· Apatiit Ca3(PO4)2 ,CaCl2 , CaF2 Saamine: Fosforiit+süsi+liiv elektriahjus: Ca3(PO4)2+3SiO2+5C3CaSiO3+5CO+2P Allotroopia Valge fosfor P4 Punane fosfor Pn · Kergesti süttiv · Süttib 250 ° C · Hoitakse vee all · Ei lahustu vees ega · Ei lahustu vees CS2- s · Lahustub CS2- s · mürgine · Ei ole mürgine Keemil. om. · Valge fosfor on aktiivsem kui punane. · Reag.metallidega 3Zn +2P=Zn3P2 · Erinevate mittemetallidega: 4P+3O2=2P2O3 või 4P+5O2=2P2O5 2P+3S=2P2S3 või 2P+5S=2P2S5 2P+3Cl2=2PCl3 või 2P+5Cl2=2PCl5 vesinikuga otse ei reageeri Fosfaan PH3 Saadakse kaudselt fosfiididest: Mg3P2+6HCl=3MgCl2+2PH3 Fosfaan on värvusetu väga mürgine gaas P4O10 Valge väga hügroskoopne aine. Kasutatakse ainete kuivatamiseks. Happelise oksiidina reag. veega annab happe: P2O5+H2O= 2HPO3 (metafosforhape) P2O5+2H2O= H4P2O7 (pürofosforhape)
VALGUSKANDJA FOSFOR - PHOSPORUS(P) Keemik Henning Brand Hamburgist püüdis valmistada "filosoofilist kivi" uriinist. Sel eesmärgil aurutas ta kokku suure hulga uriini ja kuumutas õhu juurdepääsuta pärast aurutamist saadud siirupitaolist jääki, segas liiva ja puusöega. Brand sai tulemuseks ebatavaliste omadustega aine, mis helendas pimedas. Keeva vette visatud tükk eraldas aurusid, mis põlesid õhus tiheda valge suitsu eraldumisega, mis vees lahustamisel moodustas happe. 1680.a. sai Inglismaal fosforit Boyle. 1743.a. leidis keemik A. Marggraff fosfori saamise täiuslikuma meetodi ja avaldas oma andmed avalikult. Fosfor võib esineda mitmes vormis. Valge fosfor on tahke kristalne aine. Keemiliselt puhtad valge fosfori kristallid on täiesti värvusetud, läbipaistvad ja murravad hästi valguskiiri. Valguse käes lähevad nad kiiresti kollaseks ja kaotavad läbipaistvuse. Seepärast on fosfor normaaltingimustes väliselt väga sarna...
Tetrafosfordekaoksiid (P4O10) on tahke valge aine, mis aurustub 36˚C juures. See on peamine fosfori põlemise saadus, mis tekitab suitseva leegi. Selle omaduse tõttu kasutatakse seda suitsuefektide tekitamisel. (Taskutark) Fosfaan (PH3) on värvusetu väga mürgine roiskunud kala või küüslaugulühnaga gaas. See on üks tugevaimaid redutseerijaid, mida kasutatakse metallisooladest vaba metalli saamiseks. (Zone/Chemestry, 2004) Tsinkfosfiid (Zn3P2) on rotimürk ehk tõhus vahend näriliste tõrjumiseks. (Lung, 2015) Tetrafosfortrisulfiidi (P4S3) kasutatakse tuletikupeades. Tikkudes kasutatakse punast fosforit, tiku hõõrdumisel mööda süütepinda tekib valgefosfor, mis süttides süütab ka tiku. Kergesti süttivat valget fosforit kasutati sama omaduse tõttu ka I-ja II maailmasõjas süütepommide- ning mürskude valmistamiseks. (ENE peatoimetus, 1982, lk 242)
tetrafosforheksaoksiid (P4O6): 4P+5O2=P4O10 4P+3O2=P4O6 Nende oksiidide kristallivõre sõlmedes paiknevad molekulid vastavalt P4O10 ja P4O6. 4. Kasutusalad. Valge fosfor leidis kasutamist süütepommides. Punane fosfor on tikukarbi süütepinna koostisosaks. Tikupea hõõrdumisel vabaneva hõõrdumissoojuse arvel muutub punane fosfor valgeks ja süütab tikupea. Fosforiühendeid tarvitatakse taimekaitsevahenditena, näriliste hävitusvahenditena (Zn3P2) jm, tähtsamaiks kasutusalaks on aga fosforiühendite rakendamine mineraalühenditena. 5. Fosforhapped. Fosfori oksiidide reageerimisel veega tekivad happed P4O6+6H2O=4H3PO3 (fosforishape) Fosforishappe valemit kirjutatakse sageli kujul H2(HPO3), mis osutub, et üks vesinik (nurksulgudes) on seotud fosforiga otseselt ega dissotsieeru lahuses. Seega dissotsieerub fosforishape ainult kahes järgus: H2(HPO3)=H++H(HPO3)=H++H++HPO2-3 ning moodustub kaks rida soolasid
) või kuumut.-l (pun. f.) HHal-dega → PH3, fosfooniumsoolad P (aurud) + N (kõrgtemperatuur: elektrilahendus) → nitriidid P + S → eutektil. süsteem (100ºC) või sulfiidide segu (> 230ºC) P + C → karbiidid (üle 2000ºC) tavaliselt saadakse karbiide kaudsel teel CO2-ga (üle 650ºC): P4 + 6CO2 → P4O6 + 6CO Si-ga (üle 1000ºC): silitsiid SiP (tuntakse ka Si2P) Reageerib veel mitmete teiste mittemetallidega (Se, B jt.) ja metallidega → peam. kovalentse sidemega ühendid Zn3P2 – tsinkfosfiid hall iseloomul. lõhnaga aine kasutatakse rotimürgina 3.15.5. Tähtsamad ühendid Oksiidid individ. ühenditena tuvastatud: P4O, P4O2 (P2O), P4O6 (P2O3), P4O8, P4O10 (P2O5), PO3 (sulgudes monomeerid, mis tegel. esinevad dimeeridena) neist enamuuritud: P4O10 ja P4O6 P4O10 värvitu krist. või amorfne aine tetrafosfor praktikas valge pulber dekaoksiid (tuntud mitu erin. vormi) tekib fosfori põlemisel hapnikus või õhus