ja selle sees asuvast kilelabürindist. Luulabürint koosneb esikust, lookkanalitest (2) ja teost. Esikus asub ümarsopis, mis on ühendatud teoga ja ovaalsopis, millest algavad poolringkanalid. Poolringkanalite algusosas on laiendid ehk ampullid ja nendes ampullides paiknevad kuplaharjad. Esikus asetsevad ümar- ja ovaalkotike, milles paiknevad kuulmetähnid. Harjad ja tähnid sisaldavad retseptoorseid- ja tugirakke. Nad asuvad zelatiinitaolises aines, kusjuures kotikestes sisaldab see zelatiinitaoline aine veel kaltsiumkarbonaadi kristalle. Kui raskusjõud muutub st. keha liikumisel üles-alla, siis need ülitundlikud dendriidid, mis olid selle zelatiini sees, annavad täpselt teada pea asendist (üleval või all). Lookjuhades annavad karvrakud infot keha liikumise kiirenemisest või aeglustumisest. Seda põhjustab poolringkanalites olev endolümf. Nii tähnidest kui ka kuplaharjadest tulevad impulsid suunatakse väikeajju. Kehaasendist
kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. · Ränidioksiid (SiO2)n on kõva, keemiliselt püsiv võrkstruktuuriga tahkis. · Esineb looduses kvartsi ja liivana. · Ränidioksiidi struktuuriühikuks on tetraeedriline SiO4. Iga tetraeedri nurgas asuv hapnik annab kovalentseid sidemeid kahe räni aatomiga. · Metaränihape H2SiO3 ja ortoränihape H4SiO4 on nõrgad happed. · Ortosilikaadi lahuse hapustamisel tekib ränihappe asemel zelatiinitaoline ränidioksiidi sade: 4H3O+ (aq) + SiO4 4- (aq) + xH2O(l) SiO2(s)·xH2O(gel) + 6H2O(l) · Pesemise ja kuivatamise järel saadakse silikageel, mis on väga suure eripinnaga. 30. Selgitage süsiniku- ja räniühendite reaktiivsuste erinevusi. Räni ei moodusta iseendaga hästi sidemeid, C moodustab. Räni korral on hüdriidide arv palju väiksem. Süsinik moodustab püsivaid sidemeid iseendaga, seetõttu on palju erinevaid süsivesinikke. 31