Need kaks suurust mõjutavad elektromagnetlainete toimet ning nende omavahelist seost iseloomustab ühtlase liikumise kiiruse valem v = s/t ehk lainepikkus jagatud võnkeperioodiga (aeg, mille jooksul lainepikkus teatud vahemaa läbib). Sageduse järgi jaotatakse elektromagnetlained madalsageduslaineteks, raadiolaineteks, optiliseks kiirguseks, röntgenkiirguseks ja gammakiirguseks. (Tarkpea, 2008) Joonisel 1 on kujutatud elektromagnetlainet. Punasega märgitud elektromagnetlaine pikkus (wavelenght) on suurem kui sinisel, seega on tema sagedus ehk võngete arv ajaühikus väiksem kui sinisel elektromagnetlainel. Tarkpea (2008) kohaselt kategoriseeruvad raadiolaineteks elektromagnetlained, mille sagedus jääb vahemikku 10 astmes 5 kuni 10 astmes 12 hertsi ja lainepikkus vahemikku 10 astmes 4 kuni 10 astmes -4 meetrit. Raadiolaineid kasutatakse põhiliselt info edastamisel. Raadiolaineid rakendavad oma töös ringhäälingud, televisioon, raadioastronoomia ja raadioside
videodisk voi D-VHS pildisagedus on videomagnetofon). Loomulikult saab HD Ready 50 Hz. teleriga vaadata Spekter: ka standardlahutusega telepilti, olgu see siis Meie silm naeb erinevaid analoog- voi värvusi. Igal värvusel on digitelevisioon. oma lainepikkus (wavelenght). Meie jaoks nähtava valguse lainepikkus varvilise videosignaali edastamiseks vajalikku on 400nm...700nm (nanomeetrit ribalaiust. Nimelt on ehk 10-9 meetrit). inimese silma eraldusvõime varvuste suhtes palju Tegu on kineskoopteleka ekraani filtriga. vaiksem kui Põhimõtteliselt heleduse suhtes, mis voimaldab nait. NTSC
annaabi.ee 
