Eesti Vabariigi loomine kui pöördepunkt Eesti ajaloos
allkirjastamisega läksid Baltimaad Saksa keisririigi omandisse. Kuna vahepeal jõudis Eesti
kuulutada ennast vabariigiks, okupeerisid sakslased Eesti Vabariigi, mitte enam aga Venemaa
territooriumit. 11. novembril 1918 pidi Saksa loovutama Compiegne'i vaherahu järgi kõik
enda poolt okupeeritud alad, seal hulgas ka Eesti. Samal päeval taastas Eesti Ajutine Valitsus
oma tegevuse.
Õige pea hakkas valitsus pidama läbirääkimisi Saksa Vabariigi esindaja August Winningiga.
Nad leppisid kirjalikult kokku, et Ajutine Valitsus on nüüdsest iseseisev võim. Ent kui
Saksamaa hakkas Eestist oma vägesid välja viima, tahtis Venemaa Nõukogude Vabariik Eesti
taas endaga liita. Kuna venelased ja sakslased jõudsid enne Winningiga sõlmitud lepingut
tühistada Bresti rahulepingu koos kõigi lisadega, seadis Venemaa eesmärgiks taastada
rahueelset olukorda. Peagi algas Eesti Vabadussõda, mis lõpetati Tartu rahuga 2. veebruaril
1920.
annaabi.ee 
