Elman'i rekurentset võrku. Elman'i rekurentses võrgus (joonis 1.12) on olemas vähemalt üks nn. rekurentne kiht. Rekurentseks nimetatakse peidetud kihti, millel iga neuroni väljundid on seotud kõikide selle kihi neuronite sisenditega. Joonisel 1.12 on toodud kahekihilise Elman'i võrgu näide, kus ainus peidetud kiht ongi rekurentne kiht. Järelikult, võrgu parameetrite hulka lisandub veel üks kaalukoefitsientide maatriks: w11 L w1r Wr = M O M , wr1 L wrr kus r on rekurentse kihi neuronite arv; wij ( 1 i, j r ) on kaalukoefitsient i-nda rekurentse kihi neuroni väljundi ja j-nda neuroni sisendi vahel. Peidetud kihi väljundid ajahetkel t on järgmisel taktil võrgu siseolekud. (Võrgu siseolekute vektor säilitakse mäluelementides D ). Y (t ) = f nn (U (t ), X (t ),W , B) (1.11)
Elman'i rekurentset võrku. Elman'i rekurentses võrgus (joonis 1.12) on olemas vähemalt üks nn. rekurentne kiht. Rekurentseks nimetatakse peidetud kihti, millel iga neuroni väljundid on seotud kõikide selle kihi neuronite sisenditega. Joonisel 1.12 on toodud kahekihilise Elman'i võrgu näide, kus ainus peidetud kiht ongi rekurentne kiht. Järelikult, võrgu parameetrite hulka lisandub veel üks kaalukoefitsientide maatriks: w11 L w1r Wr = M O M , wr1 L wrr kus r on rekurentse kihi neuronite arv; wij ( 1 i, j r ) on kaalukoefitsient i-nda rekurentse kihi neuroni väljundi ja j-nda neuroni sisendi vahel. Peidetud kihi väljundid ajahetkel t on järgmisel taktil võrgu siseolekud. (Võrgu siseolekute vektor säilitakse mäluelementides D ). Y (t ) = f nn (U (t ), X (t ),W , B) (1.11)
annaabi.ee 
