Gustav II Adolf ja Eesti
üleval pool asuvad maad Poolalt endale, mistõttu jäi kogu Mandri-Eesti Rootsi võimu alla.
Aastal 1630, mil Rootsi tõmmati Kolmekümneaastasesse sõtta, pööras ta selle protestantide
kasuks, tungides sisse Püha Rooma keisririiki. Gustav Adolfi taktikalised oskused olid ka
Rootsi vägede edu põhjuseks Kolmekümneaastases sõjas, ta kasutas targalt mobiilset
suurtükiväge ja agressiivset taktikat. Juulis 1631, natuke üle aasta enne oma surma võitis ta
Werbenis toimunud esimese suure välilahingu katoliiklaste vastu. Valitsemise aeg oli tal
3
lühike võrreldes teiste kunigate ja valitsejatega. 6. novembril 1632 sai ta surmavalt haavata
Lützeni lahingus, tänapäeva Saksamaal (5).
Gustav II Adolfi käigud Eestis
1614. aasta juunis saabus Venemaale sõjaretkele minev kuningas Gustav II Adolf Narva, et
selleks ettevalmistusi teha. Lisaks käis ta ka oma lapsepõlvelinnas Tallinnas, kus teda