Aastal Hiinast Jaapanisse teepõõsa seemned ning külvas need oma templi aeda. Sellest ajast seostatakse teejoomise rituaali (chado) Eisairinzai koolkonnaga. See on üks hiina kultuuri elemente, mille rinzai koolkond üle võttis ja endale kohandas. Hiinas kasutati teed juba ammu kehaorganite funktsioneerimise harmoniseerimiseks. Chado, mis pole küll rangelt võttes religioosne toiming, on tihedalt seotud zeni vaimuga. Õeldakse, et ,,zenil ja teel on üks maitse". Eisai loodud rinzai zen taotleb spontaanset satorit (jaapani väljend, mis tähendab valgustusele jõudmist), mis saavutatakse kõigisse asjadessesulandumisega meditatsioonis (3). 3.3. Jaapani budistlikud usupühad Jaapani budism matkib mõningal määral sintoismile iseloomulikku pühade (matsuri) pidamise tava. Näiteks peavad mõned budistlikud templid aprilli algul lillepüha, millega tähistatakse Buddha sünnipäeva (8. aprillil). Buddha kuju, mis kujutab teda
kruusaga, põhielemendiks on teravalt kruusast väljaulatuvad kivid, millest moodustatakse 3, 5 jne -kivilisi gruppe e mägesid. Kividel on oma tähendus ja isegi nimi. Puid ja põõsaid on vähe - metsa mulje tekitavad sõnajalad, samblad ja väikesed põõsad. Selliseid aedu tuntakse kuivaedadena e nn karesansui. Kõige kuulsam selliste hulgas on Ryoan-ji templi aed, mis on tasapinnaline ristkülikukujuline, laetud kruusaga, millel asub 15 kivi viies grupis. Aed on vaadeldav ühest küljest. Zenil on suurim mõju tänapäeva Jaapani aiakujundusele, see ilmneb üsna varsti, kui hakkame rääkima jaapani stiilist, vormist ja elementidest. II PERIOOD. 9.-12. saj - Heiani ajastu. Pealinnaks oli sel ajastul Kyôto. Iseloomulik oli arenenud kultuurielu ja kunsti areng. Aed omandas peene vormi ja seda kasutati lõbustusteks ja pidudeks, samuti enesega üksiolekuks, mõtiskluseks ja puhkuseks. Sarnaselt teatridekoratsioonile ehitati kompositsioon frontaalne (esikülgne), mida tajuti ruumist
annaabi.ee 
