ilma mingi märgita ja otsustas Noa tuvikest saata. Esimene kord tuvike nagu vareski tuli tagasi märgita, kuid teine kord, tõi ta õlipuu lehte noka vahel, kolmas kord aga leidis tuvi elamiseks kuiva paiga. Noa läks laeva pealt maha, tõi maale loomi ja lindu ning tema järeltulijad asustasid maad. Täpselt pärast, kui Noa laevast maha tuli, ehitas ta Jumalale templi ja tegi ohvri, mille peale Jumal lubas teha korda maailma ja enam mitte kunagi tekkitada veeuputusi maa peal. Selleks, et kinnitada oma sõnu, pani Jumal vikerkaare taevas särama ning õnnistas Noa, tema järeltulijaid ja kõike maa peal.
Loodusvööndid Geograafia õpimapp 8 klass ASUKOHT MULLAD KLIIMADIAGRAMM KULTUURTAIMED LOODUSVÖÖND LOOMAD TAIMED KESKKONNAPROBLEEMID Ekvaatorilähedased alad Kesk-Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias; mullad enamasti vanad; lähtekivim sügavalt murenenud; raudoksiidist punased; horisontideks liigestumata; happelised; mineraalivaesed; bataat; maniokk; targo; EKVATORIAALNE tingimused eluks väga suhkruroog; saago; kohvi; mitmekesised; liikide arvukuselt VIHMAMETS kakao; vürtsid; ainulaadne; koduks pooltele tihe; lopsakas; liigirikas; ...
1986. aastal kasvatati sojauba Indias juba 7,8 miljonil hektaril ja Hiinas 3,4 miljonil hektaril. Maapähkli kui maailma toidutaime tähtsuses ei ole kahtlust. Õlitaimena on ta sojaoa järel teisel kohal, kuuludes seemnete väga kõrge õlisisalduse poolest ühte selliste kuulsustega nagu seesam ehk kunzuut, riitsinus ja õlipalm. Seejuures annab ta väga väärtuslikku õli, mis on parem sojaõlist ja jääb vaid pisut maha maailma parimast, õlipuu oliivõlist. 10 11
Kreeka taimestikku on püütud iseloomustada peamiste kõrgusvööndite järgi: - termo-vahemereline (kuni umbes 400 m) - meso-vahemereline (ligikaudu 400-700 m) - supra-vahemereline (ligikaudu 700-1 800 m) - montaanne vahemereline (ligikaudu 1 800-2 200 m) - supra-metsavöönd (ligikaudu 2 200-2 917 m) Vahemereline igihaljas mets. Madalamatel kõrgustel on valdavad igihaljaste laialehiste puude liigid, nagu jaanileivapuu Ceratonia siliqua, mastiksipistaatsia Pistacia lentiscus, euroopa õlipuu Olea 1 europaea, maasikapuu Arbutus sp., värvitamm Quercus coccifera, iilekstamm Quercus ilex, eerikad Erica sp., jne. Süüria männi Pinus halepensis ja kreeta männi Pinus brutia metsad esinevad rannikumadalikel ja kohati kuni 800 m kõrguseni. Metsad on suhteliselt avatud ja nende alustaimestik koosneb
· Kuna Türgis sajab vähe on üheks keskkonnaprobleemiks liigne kuivus ja hädavajalik on niisutus. Riik on selleks ehitanud kanaleid, tamme ja veehoidlaid. METSAMAJANDUS JA METSATÖÖSTUS · 26% riigi pindalast on metsade all. Seda on suhteliselt palju. · Musta mere rannikul kasvab lähistroopiline taimestik. Peamisteks puuliikideks on tammed, idapöök, plaatan, valgepöök, loorberipuu, pukspuu. Kõrgemal on okasmets ja vahemere rannikul kasvavad tamm, seeder, õlipuu, mandlipuu ja kreeka pähklipuu. · Parimad raiepuidu alad asuvad Musta mere regioonis. Riigi idaosas asuvad puud on halvas olukorras ning ebakvaliteetsed- neid kasutatakse vaid küttepuuks. · 20 % metsades asuvatest puudest on kaubanduslikult kasutatavad, kuid enamus läheb kütteks. · Metsandus ei ole eriti tähtis haru Türgi majanduses, kuid selle areng on kasvutempos. Spetsialistide väitel on metsade all olev maa alates 1950. aastatest kahekordistunud.
