16. saj. šveitsi protestantlik liikumine
pealegi pidi ju rahvas kirikule maksma mitmesuguseid makse ja muidki kohustusi
kandma. mägede vahel elavad rahvad olid aga harjunud suurema vabadusega.
neil ei meeldinud, et kirik püüdis oma mõjuvõimu veelgi suurendada. nii lõidki
16. sajandil sveitsis valitsenud olud aluse mitmesuguste kirikureformi taotlevate
liikumiste tekkeks.
sveitsi reformatsiooni eripäraks oli, et sellel oli kaks erinevat suunda, mida
juhtisid ulrich zwingi (1484 - 1531) ja johann calvin (1509 - 1564). mõlemate
meeste õpetus lähtus lutheri seisukohtadest, kuid siiski erinesid nii omavahel kui
ka lutheri õpetusest mõningal määral. näiteks oleks zwingli arvates oleks kirik
pidanud alluma ilmalikule võimule, calvini arvates aga vastupidi - ilmalik võim
oleks pidanud alluma kirikule.
sveitsi mägistest loodusoludest ja reformatsioon eripärast tulenevalt ei
saavutanud kumbgi õpetus üleriigilist levimist. zwingli reformatsioon levis küll