M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
Nii kestis pärimine aina
edasi; asi oli kõige keerulisem maailmas. Lasti kuningat oma jutt maha vuristada, siis
lasti vanahärrat jutustada; igaüks peale eelarvamustega lollpeade võis näha, et vanahärra
rääkis tõtt ja teine valetas. Viimaks kästi mind jutustada, mis ma teadsin. Kuningas vahtis
mind silmanurgast -- teadsin seepärast väga hästi, kelle käsuks rääkida. Jutustasin siis
Scheffieldist ja kuidas me seal elasime ja inglise Wilksidest ja nii edasi; aga ma ei
jõudnud kuigi kaugele, siis hakkas doktor naerma. Ja advokaat Levi Bell ütles:
«Lõpeta, poisu, mina sinu asemel ei näeks nii palju vaeva. Usun, sa :pole harjunud
valetama, sa pole ses kuigi osav. Puudub harjumus. Valetad õige viletsasti.» Kiitmisest
rrm ei hoolinud midagi, kuid mul oli hea meel, et mind rahule jäeti. Doktor pöördus
advokaadi poole ja ütles: «Oleksime alguses kohe linnas olnud, Levi Bell . . .» Kuningas