Kogupindala: 92391 km² Territooriumi ulatus: põhjast lõunasse 561 km ja läänest itta 218 km Rahvaarv: 10 501 100 Riigikeel: portugali keel Naaberriigid: Hispaania Kuningriik Haldusjaotus: seitse regiooni, need on omakorda 30 väiksemaks üksuseks. Rahaühik: euro Ajavöönd: Lääne-Euroopa ajavöönd. Kellaaja erinevus Eestiga: 2 tundi. Religioon: Riigiusku pole. 97% katoliiklased. Rahvustaim: lavendel Rahvuslind: siniharakas Rahvuspuu: harilik õlipuu Hümn: ,,A Portuguesa" (,,Portugali laul") 2. ASEND Portugal asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos kõige kaugemas edelanurgas ning hõlmab umbes kuuendiku Pürenee poolsaarest. Põhja- ja idaküljest eraldab teda ainsast naabrist ligi 1300 kilomeetri pikkune piir ning lõuna- ja lääneküljest 830- kilomeetrine rannajoon, mida uhuvad Atlandi ookeani lained. Riik hõlmab veel ka Madeira ja Assoori saari.
V. kaudu Jordaania arendusprojektis 65% enamusosalust. ● Arendusprojektis osaleb Eesti Energia kõrval strateegilise partnerina Aasia üks juhtivaid energiaettevõtteid YTL Power International Berhad (YTLPI) Malaisiast, kellele kuulub 30% osalust. ● Kohalik Jordaania ettevõte Near East Investment omab projektis 5% osalust. Taimed Jordaanias ● akaatsia ● banaan ● must Iiris (rahvuslill) ● seeder ● kaktus ● eukalüpt ● õlipuu ● mänd Loomad ● okassiga ● kõrberebane ● gasell ● šaakal ● jänes ● siil ● hüpiklane ● ilves ● Pärsia Orava ● vööthüään ● metssiga Transport ● Jordaania on pindalalt küllaltki väike, teekond Süüria piiripunktist Saudi piirini on autoga sõites umbes 5 tunni pikkune. Seega on sobivaimateks transpordivahenditeks bussid, marsad, taksod ja rendiautod.
kaunad mullas, kasvab Aafrikas Toorkummit saab. Pärit Lõuna-Ameerika Kohvip Aafrika Ladina- Õlipalm – 30m puu, tähtis toiduaine- ja vihmametsadest. Kasv Malaisias, uu (Etioopia) Ameerika kosmeetikatööstuses, taimeõlide toodangus Indoneesias, Tais, Hiinas, Indias soja järel 2. kohal. Biodiisel. Datlipalm – Oliivipuu e. õlipuu: o Tähtis oaasides Põllumajanduse mõju keskkonnale o Küntakse nõlvaga risti oNiisutamine põhjustab muldade Probleem: Põllumajandusliku maa o Ridapõllud – erinevad kultuurid sooldumist suurenemine istutatakse Suur probleem Kesk-Aasias
TAIMEKASVATUS LOOMAKASVATUS TERAVILJAD VEISEKASVATUS MUGULKULTUURID SEAKASVATUS TEHNILISED LAMBAKASVATUS KULTUURID LINNUKASVATUS SÖÖDAKULTUURID HOBUSEKASVATUS KÖÖGIVILJAD KALAKASVATUS PUUVILJAD MESINDUS ISTANDUSKULTUURID SIIDIUSSIKASVATUS LILLED KARUSLOOMAD TEHNILISED KULTUURID KIUDKULTUURID – puuvill, lina, kanep, agaav, džuut ÕLIKULTUURID – päevalill, raps, sojauba, õlipalm, õlipuu (oliiv), arahhiis (maapähkel), puuvill SUHKRUKULTUURID – suhkruroog, suhkrupeet MÕNUKULTUURID – kohv, tee, kakao, koka, mate, koola PÕLLUMAJANDUST MÕJUTAVAD TEGURID LOODUSLIKUD MAJANDUSLIKUD • KLIIMA (tº, vegetatsiooni- • KAPITAL (hooned, masinad, periood, sademed ja nende väetised, sordi- ja tõuaretus, režiim – kasvatatavad seemned) kultuurid) • TÖÖJÕUD (kvaliteet,
Kose Gümnaasium Uurimustöö küsimustiku alusel Koostaja: Tiiu-Maarja Kink Juhendaja: Õp. Epp Tähe 2008 Kose Sisukord SISUKORD....................................................................................................................2 ITAALIA PÕLLUMAJANDUSE ISELOOMUSTUS...................................................... 4 1.Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis?..............................................4 2.Millised on majanduslikud eeldused?.................................................................................................................5 3.Millele on põllumajandus spetsialiseerunud taime- või loomakasvatusele? ................................................6 4.Milliseid põllumajandustooteid eksporditakse?.............
