SIGMUND FREUD
Need naljades
tagaplaanile tõrjutud soovid mõjutavad erinevalt iga inimest ning panevad siis kelle vähem, kelle rohkem selle üle
lõbu, naudingut tundma. Naer ning eufooria, mida nalja lõppedes tajutakse, tuleneb inimese vabanemisest teda
kammitsenud pingetest. Takistus, mis seejuures ületatakse, võib olla nii välimine kui sisemine. Kirjeldatu kujutab
endast tervet protsessi, mida Freud on nimetanud naljatööd (Witzarbeit; vrd unetöö Traumarbeit), mille käigus
transformeeritakse neid varjatud püüdlusi.
Freud eraldab naljade tehnika ja tendentsi. Nali võib oma tendentsilt ehk funktsioonilt ja rõhuasetuselt olla
obstsöönne, agressiivne (vaenulik), küüniline (kriitiline või blasfeemiline) või skeptiline (Freud 1958: 9394).
Siinkohal veidi lühendatult juudianekdoot, mida Freud nimetab sügavalt, pessimistlikult küüniliseks, ning tema
kommentaar sellele
annaabi.ee 
