EESTI MAASTIKU TEADUSE AJALOOST 20.saj alguses eestikeelse ylikooli loomisega kutsuti Tartu Ylikooli mitmetest riikidest teadlasi, kes koolitasid meie oma teaduskonda. Eesti maastikurajoonide uurimisega tegeles Soome-Rootsi teadlane Johannes Gabriel Grano. Tema ajast on senini kasutusel nimestused vooremaa, K6rvemaa, Palumaa. 1960-1990 oli kasutusel Endel Varepi maastikuline rajoneering. 1996 avaldati m6nede t2iendustega Varepi rajoneeringule uus kaart Ivar Aroldi rajoneeringuga. Arold muutis: *Maarsikurajoonide nimetusi (Nt. Kagu-Eesti lavamaa asendati Ugandi lavamaaga,
Maa elanike jagunemine:1.mõisnikud e. junkrud 2.Taluperemehed 3. vabadikud 4. sulased(enamasti illegaalid,odav tööjõud) 5. mõisateenrid (eriti saast seisus,ei võin abs. midagi.)Läänesaksamaal olid pisikesed talud,mõisaid plnd.Kasvatati viinamarju ja tehti veini.Riigi synd:2 suuremat konfliktikeskust.Berliinis toimus rahva ja sõjaväe kokkupõrge,kuningas vabandas rahva ees,et ei kukutataks.Mynchenis oli Lola montes asja põhjustaja,sest lubas kuningale naiseks minna,siis kui too ylikooli sulgeb.1848.Revolutsiooni ajal tuleb yhinemine taas kõne alla.1.Suure SKSmaa idee,kõik riigid yhendada,kus räägiti sks keelt.See ei läind peale.2. väikse SKSmaa idee,et yhendada ainult saksa alad,sobis paremini.Preisimaa peaministriks sai Bismarck,kes yhendas 1857-1870 kõik riigikesed relvaga.Samal ajal pidas ta sõda Taaniga(1864)ja Austriaga(1866).Riigikord:1871 kehtestati põhiseadus.Erinevatel liiduriikidel olid erinevad õigused.SKS koosnes 24 yxusest + elsass-lotring.3 vaba linna:
annaabi.ee 
