deformeeriva jõuga. Rõhk- nim füüsilist suurust, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja keha kokkupuutepinna pindala jagatisega p=F/S. resultantjõud- nim jõudu, mille mõju kehale on samasugune kui sellele kehale üheaegselt rakendatud mitme jõu mõju kokku. Leidmiseks samasuunalised jõud liidetakse, vastassuunalised jõud lahutatakse. Opt.tug-D=1/f (m) Tih.-(roo)=m/v Kiir.-v=s*t k.kiir.-Sk/Tk ras.jõud-f=m(kg)*m (g=9.8N,kg) ringj.-pikk.-2(pii)*r ringi.pind-(pii)*r2 töö.-a=f*s(yhik-J) rõhk-p=f/s rõhk.ved.-P=(roo)*g(10N-kg)*h(ved.sügav) sama.suun.liikum-(-) vastu.suun.liikum.-(+) Opt.tug-D=1/f (m) Tih.-(roo)=m/v Kiir.-v=s*t k.kiir.-Sk/Tk ras.jõud-f=m(kg)*m (g=9.8N,kg) ringj.-pikk.-2(pii)*r ringi.pind-(pii)*r2 töö.-a=f*s(yhik-J) rõhk-p=f/s rõhk.ved.-P=(roo)*g(10N-kg)*h(ved.sügav) sama.suun.liikum-(-) vastu.suun.liikum.-(+)
6. siseenergia keha molekulide kineetilise energia ja potensiaalse energia summa 7. ainehulga ühik mool ainehulk, milles osakeste arv on = 12g C aatomi arvuga 8. Newtoni II seadus kiirenduse põhjustavad: jõud F ja mass m. 9. Vedelik MKT põhjal III RÜHM 1. Trajektoor Joon, mida mööda keha liigub. 2. Jõud On vastastikmõju mõõduks ja seda mõõdetakse kas massiga kehale antud kiirenduse või deformatsiooni suuruse abil yhik 1J 3. Potentsiaalne energia 4. Nurkkiirus 5. Molaarmass 6. Soojushulk Füüsikaline suurus, mille abil iseloomustatakse kehade soojusvahetut. Q, 1J. 1J on siseenergia hulk, mille keha saab/annab soojusülekandel. Q=cmt (c-aine erisoojus 1J/kgK, m-keha mass, 1kg, t-temperatuuri muut, 1K) 7. Sageduseühik 8. TD II seadus On inimkonna kogemuse üldistus, et looduses on protsesse, mis ei ole vastuolus energia jäävuse
annaabi.ee 