1/3 maapiirkondades elavatest inimestest on just riigi kõige vaesemad. Suurem osa nende sissetulekust moodustab põllundus, metsandus aga varustab neid täiendsissetuleku ning küttega. Alternatiivkütuse puudumine raskendab illegaalse metsaraie peatamise riigi metsades. Metsanduse aren Musta mere rannikul kasvab lähistroopiline taimestik. Peamisteks puuliikideks on tammed,idapöök, plaatan, valgepöök, loorberipuu, pukspuu. Kõrgemal on okasmets ja vahemere rannikulkasvavad tamm, seeder, õlipuu, mandlipuu ja kreeka pähklipuu. Parimad raiepuidu alad asuvad Musta mere regioonis. Riigi idaosas asuvad puud on halvas 12 olukorras ning ebakvaliteetsed- neid kasutatakse vaid küttepuuks. 20 % metsades asuvatest puudest on kaubanduslikult kasutatavad, kuid enamus läheb kütteks.g on olnud aeglane tarvilike masinate ja tehnika puudumise ning halbade teeolude tõttu
USA, Hiina, Brasiilia; importijad Jaapan ja Lääne-Euroopa.) 43. MAAPÄHKEL e arahhis e hiina pähkel - pärit, kasvatajad? (pärit Kesk-Brasiilia kuivadelt kiltmaadelt; kasvatatase Hiinas, Indias, Myanmaris, Senegalis, Usas.) 44. ÕLIPALM - pärit, milline välja näeb, kasvatus? (pärit Guinea vihmametsadest; 30 meetri pikkune puu; kasvatatakse Kagu- Aasias [Malaisa, Indoneesia].) 45. OLIIVIPUU e õlipuu - kus kasvab, iseloomusta, milleks vaja? (kasvab vahemere lähistroopilises kliimas + California, Tsiili; vanim õlikultuur ja võib kasvada -2000 a vanuseks; väärtuslik toiduõli ja kasulik seepide, salvide jne valmistamisel.) 46. Too välja vähemalt kaks suhkrukultuuri! (suhkrupeet, suhkruroog.) 47. SUHKRUPEET - iseloomustus (annab 1/3 suhkrutoodangust; võimaldab parasvöötme maadel suhkrut toota) 48. SUHKRUROOG - iseloomusta
Tema leiutiste hulka kuulub ka flööt, kuid viskas pilli minema, kui avastas, et selle puhumisel tekivad punnpõsed, mis talle üldse ei sobi. Athena püha lind on öökull, keda peetakse iseäranis targaks ning kes seetõttu sobib tarkusejumalannaga hästi kokku. Ateena linn sai oma nime Athena järgi, kes võitluses Poseidoniga tagas endale Atika maakonna. Poseidon lõi akropolile allika, samal ajal kui Athena torkas oma oda maasse ning sealt kasvas välja õlipuu ja kaksteist jumalat, kes mõistsid jumalate võitluse üle kohut, tunnistades Athena võitjaks. Athenale oli tema oma linnas pühendatud tähtsaim tempel akropolil- Parthenon. Templis asus kaheteistkümne meetri kõrgune kullast ja elevandiluust jumalanna kuju, templi idaviilul kujutati tema võitlust Poseidoniga. Templi ees kõrgus pronksi valatud kolossaalne skulptuur "Eestvõitleja", mille sätendavat odaotsa nägid Ateenale kurssi hoidvad meresõitjad juba ulgumerelt.(Fink 1993:62) 6.1
· 30 m puu, pärit Guinea vihmametsadest · valminud viljakobaras 3-50 kg vilju · luuseemneist pressitakse pärast nende kuivatamist ja purustamist väärtuslikku palmiõli, mida kasutatakse toiduaine- ja kosmeetikatööstuses · tänapäeval suurim kasvatuspiirkond Kagu-Aasia (Malaisia, Indoneesia) · taimeõli toodangult maailmas sojaoa järel teisel kohal · viimastel aastatel hakatud palju kasvatama biodiisli tootmise eesmärgil Oliivipuu e. õlipuu · vanim õlikultuur · kitsas geograafiline levik vahemereline lähistroopiline kliima · võib kasvada 2000 aasta vanuseks · viljad mustjassinised või rohelised, valged, punakad ja violetsed · väga väärtuslik toiduõli, oluline tooraine seebi, salvide, kreemide tootmisel Suhkrukultuurid Suhkrupeet · annab 1/3 suhkrutoodangust · võimaldab parasvöötme maadel suhkrut toota Suhkruroog · üks tuntumaid troopikamaade kultuurtaimi
Tapa Gümnaasium 2009 Referaat ITAALIA http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Italy_looking_like_the_flag.svg Koostaja: Mirjam Pikki 10.b Juhendaja: Eve Kasekamp Tapa Gümnaasium 2009 1 SISUKORD: Tiitelleht lk 1 Sisukord lk 2 - 3 Sissejuhatus lk 4 Riigi üldiseloomustus lk 5 - 8 Üldandmed lk 5 Geograafiline asend lk 6 Looduslikud tingimused ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
