Õendusfilosoofia põhiprobleemid
väga oma tööst, kuid jääb krooniliselt haigeks, mis takistab tal seda tegemast. Sellel on isikule
hävitav mõju, kuna ta ei saa enam tegeleda sellega, millest ta väga hoolib. Nii nt põlvevigastus ei
oma eriti olulist tähendust akadeemikule, kuid tähendab palju jalgpallurile ja võib ähvardada isegi
tema identiteeti, kui ta end identifitseerib jalgpallurina.
Õendusteoreetikute Benneri ja Wrubeli järgi on õendus terapeutilise väärtusega siis, kui õde
mõistab, millest patsient kõige enam hoolib ja lähtub sellest. Kuna patsiendile tekitab stressi just
tema tõlgendus olukorrast, siis on oluline, et õde arvestaks seda tõlgendust isegi siis, kui see
suuresti erineb tema enda omast.
Seega põhineb kavatsuslik/sihipärane hooldus ontoloogilisel: Millest hoolib patsient kõige
enam? Kuidas ta tõlgendab oma sümptomeid lähtuvalt nende mõjust sellele, millest ta hoolib?